Sri Dasam Granth

Pagina - 66


ਸੂਰ ਲੈ ਕੈ ਸਿਲਾ ਸਾਜ ਸਜਿਯੰ ॥੧॥
soor lai kai silaa saaj sajiyan |1|

Tunc Hussianus arma feriens intonuit et cum omnibus fortibus suis fortibus ad pugnam parat.

ਕਰਿਯੋ ਜੋਰਿ ਸੈਨੰ ਹੁਸੈਨੀ ਪਯਾਨੰ ॥
kariyo jor sainan husainee payaanan |

Hussaini coacto exercitu profectus est.

ਪ੍ਰਥਮ ਕੂਟਿ ਕੈ ਲੂਟ ਲੀਨੇ ਅਵਾਨੰ ॥
pratham koott kai loott leene avaanan |

Hussain omnibus copiis progreditur. Primo fana montanorum diripuit.

ਪੁਨਰਿ ਡਢਵਾਲੰ ਕੀਯੋ ਜੀਤਿ ਜੇਰੰ ॥
punar ddadtavaalan keeyo jeet jeran |

Deinde Dhadwal . (rex) subiugavit

ਕਰੇ ਬੰਦਿ ਕੈ ਰਾਜ ਪੁਤ੍ਰਾਨ ਚੇਰੰ ॥੨॥
kare band kai raaj putraan cheran |2|

Inde Raja Dadhwal vicit et in dicionem venit. Filii Raja servi facti sunt.2.

ਪੁਨਰਿ ਦੂਨ ਕੋ ਲੂਟ ਲੀਨੋ ਸੁਧਾਰੰ ॥
punar doon ko loott leeno sudhaaran |

Tum vallem depopulati sunt (Doon).

ਕੋਈ ਸਾਮੁਹੇ ਹ੍ਵੈ ਸਕਿਯੋ ਨ ਗਵਾਰੰ ॥
koee saamuhe hvai sakiyo na gavaaran |

Tum Doon penitus diripuit, nec ulli barbara.

ਲੀਯੋ ਛੀਨ ਅੰਨੰ ਦਲੰ ਬਾਟਿ ਦੀਯੰ ॥
leeyo chheen anan dalan baatt deeyan |

frumentum populo tulit et exercitum distribuit.

ਮਹਾ ਮੂੜਿਯੰ ਕੁਤਸਤੰ ਕਾਜ ਕੀਯੰ ॥੩॥
mahaa moorriyan kutasatan kaaj keeyan |3|

cibaria violenter tulit ac distribuit (inter milites) stultus magnus ita pessimum facinus fecit.3.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਕਿਤਕ ਦਿਵਸ ਬੀਤਤ ਭਏ ਕਰਤ ਉਸੈ ਉਤਪਾਤ ॥
kitak divas beetat bhe karat usai utapaat |

Multi dies transierunt eum reddendo ei homagium

ਗੁਆਲੇਰੀਯਨ ਕੀ ਪਰਤ ਭੀ ਆਨਿ ਮਿਲਨ ਕੀ ਬਾਤ ॥੪॥
guaalereeyan kee parat bhee aan milan kee baat |4|

Aliquot dies in talibus actis vicissim occurrentes Raja Guler came.4.

ਜੌ ਦਿਨ ਦੁਇਕ ਨ ਵੇ ਮਿਲਤ ਤਬ ਆਵਤ ਅਰਿਰਾਇ ॥
jau din dueik na ve milat tab aavat ariraae |

Si biduum non convenissent, hostes venissent.

ਕਾਲਿ ਤਿਨੂ ਕੈ ਘਰ ਬਿਖੈ ਡਾਰੀ ਕਲਹ ਬਨਾਇ ॥੫॥
kaal tinoo kai ghar bikhai ddaaree kalah banaae |5|

Si biduo amplius occurrisset, hostis huc venturum esset, sed Providentia iecisset domi suae discordiam.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

CHAUPAI

ਗੁਆਲੇਰੀਯਾ ਮਿਲਨ ਕਹੁ ਆਏ ॥
guaalereeyaa milan kahu aae |

(Cum) Guleria occurrit (Husaini).

