Sri Dasam Granth

Pagina - 389


ਪ੍ਰੀਤਿ ਕੀ ਰੀਤਿ ਕਰੀ ਉਨ ਸੋ ਟਸਕ੍ਯੋ ਨ ਹੀਯੋ ਕਸਕ੍ਯੋ ਨ ਕਸਾਈ ॥੯੨੪॥
preet kee reet karee un so ttasakayo na heeyo kasakayo na kasaaee |924|

Quod Krishna amorem suum ad incolas illius civitatis extendit et hoc faciens, nullus dolor in corde eius orta est.924.

ਫਾਗੁਨ ਫਾਗੁ ਬਢਿਯੋ ਅਨੁਰਾਗ ਸੁਹਾਗਨਿ ਭਾਗ ਸੁਹਾਗ ਸੁਹਾਈ ॥
faagun faag badtiyo anuraag suhaagan bhaag suhaag suhaaee |

Mense Phalgun, amor ludendi Holi in animo matronarum crevit

ਕੇਸਰ ਚੀਰ ਬਨਾਇ ਸਰੀਰ ਗੁਲਾਬ ਅੰਬੀਰ ਗੁਲਾਲ ਉਡਾਈ ॥
kesar cheer banaae sareer gulaab anbeer gulaal uddaaee |

Vestes rubras induerunt et alios colore coeperunt dealbare

ਸੋ ਛਬਿ ਮੈ ਨ ਲਖੀ ਜਨੁ ਦ੍ਵਾਦਸ ਮਾਸ ਕੀ ਸੋਭਤ ਆਗਿ ਜਗਾਈ ॥
so chhab mai na lakhee jan dvaadas maas kee sobhat aag jagaaee |

non vidi his duodecim mensibus pulchro spectaculo et animus ardet ad spectaculum illud

ਆਸ ਕੋ ਤ੍ਯਾਗਿ ਨਿਰਾਸ ਭਈ ਟਸਕ੍ਯੋ ਨ ਹੀਯੋ ਕਸਕ੍ਯੋ ਨ ਕਸਾਈ ॥੯੨੫॥
aas ko tayaag niraas bhee ttasakayo na heeyo kasakayo na kasaaee |925|

Spes ego omnes dimisi et fefelli, sed in corde carnificis, nullus exorta est dolor vel dolor.

ਇਤਿ ਸ੍ਰੀ ਬਚਿਤ੍ਰ ਨਾਟਕੇ ਗ੍ਰੰਥੇ ਕ੍ਰਿਸਨਾਵਤਾਰੇ ਬ੍ਰਿਹ ਨਾਟਕ ਬਾਰਹਮਾਹ ਸੰਪੂਰਨਮ ਸਤੁ ॥
eit sree bachitr naattake granthe krisanaavataare brih naattak baarahamaah sanpooranam sat |

Finis descriptionis spectaculi depingens dolores separationis in duodecim menses in Krishnavatara in Natak Bachittar.

ਗੋਪਿਨ ਬਾਚ ਆਪਸ ਮੈ ॥
gopin baach aapas mai |

Oratio de gopis ad invicem;

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਯਾ ਹੀ ਕੇ ਸੰਗਿ ਸੁਨੋ ਮਿਲ ਕੈ ਹਮ ਕੁੰਜ ਗਲੀਨ ਮੈ ਖੇਲ ਮਚਾਯੋ ॥
yaa hee ke sang suno mil kai ham kunj galeen mai khel machaayo |

O amice! audi, cum idem Krishna in fabula amatoria fabularum thalamorum occupati sumus.

ਗਾਵਤ ਭਯੋ ਸੋਊ ਠਉਰ ਤਹਾ ਹਮ ਹੂੰ ਮਿਲ ਕੈ ਤਹ ਮੰਗਲ ਗਾਯੋ ॥
gaavat bhayo soaoo tthaur tahaa ham hoon mil kai tah mangal gaayo |

Ubicumque cantabat, etiam cum eo cantica laudis canebamus

ਸੋ ਬ੍ਰਿਜ ਤ੍ਯਾਗਿ ਗਯੋ ਮਥੁਰਾ ਇਨ ਗ੍ਵਾਰਨ ਤੇ ਮਨੂਆ ਉਚਟਾਯੋ ॥
so brij tayaag gayo mathuraa in gvaaran te manooaa uchattaayo |

Animus illius Krishnae intentus ad has gopis factus est et Braja relicta Braja ad Matura profectus est.

