Sri Dasam Granth

Pagina - 969


ਭੇਦ ਅਭੇਦ ਕੀ ਬਾਤ ਸਭੈ ਕਹਿ ਕੈ ਮੁਖ ਤੇ ਸਭ ਹੀ ਸਮੁਝਾਈ ॥
bhed abhed kee baat sabhai keh kai mukh te sabh hee samujhaaee |

Ea res ad populum perlata est;

ਪਾਨ ਚਬਾਇ ਚਲੀ ਤਿਤ ਕੋ ਮਨ ਦੇਵ ਅਦੇਵਨ ਕੋ ਬਿਰਮਾਈ ॥
paan chabaae chalee tith ko man dev adevan ko biramaaee |

Cantharum mandendo illa ambulaverat ad placandos daemones et deos.

ਅਨੰਦ ਲੋਕ ਭਏ ਤਜਿ ਸੋਕ ਸੁ ਸੋਕ ਕੀ ਬਾਤ ਸਭੈ ਬਿਸਰਾਈ ॥੮॥
anand lok bhe taj sok su sok kee baat sabhai bisaraaee |8|

Quo viso procedens, nunc ad palatium, populus laetitia repletus est.

ਕਾ ਬਪੁਰੋ ਮੁਨਿ ਹੈ ਸੁਨਿ ਹੇ ਨ੍ਰਿਪ ਨੈਕ ਜੋ ਨੈਨ ਨਿਹਾਰਨ ਪੈਹੌ ॥
kaa bapuro mun hai sun he nrip naik jo nain nihaaran paihau |

'Raja principem meum audi, mihi sapiens exiguum est obiectum, ne oculos etiam aspicere audeat.

ਰੂਪ ਦਿਖਾਇ ਤਿਸੈ ਉਰਝਾਇ ਸੁ ਬਾਤਨ ਸੌ ਅਪਨੇ ਬਸਿ ਕੈਹੌ ॥
roop dikhaae tisai urajhaae su baatan sau apane bas kaihau |

Ostendam illi leporem meum, et per sermones meos haerebo.

ਪਾਗ ਬੰਧਾਇ ਜਟਾਨ ਮੁੰਡਾਇ ਸੁ ਤਾ ਨ੍ਰਿਪ ਜਾਇ ਤਵਾਲਯ ਲ੍ਯੈਹੌ ॥
paag bandhaae jattaan munddaae su taa nrip jaae tavaalay layaihau |

Ego autem tonsum adducam crines suos, et adducam eum in domum tuam cum mitra.

ਕੇਤਿਕ ਬਾਤ ਸੁਨੋ ਇਹ ਨਾਥ ਤਵਾਨਨ ਤੇ ਟੁਕ ਆਇਸੁ ਪੈਹੌ ॥੯॥
ketik baat suno ih naath tavaanan te ttuk aaeis paihau |9|

Miram leporem observa; ipse veniet et ministrabit tibi farinam.

ਕੇਤਿਕ ਬਾਤ ਸੁਨੋ ਮੁਹਿ ਹੇ ਨ੍ਰਿਪ ਤਾਰਨ ਤੋਰਿ ਅਕਾਸ ਤੇ ਲ੍ਯੈਹੌ ॥
ketik baat suno muhi he nrip taaran tor akaas te layaihau |

Audi quid dicam, mi Raja, possum sidera de caelo ferre.

ਦੇਵ ਅਦੇਵ ਕਹਾ ਨਰ ਹੈ ਬਰ ਦੇਵਨ ਕੋ ਛਿਨ ਮੈ ਬਸਿ ਕੈਹੌ ॥
dev adev kahaa nar hai bar devan ko chhin mai bas kaihau |

Potui multos et magnos deos et demones in re momentorum.

ਦ੍ਯੋਸ ਕੇ ਬੀਚ ਚੜੈ ਹੌ ਨਿਸਾਕਰ ਰੈਨਿ ਸਮੈ ਰਵਿ ਕੋ ਪ੍ਰਗਟੈ ਹੌ ॥
dayos ke beech charrai hau nisaakar rain samai rav ko pragattai hau |

Ego Lunam interdiu produxi, et Solem cum esset obscura.

ਗ੍ਯਾਰਹ ਰੁਦ੍ਰਨ ਕੋ ਹਰਿ ਕੌ ਬਿਧਿ ਕੀ ਬੁਧਿ ਕੌ ਬਿਧਿ ਸੌ ਬਿਸਰੈਹੌ ॥੧੦॥
gayaarah rudran ko har kau bidh kee budh kau bidh sau bisaraihau |10|

« Infirmabo intelligentiam undecim Ruderanorum (clamoris infantium).'

