Sri Dasam Granth

Pagina - 386


ਹੋਇ ਬਿਦਾ ਤਬ ਹੀ ਗੁਰ ਤੇ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਅਪੁਨੇ ਪੁਰਿ ਆਯੋ ॥੮੯੧॥
hoe bidaa tab hee gur te kab sayaam kahai apune pur aayo |891|

Guru���s filium secum afferens, Krishna caput ad pedes Guru inclinato valedicens, ad suam civitatem rediit.891.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਮਿਲੇ ਆਇ ਕੈ ਕੁਟੰਬ ਕੇ ਅਤਿ ਹੀ ਹਰਖ ਬਢਾਇ ॥
mile aae kai kuttanb ke at hee harakh badtaae |

Obviam venit familia, crebra omnium felicitas

ਸੁਖ ਤਿਹ ਕੋ ਪ੍ਰਾਪਤਿ ਭਯੋ ਚਿਤਵਨ ਗਈ ਪਰਾਇ ॥੮੯੨॥
sukh tih ko praapat bhayo chitavan gee paraae |892|

Omnes consolati sunt et th dubitationem was destroyed.892.

ਇਤਿ ਸਸਤ੍ਰ ਬਿਦਿਆ ਸੀਖ ਕੈ ਸੰਦੀਪਨ ਕੋ ਪੁਤ੍ਰ ਆਨਿ ਦੇ ਕਰਿ ਬਿਦਾ ਹੋਇ ਗ੍ਰਿਹ ਕੋ ਆਵਤ ਭਏ ਧਿਆਇ ਸਮਾਪਤੰ ॥
eit sasatr bidiaa seekh kai sandeepan ko putr aan de kar bidaa hoe grih ko aavat bhe dhiaae samaapatan |

Finis descriptionis, quae inscribitur "Post sagittariorum cognita, filius mortuus Guru e mundo Yama relatus est et patri dono religiosus redditus est".

ਅਥ ਊਧੋ ਬ੍ਰਿਜ ਭੇਜਾ ॥
ath aoodho brij bhejaa |

Nunc incipit descriptio mittendi Udhava ad Braja

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਸੋਵਤ ਹੀ ਇਹ ਚਿੰਤ ਕਰੀ ਬ੍ਰਿਜ ਬਾਸਨ ਸਿਉ ਇਹ ਕਾਰਜ ਕਈਯੈ ॥
sovat hee ih chint karee brij baasan siau ih kaaraj keeyai |

In tempore dormiendi, Krishna putavit se aliquid faciendum habitantibus Braja .

ਪ੍ਰਾਤ ਭਏ ਤੇ ਬੁਲਾਇ ਕੈ ਊਧਵ ਭੇਜ ਕਹਿਯੋ ਤਿਹ ਠਉਰਹਿ ਦਈਯੈ ॥
praat bhe te bulaae kai aoodhav bhej kahiyo tih tthaureh deeyai |

Udhava primo mane ad Braja vocetur;

ਗ੍ਵਾਰਨਿ ਜਾਇ ਸੰਤੋਖ ਕਰੈ ਸੁ ਸੰਤੋਖ ਕਰੈ ਹਮਰੀ ਧਰਮ ਮਈਯੈ ॥
gvaaran jaae santokh karai su santokh karai hamaree dharam meeyai |

Ut verba consolationis referat ad deum matri sue et gopis et gopas

ਯਾ ਤੇ ਨ ਬਾਤ ਭਲੀ ਕਛੁ ਅਉਰ ਹੈ ਮੋਹਿ ਬਿਬੇਕਹਿ ਕੋ ਝਗਰਈਯੈ ॥੮੯੩॥
yaa te na baat bhalee kachh aaur hai mohi bibekeh ko jhagareeyai |893|

Et tunc non est alius modus solvere conflictum amoris et cognitionis.