ਯੌ ਕਹਿ ਊਧਵ ਸੋ ਤਿਨ ਟੇਰਿ ਹਹਾ ਹਮਰੇ ਗ੍ਰਿਹਿ ਸ੍ਯਾਮ ਨ ਆਯੋ ॥੯੨੬॥
yau keh aoodhav so tin tter hahaa hamare grihi sayaam na aayo |926|

Haec omnia dicebant Udhava respicientes et etiam paenitere dixerunt Krishna non venisse ad domos suas iterum.926.

ਗੋਪਿਨ ਬਾਚ ਊਧਵ ਸੋ ॥
gopin baach aoodhav so |

Oratio gopis ad Udhava:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਏਕ ਸਮੈ ਹਮ ਕੋ ਸੁਨਿ ਊਧਵ ਕੁੰਜਨ ਮੈ ਫਿਰੈ ਸੰਗਿ ਲੀਯੇ ॥
ek samai ham ko sun aoodhav kunjan mai firai sang leeye |

���O Udhava! tempus erat quo nos secum Krishna usitabat et in alvocibus vagabatur

ਹਰਿ ਜੂ ਅਤਿ ਹੀ ਹਿਤ ਸਾਥ ਘਨੇ ਹਮ ਪੈ ਅਤਿ ਹੀ ਕਹਿਯੋ ਪ੍ਰੇਮ ਕੀਯੇ ॥
har joo at hee hit saath ghane ham pai at hee kahiyo prem keeye |

Altum amorem nobis dedit

ਤਿਨ ਕੇ ਬਸਿ ਗਯੋ ਹਮਰੋ ਮਨ ਹ੍ਵੈ ਅਤਿ ਹੀ ਸੁਖੁ ਭਯੋ ਬ੍ਰਿਜ ਨਾਰਿ ਹੀਯੇ ॥
tin ke bas gayo hamaro man hvai at hee sukh bhayo brij naar heeye |

Mens nostra in potestate illius Krishna erat et omnes Braja feminae in summo solacio erant

ਅਬ ਸੋ ਤਜਿ ਕੈ ਮਥਰਾ ਕੋ ਗਯੋ ਤਿਹ ਕੇ ਬਿਛੁਰੇ ਫਲੁ ਕਵਨ ਜੀਯੇ ॥੯੨੭॥
ab so taj kai matharaa ko gayo tih ke bichhure fal kavan jeeye |927|

Nunc idem Krishna nos reliquit et ad Matura iuit, quomodo sine illa Krishna superesse possumus?

ਕਬਿਯੋ ਬਾਚ ॥
kabiyo baach |

Oratio de Poetis;

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਗ੍ਵਾਰਨਿ ਪੈ ਜਿਤਨੀ ਫੁਨਿ ਊਧਵ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਹਰਿ ਬਾਤ ਬਖਾਨੀ ॥
gvaaran pai jitanee fun aoodhav sayaam kahai har baat bakhaanee |

Udhava loquebatur in gopis omnia de Krishna

ਗ੍ਯਾਨ ਕੋ ਉਤਰ ਦੇਤ ਭਈ ਨਹਿ ਪ੍ਰੇਮ ਚਿਤਾਰ ਸਭੇ ਉਚਰਾਨੀ ॥
gayaan ko utar det bhee neh prem chitaar sabhe ucharaanee |

Nec quidquam ad eius verba sapientiae dixerunt, et tantum linguam suam amoris proferebant;

ਜਾਹੀ ਕੇ ਦੇਖਤ ਭੋਜਨ ਖਾਤ ਸਖੀ ਜਿਹ ਕੇ ਬਿਨੁ ਪੀਤ ਨ ਪਾਨੀ ॥
jaahee ke dekhat bhojan khaat sakhee jih ke bin peet na paanee |

O Sakhi! Videns quem edebat, sine quo ne aquam quidem biberet.

ਗ੍ਯਾਨ ਕੀ ਜੋ ਇਨ ਬਾਤ ਕਹੀ ਤਿਨ ਹੂੰ ਹਿਤ ਸੋ ਕਰਿ ਏਕ ਨ ਜਾਨੀ ॥੯੨੮॥
gayaan kee jo in baat kahee tin hoon hit so kar ek na jaanee |928|

Krishna, quem videntes cibum sumere solebant et sine ipso aquam non biberent, quidquid Udhava de se in sua sapientia dixit, gopis nihil accepit.