Kes võitles mõõgateraga,
Varem laenati teda hetkega.
Nad ei kuulu siia maailma,
Pigem läksid nad lennukisse ronides taevasse. 345.
Kuna palju jooksudiivaneid peksti,
Kõik nad visati suurde põrgusse.
Need, kes andsid oma elu ees,
Neid mehi tabas mitmesuguseid õnnetusi. 346.
Kui palju oli äikese ja nooltega läbistatud
Ja paljud kukkusid maapinnale.
Paljud suured vankrijuhid olid maa peale kukkunud, nooled kinni seotud,
Kuid ikkagi (neil) oli sihtmärk. 347.
Paljud kangelased olid pidanud kohutavat sõda.
Nad ründasid üksteist ägedalt.
Nagare, dhol ja damame mängisid
Ja kõik (sõdalased) karjusid "tappa, tapa". 348.
Nad kasutasid relvi erineval viisil
Ja nad tulistasid ükshaaval nooli (sõdalaste kehadele).
Kummardades loopisid nad oda
Ja sõdalasi, kes võitlesid mõlema käega, tapeti suure rõõmuga. 349.
Kuskil olid elevantide tüved.
Kuskil lebasid hobuste, vankrisõitjate ja elevantide pead.
Kuskil olid karjad sõdalaste karjad
Tapeti noolte, püsside ja kahuritega. 350.
Paljud sõdurid hukkusid sel viisil
Ja ükshaaval võideti vaenlase armee.
Seal sai lõviratsanik (Dulah Dei) vihaseks
Ja siin langes Maha Kala ('Asidhuja') mõõgaga maha. 351.
Kusagil sõjaväljal särasid mõõgad ja odad.
(See nägi välja nagu) oleks kalad nagu võrku seotud (st lõksus).
Lõviratsanik (Dulah Dei) hävitas vaenlased
Ja rebis hiiglased mutiga võrdseteks tükkideks. 352.
Kuskil lõigati (hobuste) kabjad ära
Ja kuskil olid sõdalased soomusrüüga kaunistatud.
Kuskil voolasid verejoad.
(See nägi välja selline), nagu jookseks aias purskkaev. 353.
Kuskil jõid nõiad verd.
Kuskil sõid raisakotkad oma südameasjaks liha.
Kuskil kiresid rongad.
Kuskil õõtsusid purjuspäi kummitused ja tondid. 354.
(Kusagil) käisid kummituste naised naerdes ringi
Ja kuskil plaksutasid dakanid (nõiad) käsi.
Kuskil Joganid naersid.
Kuskil olid vaimude (bhootani) naised hullunud (rändas).355.
Kusagil lahinguväljal röhitsesid postiljonid
Ja kuskil toitusid raisakotkad lihast.
Kuskil tondid ja tondid kiljusid ja naersid.
Kuskil tondid (kummid) karjusid. 356.