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਐਸੇ ਬਚਨ ਉਚਾਰਿ ਤ੍ਰਿਯ ਤਹ ਤੇ ਕਿਯੋ ਪਯਾਨ ॥
aaise bachan uchaar triy tah te kiyo payaan |

His rebus gestis, ex eo loco discedit;

ਪਲਕ ਏਕ ਬੀਤੀ ਨਹੀ ਤਹਾ ਪਹੂੰਚੀ ਆਨਿ ॥੧੧॥
palak ek beetee nahee tahaa pahoonchee aan |11|

Et in ictu oculorum pervenit ad locum.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

Savaiyya

ਦੇਖਿ ਤਪੋਧਨ ਕੌ ਬਨ ਮਾਨਨਿ ਮੋਹਿ ਰਹੀ ਮਨ ਮੈ ਸੁਖੁ ਪਾਯੋ ॥
dekh tapodhan kau ban maanan mohi rahee man mai sukh paayo |

Quod videns Bann sapiens, infatuta fuit et subventa est.

ਖਾਤ ਬਿਭਾਡਵ ਜੂ ਫਲ ਥੋ ਤਿਨ ਡਾਰਿਨ ਸੋ ਪਕਵਾਨ ਲਗਾਯੋ ॥
khaat bibhaaddav joo fal tho tin ddaarin so pakavaan lagaayo |

Pro pomis ex ramis arborum varia deliciarum pro filio Bibhandav posuit.

ਭੂਖ ਲਗੀ ਜਬ ਹੀ ਮੁਨਿ ਕੌ ਤਬ ਹੀ ਤਹ ਠੌਰ ਛੁਧਾਤਰ ਆਯੋ ॥
bhookh lagee jab hee mun kau tab hee tah tthauar chhudhaatar aayo |

Cum esuriret sapiens, uenit ad locum.

ਤੇ ਫਲ ਖਾਇ ਰਹਿਯੋ ਬਿਸਮਾਇ ਮਹਾ ਮਨ ਭੀਤਰ ਮੋਦ ਬਢਾਯੋ ॥੧੨॥
te fal khaae rahiyo bisamaae mahaa man bheetar mod badtaayo |12|

Istas dapes edebat et magnam laetitiam animo experiebatur (12).

ਸੋਚ ਬਿਚਾਰ ਕੀਯੋ ਚਿਤ ਮੋ ਮੁਨਿ ਏ ਫਲ ਦੈਵ ਕਹਾ ਉਪਜਾਯੋ ॥
soch bichaar keeyo chit mo mun e fal daiv kahaa upajaayo |

Putabat: In his arboribus poma ista creverunt.

ਕਾਨਨ ਮੈ ਨਿਰਖੇ ਨਹਿ ਨੇਤ੍ਰਨ ਆਜੁ ਲਗੇ ਕਬਹੂੰ ਨ ਚਬਾਯੋ ॥
kaanan mai nirakhe neh netran aaj lage kabahoon na chabaayo |

'Nunquam ego in hac saltu ante oculos meos vidi.

ਕੈ ਮਘਵਾ ਬਲੁ ਕੈ ਛਲੁ ਕੈ ਹਮਰੇ ਤਪ ਕੋ ਅਵਿਲੋਕਨ ਆਯੋ ॥
kai maghavaa bal kai chhal kai hamare tap ko avilokan aayo |

Posset Indrae ipse, qui me tentare creverat;

ਕੈ ਜਗਦੀਸ ਕ੍ਰਿਪਾ ਕਰਿ ਮੋ ਪਰ ਮੋਰੇ ਰਿਝਾਵਨ ਕਾਜ ਬਨਾਯੋ ॥੧੩॥
kai jagadees kripaa kar mo par more rijhaavan kaaj banaayo |13|

aut fieri potest ut haec mihi Deus retribuat mihi.

ਆਨੰਦ ਯੌ ਉਪਜ੍ਯੋ ਮਨ ਮੈ ਮੁਨਿ ਚੌਕ ਰਹਿਯੋ ਬਨ ਕੇ ਫਲ ਖੈ ਕੈ ॥
aanand yau upajayo man mai mun chauak rahiyo ban ke fal khai kai |

Quas cum gustasset, perturbatus sensit.

ਕਾਰਨ ਹੈ ਸੁ ਕਛੂ ਇਨ ਮੈ ਕਹਿ ਐਸੇ ਰਹਿਯੋ ਚਹੂੰ ਓਰ ਚਿਤੈ ਕੈ ॥
kaaran hai su kachhoo in mai keh aaise rahiyo chahoon or chitai kai |

Et circumspiciens per omnes quattuor angulos, cogitabat dicens: "Quaedam rationem post hoc oportet."

