કબિત સવૈયે ભાઈ ગુર્દાસજી

પાન - 512


ਛਲਨੀ ਮੈ ਜੈਸੇ ਦੇਖੀਅਤ ਹੈ ਅਨੇਕ ਛਿਦ੍ਰ ਕਰੈ ਕਰਵਾ ਕੀ ਨਿੰਦਾ ਕੈਸੇ ਬਨਿ ਆਵੈ ਜੀ ।
chhalanee mai jaise dekheeat hai anek chhidr karai karavaa kee nindaa kaise ban aavai jee |

જેમ એક ચાળણીમાં ઘણા છિદ્રો હોય છે અને જો તે માટીના વાસણની નિંદા કરે તો તેનું સન્માન કેવી રીતે થાય.

ਬਿਰਖ ਬਿਥੂਰ ਭਰਪੂਰ ਬਹੁ ਸੂਰਨ ਸੈ ਕਮਲੈ ਕਟੀਲੋ ਕਹੈ ਕਹੂ ਨ ਸੁਹਾਵੈ ਜੀ ।
birakh bithoor bharapoor bahu sooran sai kamalai katteelo kahai kahoo na suhaavai jee |

જેમ બાવળનું ઝાડ જે કાંટાથી ભરેલું હોય તે કમળના ફૂલને કાંટાળું કહે છે, તેમ આ આક્ષેપ કોઈને પણ વધશે નહિ.

ਜੈਸੇ ਉਪਹਾਸੁ ਕਰੈ ਬਾਇਸੁ ਮਰਾਲ ਪ੍ਰਤਿ ਛਾਡਿ ਮੁਕਤਾਹਲ ਦ੍ਰੁਗੰਧ ਲਿਵ ਲਾਵੈ ਜੀ ।
jaise upahaas karai baaeis maraal prat chhaadd mukataahal drugandh liv laavai jee |

જેમ મોતી છોડીને ગંદકી ખાતો કાગડો માનસરોવર તળાવના મોતી ખાનાર હંસ પર મજાક ઉડાવે છે, આ તેની ગંદકી સિવાય બીજું કંઈ નથી.

ਤੈਸੇ ਹਉ ਮਹਾ ਅਪਰਾਧੀ ਅਪਰਾਧਿ ਭਰਿਓ ਸਕਲ ਸੰਸਾਰ ਕੋ ਬਿਕਾਰ ਮੋਹਿ ਭਾਵੈ ਜੀ ।੫੧੨।
taise hau mahaa aparaadhee aparaadh bhario sakal sansaar ko bikaar mohi bhaavai jee |512|

એ જ રીતે પાપથી ભરેલો હું, મોટો પાપી છું. આખા જગતની નિંદા કરવાનું પાપ મને પ્રસન્ન કરે છે. (512)