ਰਾਮ ਸਿੰਘ ਭੀ ਸੰਗਿ ਸਿਧਾਏ ॥
raam singh bhee sang sidhaae |

Raja de Guler occurrit Hussain et cum eo venit Ram Singh.

ਚਤੁਰਥ ਆਨਿ ਮਿਲਤ ਭਏ ਜਾਮੰ ॥
chaturath aan milat bhe jaaman |

Convenere quarta vigilia.

ਫੂਟਿ ਗਈ ਲਖਿ ਨਜਰਿ ਗੁਲਾਮੰ ॥੬॥
foott gee lakh najar gulaaman |6|

Hussain postquam quatuor dierum spatio interiit. Servus Hussianus caecus factus est in vanitate.6.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਜੈਸੇ ਰਵਿ ਕੇ ਤੇਜ ਤੇ ਰੇਤ ਅਧਿਕ ਤਪਤਾਇ ॥
jaise rav ke tej te ret adhik tapataae |

Sicut sol arenam calefacit;

ਰਵਿ ਬਲ ਛੁਦ੍ਰ ਨ ਜਾਨਈ ਆਪਨ ਹੀ ਗਰਬਾਇ ॥੭॥
rav bal chhudr na jaanee aapan hee garabaae |7|

Sicut arena solis ardore incalescit, misera arena vim solis nescit et se superbit.7.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

CHAUPAI

ਤੈਸੇ ਹੀ ਫੂਲ ਗੁਲਾਮ ਜਾਤਿ ਭਯੋ ॥
taise hee fool gulaam jaat bhayo |

Eodem modo servus caecus factus est

ਤਿਨੈ ਨ ਦ੍ਰਿਸਟ ਤਰੇ ਆਨਤ ਭਯੋ ॥
tinai na drisatt tare aanat bhayo |

Slimilarly servus Hussain inflatus sum, non curavit adnotare.

ਕਹਲੂਰੀਯਾ ਕਟੌਚ ਸੰਗਿ ਲਹਿ ॥
kahalooreeyaa kattauach sang leh |

Videns Kehluriye (Bhim Chand) et Katoch (Kripal Chand) simul

ਜਾਨਾ ਆਨ ਨ ਮੋ ਸਰਿ ਮਹਿ ਮਹਿ ॥੮॥
jaanaa aan na mo sar meh meh |8|

Cum Rajas Kahlur et Katoch ex parte sua egregium se reputavit. VIII.

ਤਿਨ ਜੋ ਧਨ ਆਨੋ ਥੋ ਸਾਥਾ ॥
tin jo dhan aano tho saathaa |

Pecuniam quam (Gupal et Ram Singh) secum attulerat

ਤੇ ਦੇ ਰਹੇ ਹੁਸੈਨੀ ਹਾਥਾ ॥
te de rahe husainee haathaa |

(The Raja of Guler and Ram Singh) attulerunt pecuniam Hussain quam secum attulerant.

ਦੇਤ ਲੇਤ ਆਪਨ ਕੁਰਰਾਨੇ ॥
det let aapan kuraraane |

Pugnatum est inter eos dando atque accipiendo.

ਤੇ ਧੰਨਿ ਲੈ ਨਿਜਿ ਧਾਮ ਸਿਧਾਨੇ ॥੯॥
te dhan lai nij dhaam sidhaane |9|

Disceptatio dandi et capiendi orta est, ergo Rajas ad loca sua cum pecunia rediit.

ਚੇਰੋ ਤਬੈ ਤੇਜ ਤਨ ਤਯੋ ॥
chero tabai tej tan tayo |

Tunc corpus Ghulam (Hussaini) ira incaluit

ਭਲਾ ਬੁਰਾ ਕਛੁ ਲਖਤ ਨ ਭਯੋ ॥
bhalaa buraa kachh lakhat na bhayo |

Tunc Hussain indignatus amisit potentiam discernendi inter bonos et malos.