ਪ੍ਰਾਤ ਭਏ ਤੇ ਬੁਲਾਇ ਕੈ ਊਧਵ ਪੈ ਬ੍ਰਿਜ ਭੂਮਹਿ ਭੇਜ ਦਯੋ ਹੈ ॥
praat bhe te bulaae kai aoodhav pai brij bhoomeh bhej dayo hai |

Ubi dies illuxit, Krishna Udhava vocavit eumque misit in Braja .

ਸੋ ਚਲਿ ਨੰਦ ਕੇ ਧਾਮ ਗਯੋ ਬਤੀਯਾ ਕਹਿ ਸੋਕ ਅਸੋਕ ਭਯੋ ਹੈ ॥
so chal nand ke dhaam gayo bateeyaa keh sok asok bhayo hai |

Pervenit ad Nand domum, ubi moeror omnium discussus est

ਨੰਦ ਕਹਿਯੋ ਸੰਗਿ ਊਧਵ ਕੇ ਕਬਹੂੰ ਹਰਿ ਜੀ ਮੁਹਿ ਚਿਤ ਕਯੋ ਹੈ ॥
nand kahiyo sang aoodhav ke kabahoon har jee muhi chit kayo hai |

Nand quaesivit Udhava num Krishna umquam recordatus est eius

ਯੌ ਕਹਿ ਕੈ ਸੁਧਿ ਸ੍ਯਾਮਹਿ ਕੈ ਧਰਨੀ ਪਰ ਸੋ ਮੁਰਝਾਇ ਪਯੋ ਹੈ ॥੮੯੪॥
yau keh kai sudh sayaameh kai dharanee par so murajhaae payo hai |894|

Hoc solum dicens, recordans Krishna nesciens factus est et cecidit in terram.

ਜਬ ਨੰਦ ਪਰਿਯੋ ਗਿਰ ਭੂਮਿ ਬਿਖੈ ਤਬ ਯਾਹਿ ਕਹਿਯੋ ਜਦੁਬੀਰ ਅਏ ॥
jab nand pariyo gir bhoom bikhai tab yaeh kahiyo jadubeer ae |

Cum Nand cecidit in terram, Udhava dixit heros Yadavas venisse

ਸੁਨਿ ਕੈ ਬਤੀਯਾ ਉਠਿ ਠਾਢ ਭਯੋ ਮਨ ਕੇ ਸਭ ਸੋਕ ਪਰਾਇ ਗਏ ॥
sun kai bateeyaa utth tthaadt bhayo man ke sabh sok paraae ge |

Haec audiens, tristitiam suam deserens,

ਉਠ ਕੈ ਸੁਧਿ ਸੋ ਇਹ ਭਾਤਿ ਕਹਿਯੋ ਹਮ ਜਾਨਤ ਊਧਵ ਪੇਚ ਕਏ ॥
autth kai sudh so ih bhaat kahiyo ham jaanat aoodhav pech ke |

Surgens et cavens (Nanda non vidit Krishna,) sic dixit, Scio Udhava fraudasse.

ਤਜ ਕੈ ਬ੍ਰਿਜ ਕੋ ਪੁਰ ਬੀਚ ਗਏ ਫਿਰਿ ਕੈ ਬ੍ਰਿਜ ਮੈ ਨਹੀ ਸ੍ਯਾਮ ਅਏ ॥੮੯੫॥
taj kai brij ko pur beech ge fir kai brij mai nahee sayaam ae |895|

Surgens Nand dixit: ���O Udava! Scio te et Krishna nos decepisse quod, relicta Braja et ad urbem eundo, Krishna nunquam reversa est.