ਹਾਰ ਸਿੰਗਾਰ ਧਰੇ ਇਕ ਸੁੰਦਰਿ ਠਾਢੀ ਤਹਾ ਮਨ ਮੋਦ ਬਢੈ ਕੈ ॥
haar singaar dhare ik sundar tthaadtee tahaa man mod badtai kai |

Animadvertit formosam dominam, ornatam ante se stantem.

ਸੋਭਿਤ ਹੈ ਮਹਿ ਭੂਖਨ ਪੈ ਮਹਿਭੂਖਨ ਕੌ ਮਨੋ ਭੂਖਿਤ ਕੈ ਕੈ ॥੧੪॥
sobhit hai meh bhookhan pai mahibhookhan kau mano bhookhit kai kai |14|

Similis aspectus erat pulchritudinis terrenae symbolum (14).

ਜੋਬਨ ਜੇਬ ਜਗੇ ਅਤਿ ਹੀ ਇਕ ਮਾਨਨਿ ਕਾਨਨ ਬੀਚ ਬਿਰਾਜੈ ॥
joban jeb jage at hee ik maanan kaanan beech biraajai |

In conspectu mirae virginis, apparuit iuventus eius fulgere.

ਨੀਲ ਨਿਚੋਲ ਸੇ ਨੈਨ ਲਸੈ ਦੁਤਿ ਦੇਖਿ ਮਨੋਜਵ ਕੋ ਮਨੁ ਲਾਜੈ ॥
neel nichol se nain lasai dut dekh manojav ko man laajai |

Oculi eius loti scintillabant atque etiam Cupido faciei modestiae factus est.

ਕੋਕ ਕਪੋਤ ਕਲਾਨਿਧਿ ਕੇਹਰਿ ਕੀਰ ਕੁਰੰਗ ਕਹੀ ਕਿਹ ਕਾਜੈ ॥
kok kapot kalaanidh kehar keer kurang kahee kih kaajai |

Ruby sheldrakes, columba, leones, psittacos, cervos, elephan- ts, omnes coram se humiles videbantur.

ਸੋਕ ਮਿਟੈ ਨਿਰਖੇ ਸਭ ਹੀ ਛਬਿ ਆਨੰਦ ਕੌ ਹਿਯ ਮੈ ਉਪਰਾਜੈ ॥੧੫॥
sok mittai nirakhe sabh hee chhab aanand kau hiy mai uparaajai |15|

Omnes abiecerunt afflictiones eorum et gavisi sunt.

ਚਿਤ ਬਿਚਾਰ ਕਿਯੋ ਅਪਨੇ ਮਨ ਕੋ ਮੁਨਿ ਹੈ ਯਹ ਤਾਹਿ ਨਿਹਾਰੌ ॥
chit bichaar kiyo apane man ko mun hai yah taeh nihaarau |

Cogitavit sapiens animo et cogitatione;

ਦੇਵ ਅਦੇਵ ਕਿ ਜਛ ਭੁਜੰਗ ਕਿਧੌ ਨਰ ਦੇਵ ਰੁ ਦੇਵ ਬਿਚਾਰੌ ॥
dev adev ki jachh bhujang kidhau nar dev ru dev bichaarau |

'Promere inter deos daemones et Bhujang, quis potuit?

ਰਾਜ ਕੁਮਾਰਿ ਬਿਰਾਜਤ ਹੈ ਕੋਊ ਤਾ ਪਰ ਆਜ ਸਭੈ ਤਨ ਵਾਰੌ ॥
raaj kumaar biraajat hai koaoo taa par aaj sabhai tan vaarau |

Illa potius reginae similis, illi sacrificao.

ਯਾਹੀ ਕੋ ਤੀਰ ਰਹੌ ਦਿਨ ਰੈਨਿ ਕਰੌ ਤਪਸ੍ਯਾ ਬਨ ਬੀਚ ਬਿਹਾਰੌ ॥੧੬॥
yaahee ko teer rahau din rain karau tapasayaa ban beech bihaarau |16|

« Manebo in aeternum cum illa et in saltu perseverem meditatione mea ».

ਜਾਇ ਪ੍ਰਨਾਮ ਕਿਯੋ ਤਿਹ ਕੋ ਸੁਨਿ ਬਾਤ ਕਹੋ ਹਮ ਸੌ ਤੁਮ ਕੋ ਹੈ ॥
jaae pranaam kiyo tih ko sun baat kaho ham sau tum ko hai |

Accessit et dixit ei: Loquere ad me, et dic mihi quis es?

ਦੇਵ ਅਦੇਵਨ ਕੀ ਦੁਹਿਤ ਕਿਧੌ ਰਾਮ ਕੀ ਬਾਮ ਹੁਤੀ ਬਨ ਸੋਹੈ ॥
dev adevan kee duhit kidhau raam kee baam hutee ban sohai |

Tu aut dei filia aut daemonis aut Ramae Sita es?