ਛੰਦਬੰਦ ਨਹ ਨੈਕੁ ਬਿਚਾਰਾ ॥
chhandaband nah naik bichaaraa |

(Ille) nullum rei publicae consilium putabat

ਜਾਤ ਭਯੋ ਦੇ ਤਬਹਿ ਨਗਾਰਾ ॥੧੦॥
jaat bhayo de tabeh nagaaraa |10|

Nihil aliud egit, et tympanum pulsum contra Raja Guler.

ਦਾਵ ਘਾਵ ਤਿਨ ਨੈਕੁ ਨ ਕਰਾ ॥
daav ghaav tin naik na karaa |

Non fecit aliquid dissimile Ratae.

ਸਿੰਘਹਿ ਘੇਰਿ ਸਸਾ ਕਹੁ ਡਰਾ ॥
singheh gher sasaa kahu ddaraa |

Non putabat ullam rationem imperatoriam esse. Lepus circumdedit leonem terrendo.

ਪੰਦ੍ਰਹ ਪਹਰਿ ਗਿਰਦ ਤਿਹ ਕੀਯੋ ॥
pandrah pahar girad tih keeyo |

quindecim horas oppugnavit

ਖਾਨ ਪਾਨਿ ਤਿਨ ਜਾਨ ਨ ਦੀਯੋ ॥੧੧॥
khaan paan tin jaan na deeyo |11|

Eum per quindecim pahares circumsepsit (circiter 45 horas) neque cibi ac potus ad rempublicam attingere permisit.11.

ਖਾਨ ਪਾਨ ਬਿਨੁ ਸੂਰ ਰਿਸਾਏ ॥
khaan paan bin soor risaae |

Sine cibo et potu fortes in furore.

ਸਾਮ ਕਰਨ ਹਿਤ ਦੂਤ ਪਠਾਏ ॥
saam karan hit doot patthaae |

Cum milites sine cibo et potu ira repleti essent, Raja nuntios misit ad pacem faciendam.

ਦਾਸ ਨਿਰਖਿ ਸੰਗ ਸੈਨ ਪਠਾਨੀ ॥
daas nirakh sang sain patthaanee |

Ghulam (Husaini) vidit exercitum Pathanorum, qui venerant cum eo

ਫੂਲਿ ਗਯੋ ਤਿਨ ਕੀ ਨਹੀ ਮਾਨੀ ॥੧੨॥
fool gayo tin kee nahee maanee |12|

Pathan videns copias circum se, servus Hussain stateram amisit et instantiam Raja non consideravit.

ਦਸ ਸਹੰਸ੍ਰ ਅਬ ਹੀ ਕੈ ਦੈਹੂ ॥
das sahansr ab hee kai daihoo |

(Hussaini declaravit) Da nunc decem milia rūpijas

ਨਾਤਰ ਮੀਚ ਮੂੰਡ ਪਰ ਲੈਹੂ ॥
naatar meech moondd par laihoo |

Dixit , Aut decem millia rupias mihi protinus dabis , Aut in anno capitis mortem tolle

ਸਿੰਘ ਸੰਗਤੀਯਾ ਤਹਾ ਪਠਾਏ ॥
singh sangateeyaa tahaa patthaae |

(Hoc audito Raja Gupal domum rediit et rebellavit) (Bhim Chand) Sangatia Singh ad eum misit.

ਗੋਪਾਲੈ ਸੁ ਧਰਮ ਦੇ ਲ੍ਯਾਏ ॥੧੩॥
gopaalai su dharam de layaae |13|

Misi ibi Sangatiam Singh ad pacem faciendam (inter principes) Gopal detulit iuramento Dei.13.