ਸ੍ਯਾਮ ਗਏ ਤਜਿ ਕੈ ਬ੍ਰਿਜ ਕੋ ਬ੍ਰਿਜ ਲੋਗਨ ਕੋ ਅਤਿ ਹੀ ਦੁਖੁ ਦੀਨੋ ॥
sayaam ge taj kai brij ko brij logan ko at hee dukh deeno |

Krishna, Braja deserens, maximo omni populo moerorem dedit

ਊਧਵ ਬਾਤ ਸੁਨੋ ਹਮਰੀ ਤਿਹ ਕੈ ਬਿਨੁ ਭਯੋ ਹਮਰੋ ਪੁਰ ਹੀਨੋ ॥
aoodhav baat suno hamaree tih kai bin bhayo hamaro pur heeno |

O Udhava! sine eo, Braja pauper factus est

ਦੈ ਬਿਧਿ ਨੈ ਹਮਰੇ ਗ੍ਰਿਹ ਬਾਲਕ ਪਾਪ ਬਿਨਾ ਹਮ ਤੇ ਫਿਰਿ ਛੀਨੋ ॥
dai bidh nai hamare grih baalak paap binaa ham te fir chheeno |

Maritus domus nostrae dedit nobis filium, sine ullo peccato, et abstulit a nobis.

ਯੌ ਕਹਿ ਸੀਸ ਝੁਕਾਇ ਰਹਿਯੋ ਬਹੁ ਸੋਕ ਬਢਿਯੋ ਅਤਿ ਰੋਦਨ ਕੀਨੋ ॥੮੯੬॥
yau keh sees jhukaae rahiyo bahu sok badtiyo at rodan keeno |896|

Ddidit Dominus Deus filium in domo nostra, sed nescimus, propter quod peccatum nostri eripuit eum a nobis?

ਕਹਿ ਕੈ ਇਹ ਬਾਤ ਪਰਿਯੋ ਧਰਿ ਪੈ ਉਠਿ ਫੇਰਿ ਕਹਿਯੋ ਸੰਗ ਊਧਵ ਇਉ ॥
keh kai ih baat pariyo dhar pai utth fer kahiyo sang aoodhav iau |

Hoc dicens (Nanda) cecidit in terram (et resumptis sensibus) deinde surrexit et sic Udhava alloquebatur.

ਤਜਿ ਕੈ ਬ੍ਰਿਜ ਸ੍ਯਾਮ ਗਏ ਮਥੁਰਾ ਹਮ ਸੰਗ ਕਹੋ ਕਬ ਕਾਰਨਿ ਕਿਉ ॥
taj kai brij sayaam ge mathuraa ham sang kaho kab kaaran kiau |

Hoc dicens decidit in terram et resurgens dixit Udhava: “O Udhava! Dic causam cur Krishna Braja reliquit et Matura abiit?

ਤੁਮਰੇ ਅਬ ਪਾਇ ਲਗੋ ਉਠ ਕੈ ਸੁ ਭਈ ਬਿਰਥਾ ਸੁ ਕਹੋ ਸਭ ਜਿਉ ॥
tumare ab paae lago utth kai su bhee birathaa su kaho sabh jiau |

-Procidens ad pedes tuos, dabis mihi singula

ਤਿਹ ਤੇ ਨਹੀ ਲੇਤ ਕਛੂ ਸੁਧਿ ਹੈ ਮੁਹਿ ਪਾਪਿ ਪਛਾਨਿ ਕਛੂ ਰਿਸ ਸਿਉ ॥੮੯੭॥
tih te nahee let kachhoo sudh hai muhi paap pachhaan kachhoo ris siau |897|

Quod enim peccatum meum, Krishna non communicat mecum?

ਸੁਨਿ ਕੈ ਤਿਨ ਊਧਵ ਯੌ ਬਤੀਯਾ ਇਹ ਭਾਤਨਿ ਸਿਉ ਤਿਹ ਉਤਰ ਦੀਨੋ ॥
sun kai tin aoodhav yau bateeyaa ih bhaatan siau tih utar deeno |

Quo audito sic loquitur, sic ille respondit. Basudevae filius fuit;

ਥੋ ਸੁਤ ਸੋ ਬਸੁਦੇਵਹਿ ਕੋ ਤੁਮ ਤੇ ਸਭ ਪੈ ਪ੍ਰਭ ਜੂ ਨਹੀ ਛੀਨੋ ॥
tho sut so basudeveh ko tum te sabh pai prabh joo nahee chheeno |

Haec audiens Udhava respondit : " Erat quidem filius Vasudev , non rapuit eum Dominus Deus a vobis."