ਰਾਜਸਿਰੀ ਕਿਧੌ ਰਾਜ ਕੁਮਾਰਿ ਤੂ ਜਛ ਭੁਜੰਗਨ ਕੇ ਮਨ ਮੋਹੈ ॥
raajasiree kidhau raaj kumaar too jachh bhujangan ke man mohai |

'Tune es Rani vel princeps princeps vel filia Iachh vel Bhujang (deorum)

ਸਾਚ ਉਚਾਰੁ ਸਚੀ ਕਿ ਸਿਵਾ ਕਿ ਤੁਹੀ ਰਤਿ ਹੈ ਪਤਿ ਕੋ ਮਗੁ ਜੋਹੈ ॥੧੭॥
saach uchaar sachee ki sivaa ki tuhee rat hai pat ko mag johai |17|

Dic mihi vere, an comes Shiva es et eum in via exspectans?

ਨਾਥ ਸਚੀ ਰਤਿ ਹੌ ਨ ਸਿਵਾ ਨਹਿ ਹੌਗੀ ਨ ਰਾਜ ਕੁਮਾਰ ਕੀ ਜਾਈ ॥
naath sachee rat hau na sivaa neh hauagee na raaj kumaar kee jaaee |

(Respondeo) 'O domine mi, audi, nec mulier Shivae sum nec princeps princeps.

ਰਾਜਸਿਰੀ ਨਹਿ ਜਛ ਭੁਜੰਗਨਿ ਦੇਵ ਅਦੇਵ ਨਹੀ ਉਪਜਾਈ ॥
raajasiree neh jachh bhujangan dev adev nahee upajaaee |

Neque ego Rani, neque Jachh, Bhujang, deus aut daemonia sum.

ਰਾਮ ਕੀ ਬਾਮ ਨ ਹੋ ਅਥਿਤੀਸ ਰਿਖੀਸ ਉਦਾਲਕ ਕੀ ਤ੍ਰਿਯ ਜਾਈ ॥
raam kee baam na ho athitees rikhees udaalak kee triy jaaee |

'Neque ego Ramae Sita sum, neque ad sapien- tiam pauperis pertineo'.

ਏਕੁ ਜੁਗੀਸ ਸੁਨੇ ਤੁਮਹੂੰ ਤਿਹ ਤੇ ਤੁਮਰੇ ਬਰਬੇ ਕਹ ਆਈ ॥੧੮॥
ek jugees sune tumahoon tih te tumare barabe kah aaee |18|

" Audivi de te magnanimum yogi , et veni ad uxorem tuam " ( 18 ) .

ਚੰਚਲ ਨੈਨ ਕਿ ਚੰਚਲਤਾਈ ਸੋ ਟਾਮਨ ਸੌ ਤਿਹ ਕੋ ਕਰਿ ਦੀਨੋ ॥
chanchal nain ki chanchalataaee so ttaaman sau tih ko kar deeno |

Oculi eius ludibundi magicos effectus in eo habuerunt.

ਹਾਵ ਸੁ ਭਾਵ ਦਿਖਾਇ ਘਨੇ ਛਿਨਕੇਕ ਬਿਖੈ ਮੁਨਿ ਜੂ ਬਸਿ ਕੀਨੋ ॥
haav su bhaav dikhaae ghane chhinakek bikhai mun joo bas keeno |

Per coquatriam allexit et in suam potestatem redegit.

ਪਾਗ ਬੰਧਾਇ ਜਟਾਨ ਮੁੰਡਾਇ ਸੁ ਭੂਖਨ ਅੰਗ ਬਨਾਇ ਨਵੀਨੋ ॥
paag bandhaae jattaan munddaae su bhookhan ang banaae naveeno |

Questus comam suam abrasit, tiara eum induere fecit.

ਜੀਤਿ ਗੁਲਾਮ ਕਿਯੋ ਅਪਨੌ ਤਿਹ ਤਾਪਸ ਤੇ ਗ੍ਰਿਸਤੀ ਕਰਿ ਲੀਨੋ ॥੧੯॥
jeet gulaam kiyo apanau tih taapas te grisatee kar leeno |19|

Vicit illum et e sapiente in patrem suum transformavit (19).

ਤਾਪਸਤਾਈ ਕੋ ਤ੍ਯਾਗ ਤਪੀਸ੍ਵਰ ਤਾ ਤ੍ਰਿਯ ਪੈ ਚਿਤ ਕੈ ਉਰਝਾਯੋ ॥
taapasataaee ko tayaag tapeesvar taa triy pai chit kai urajhaayo |

Relictis omnibus austeritatibus suis, in patremfamilias se convertit.