ਤਿਨ ਕੇ ਸੰਗਿ ਨ ਉਨ ਕੀ ਬਨੀ ॥
tin ke sang na un kee banee |

Gopal scriptor Bhima non cum Chand

ਤਬ ਕ੍ਰਿਪਾਲ ਚਿਤ ਮੋ ਇਹ ਗਨੀ ॥
tab kripaal chit mo ih ganee |

Sed Kirpala tunc animo cum iis conciliare non potuit;

ਐਸਿ ਘਾਤਿ ਫਿਰਿ ਹਾਥ ਨ ਐ ਹੈ ॥
aais ghaat fir haath na aai hai |

Talem occasionem non venturum esse.

ਸਬਹੂੰ ਫੇਰਿ ਸਮੋ ਛਲਿ ਜੈ ਹੈ ॥੧੪॥
sabahoon fer samo chhal jai hai |14|

Quod talis occasio iterum praesto non erit, quia circulus temporis omnes fallit.14.

ਗੋਪਾਲੇ ਸੁ ਅਬੈ ਗਹਿ ਲੀਜੈ ॥
gopaale su abai geh leejai |

Gopal nunc capiamus,

ਕੈਦ ਕੀਜੀਐ ਕੈ ਬਧ ਕੀਜੈ ॥
kaid keejeeai kai badh keejai |

Gopali statim comprehendere statuit, sive in vincula coniectum sive interficere.

ਤਨਿਕ ਭਨਕ ਜਬ ਤਿਨ ਸੁਨਿ ਪਾਈ ॥
tanik bhanak jab tin sun paaee |

Cum Gopal aliquam notionem obtinuit.

ਨਿਜ ਦਲ ਜਾਤ ਭਯੋ ਭਟ ਰਾਈ ॥੧੫॥
nij dal jaat bhayo bhatt raaee |15|

Cum Gopal odorem coniurationis obtinuit, ad suos evasit (copias).15.

ਮਧੁਭਾਰ ਛੰਦ ॥
madhubhaar chhand |

MADHUBHAAR STANZA

ਜਬ ਗਯੋ ਗੁਪਾਲ ॥
jab gayo gupaal |

Cum Gopal Chand discessit;

ਕੁਪਿਯੋ ਕ੍ਰਿਪਾਲ ॥
kupiyo kripaal |

Cum Gopal abiisset, Kirpal ira repletus est.

ਹਿੰਮਤ ਹੁਸੈਨ ॥
hinmat husain |

Hussaini (a)

ਜੁੰਮੈ ਲੁਝੈਨ ॥੧੬॥
junmai lujhain |16|

Himmat et Hussain in campum ad pugnam ruebant.16.

ਕਰਿ ਕੈ ਗੁਮਾਨ ॥
kar kai gumaan |

propter superbiam

ਜੁੰਮੈ ਜੁਆਨ ॥
junmai juaan |

Cum magna superbia, plures milites sequebantur.

ਬਜੇ ਤਬਲ ॥
baje tabal |

Clamor et clamor

ਦੁੰਦਭ ਦਬਲ ॥੧੭॥
dundabh dabal |17|

Tympana tubaeque sonant.17.

ਬਜੇ ਨਿਸਾਣ ॥
baje nisaan |

tintinnabula sonant;

ਨਚੇ ਕਿਕਾਣ ॥
nache kikaan |

Sonant etiam ex alia parte, et equi in acie saltabant.

ਬਾਹੈ ਤੜਾਕ ॥
baahai tarraak |

(Sagittis) iaculantur arcum tie

ਉਠੈ ਕੜਾਕ ॥੧੮॥
autthai karraak |18|

Milites ardenter arma feriunt sonum sonum creantes.18.

ਬਜੇ ਨਿਸੰਗ ॥
baje nisang |

(Clamant milites) in incredulitate

ਗਜੇ ਨਿਹੰਗ ॥
gaje nihang |

Intrepidi milites cornibus clangunt et magna voce conclamant.

ਛੁਟੈ ਕ੍ਰਿਪਾਨ ॥
chhuttai kripaan |

Kirpans ire

ਲਿਟੈ ਜੁਆਨ ॥੧੯॥
littai juaan |19|

Gladii percutiuntur et bellatores humi iacentes.19.