ਸੁਨਿ ਕੈ ਪੁਰਿ ਕੋ ਪਤਿ ਯੌ ਬਤੀਯਾ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਉਸਾਸ ਕਹੈ ਤਿਨ ਲੀਨੋ ॥
sun kai pur ko pat yau bateeyaa kab sayaam usaas kahai tin leeno |

Hoc audito, Nand suspirans frigidum suspirans et patientiam amisit

ਧੀਰ ਗਯੋ ਛੁਟਿ ਰੋਵਤ ਭਯੋ ਇਨ ਹੂੰ ਤਿਹ ਦੇਖਤ ਰੋਦਨ ਕੀਨੋ ॥੮੯੮॥
dheer gayo chhutt rovat bhayo in hoon tih dekhat rodan keeno |898|

Et videns Udhava versus coepit flere.

ਹਠਿ ਊਧਵ ਕੈ ਇਹ ਭਾਤਿ ਕਹਿਯੋ ਪੁਰ ਕੇ ਪਤਿ ਸੋ ਕਛੁ ਸੋਕ ਨ ਕੀਜੈ ॥
hatth aoodhav kai ih bhaat kahiyo pur ke pat so kachh sok na keejai |

Udhava pertinaciter dixit: O Domine de Braja! nolite contristari

ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੀ ਮੁਹਿ ਜੋ ਬਤੀਯਾ ਤਿਹ ਕੀ ਬਿਰਥਾ ਸਭ ਹੀ ਸੁਨਿ ਲੀਜੈ ॥
sayaam kahee muhi jo bateeyaa tih kee birathaa sabh hee sun leejai |

Quicquid Krishna rogavit me ut ad te deferat, audi me

ਜਾ ਕੀ ਕਥਾ ਸੁਨਿ ਹੋਤ ਖੁਸੀ ਮਨ ਦੇਖਤ ਹੀ ਜਿਸ ਕੋ ਮੁਖ ਜੀਜੈ ॥
jaa kee kathaa sun hot khusee man dekhat hee jis ko mukh jeejai |

Ille hering cuius verba et mens placetur et viso, cuius faciem omnes accipiunt vitam.

ਵਾਹਿ ਕਹਿਯੋ ਨਹਿ ਚਿੰਤ ਕਰੋ ਨ ਕਛੂ ਇਹ ਤੇ ਤੁਮਰੋ ਫੁਨਿ ਛੀਜੈ ॥੮੯੯॥
vaeh kahiyo neh chint karo na kachhoo ih te tumaro fun chheejai |899|

Quod Krishna rogavit te ut omnem sollicitudinem deseras, nihil perdas. ���899.

ਸੁਨਿ ਕੈ ਇਮ ਊਧਵ ਤੇ ਬਤੀਯਾ ਫਿਰਿ ਊਧਵ ਕੋ ਸੋਊ ਪੂਛਨ ਲਾਗਿਯੋ ॥
sun kai im aoodhav te bateeyaa fir aoodhav ko soaoo poochhan laagiyo |

Audiens sermonem de Udhava hoc modo, Nand ulterius interrogatus Udhava et fabulam de Krishna audiens.

ਕਾਨ੍ਰਹ ਕਥਾ ਸੁਨਿ ਚਿਤ ਕੇ ਬੀਚ ਹੁਲਾਸ ਬਢਿਓ ਸਭ ਹੀ ਦੁਖ ਭਾਗਿਯੋ ॥
kaanrah kathaa sun chit ke beech hulaas badtio sabh hee dukh bhaagiyo |

Totus autem maeror discussus est, et animus laetitia augetur

ਅਉਰ ਦਈ ਸਭ ਛੋਰਿ ਕਥਾ ਹਰਿ ਬਾਤ ਸੁਨੈਬੇ ਬਿਖੈ ਅਨੁਰਾਗਿਯੋ ॥
aaur dee sabh chhor kathaa har baat sunaibe bikhai anuraagiyo |

Cetera omnia sermonem deseruit et se in cognoscendo de Krishna . hausit

ਧ੍ਯਾਨ ਲਗਾਵਤ ਜਿਉ ਜੁਗੀਯਾ ਇਹ ਤਿਉ ਹਰਿ ਧ੍ਯਾਨ ਕੇ ਭੀਤਰ ਪਾਗਿਯੋ ॥੯੦੦॥
dhayaan lagaavat jiau jugeeyaa ih tiau har dhayaan ke bheetar paagiyo |900|

Via per quam yogis meditantur, sicut quod solum in Krishna.900.

ਯੌ ਕਹਿ ਊਧਵ ਜਾਤ ਭਯੋ ਬ੍ਰਿਜ ਮੈ ਜਹ ਗ੍ਵਾਰਨਿ ਕੀ ਸੁਧਿ ਪਾਈ ॥
yau keh aoodhav jaat bhayo brij mai jah gvaaran kee sudh paaee |

Quo dicto, Udhava perrexit ad villam ut se iudicaret de statu gopis

ਮਾਨਹੁ ਸੋਕ ਕੋ ਧਾਮ ਹੁਤੋ ਦ੍ਰੁਮ ਠਉਰ ਰਹੇ ਸੁ ਤਹਾ ਮੁਰਝਾਈ ॥
maanahu sok ko dhaam huto drum tthaur rahe su tahaa murajhaaee |

Apparuerunt ei omnes Braja sicut dolor domicilium, ibi arbores et plantae maerore exaruerunt

ਮੋਨ ਰਹੀ ਗ੍ਰਿਹ ਬੈਠਿ ਤ੍ਰੀਯਾ ਮਨੋ ਯੌ ਉਪਜੀ ਇਹ ਤੇ ਦੁਚਿਤਾਈ ॥
mon rahee grih baitth treeyaa mano yau upajee ih te duchitaaee |

Mulieres tacite sedebant in domibus suis

ਸ੍ਯਾਮ ਸੁਨੇ ਤੇ ਪ੍ਰਸੰਨ੍ਯ ਭਈ ਨਹਿ ਆਇ ਸੁਨੇ ਫਿਰਿ ਭੀ ਦੁਖਦਾਈ ॥੯੦੧॥
sayaam sune te prasanay bhee neh aae sune fir bhee dukhadaaee |901|

In magna dubitatione apparebant capti, cum audientes de Krishna facti sunt gavisi, sed cum hoc scirent quod non venerat, angorem sentiebant.

ਊਧਵ ਬਾਚ ॥
aoodhav baach |

Oratio de Udhava:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਊਧਵ ਗ੍ਵਾਰਨਿ ਸੋ ਇਹ ਭਾਤਿ ਕਹਿਯੋ ਹਰਿ ਕੀ ਬਤੀਯਾ ਸੁਨਿ ਲੀਜੈ ॥
aoodhav gvaaran so ih bhaat kahiyo har kee bateeyaa sun leejai |

Udhava dixit ad gopis, ���Liston mihi omnia de Krishna

ਮਾਰਗ ਜਾਹਿ ਕਹਿਯੋ ਚਲੀਯੈ ਜੋਊ ਕਾਜ ਕਹਿਯੋ ਸੋਊ ਕਾਰਜ ਕੀਜੈ ॥
maarag jaeh kahiyo chaleeyai joaoo kaaj kahiyo soaoo kaaraj keejai |

Via qua te petivit ut calcas, ambula in eo, et quodcumque opus tuum tibi rogat ut facias, hoc facias.

ਜੋਗਿਨ ਫਾਰਿ ਸਭੈ ਪਟ ਹੋਵਹੁ ਯੌ ਤੁਮ ਸੋ ਕਹਿਯੋ ਸੋਊ ਕਰੀਜੈ ॥
jogin faar sabhai patt hovahu yau tum so kahiyo soaoo kareejai |

- Discedite vestimenta nostra, et estote yogines, et quidquid vobis dicitur, facite