Sri Dasam Granth

Pagina - 1198


ਨ ਹਰਿ ਮਿਲਾ ਨ ਧਨ ਭਯੋ ਬ੍ਰਿਥਾ ਭਈ ਸਭ ਸੇਵ ॥੭੯॥
n har milaa na dhan bhayo brithaa bhee sabh sev |79|

Deus neque inventus est neque dives. Frustra fit omnis religio. LXXIX.

ਅੜਿਲ ॥
arril |

adamanta;

ਏ ਬਿਦ੍ਯਾ ਬਲ ਕਰਹਿ ਜੋਗ ਕੀ ਬਾਤ ਨ ਜਾਨੈ ॥
e bidayaa bal kareh jog kee baat na jaanai |

Scientia loquuntur, sed non sciunt de Yoga.

ਏ ਸੁਚੇਤ ਕਰਿ ਰਹਹਿ ਹਮਨਿ ਆਚੇਤ ਪ੍ਰਮਾਨੈ ॥
e suchet kar raheh haman aachet pramaanai |

Sapientes putant, et nos stultos vocant.

ਕਹਾ ਭਯੌ ਜੌ ਭਾਗ ਭੂਲਿ ਭੌਂਦੂ ਨਹਿ ਖਾਈ ॥
kahaa bhayau jau bhaag bhool bhauandoo neh khaaee |

Quid accidit quod stultus oblitus est et non manducavit crepitus.

ਹੋ ਨਿਜੁ ਤਨ ਤੇ ਬਿਸੰਭਾਰ ਰਹਤ ਸਭ ਲਖਤ ਲੁਕਾਈ ॥੮੦॥
ho nij tan te bisanbhaar rahat sabh lakhat lukaaee |80|

Sed quilibet novit etiam a corporibus ineptos esse. LXXX.

ਭਾਗ ਖਾਇ ਭਟ ਭਿੜਹਿ ਗਜਨ ਕੇ ਦਾਤ ਉਪਾਰਹਿ ॥
bhaag khaae bhatt bhirreh gajan ke daat upaareh |

Pugnant bellatores crepitu edendo et dentes etiam elephantorum prosternant.

ਸਿਮਟਿ ਸਾਗ ਸੰਗ੍ਰਹਹਿ ਸਾਰ ਸਨਮੁਖ ਹ੍ਵੈ ਝਾਰਹਿ ॥
simatt saag sangraheh saar sanamukh hvai jhaareh |

Hastam tenent et telum ('saar' ferrum) tenent ante hostem.

ਤੈ ਮੂਜੀ ਪੀ ਭਾਗ ਕਹੋ ਕਾ ਕਾਜ ਸਵਰਿ ਹੈਂ ॥
tai moojee pee bhaag kaho kaa kaaj savar hain |

O stulte! Quid facietis potando crepitus?

ਹੋ ਹ੍ਵੈ ਕੈ ਮ੍ਰਿਤਕ ਸਮਾਨ ਜਾਇ ਔਧੇ ਮੁਖ ਪਰਿ ਹੈਂ ॥੮੧॥
ho hvai kai mritak samaan jaae aauadhe mukh par hain |81|

Cadam in faciem meam tamquam mortuus. LXXXI.

ਭੁਜੰਗ ਛੰਦ ॥
bhujang chhand |

Bhujang Vers:

ਸੁਨੋ ਮਿਸ੍ਰ ਸਿਛਾ ਇਨੀ ਕੋ ਸੁ ਦੀਜੈ ॥
suno misr sichhaa inee ko su deejai |

O Brahman! Audi, haec tantum doce.

ਮਹਾ ਝੂਠ ਤੇ ਰਾਖਿ ਕੈ ਮੋਹਿ ਲੀਜੈ ॥
mahaa jhootth te raakh kai mohi leejai |

Libera me ex hoc magno mendacio.

ਇਤੋ ਝੂਠ ਕੈ ਔਰ ਨੀਕੋ ਦ੍ਰਿੜਾਵੌ ॥
eito jhootth kai aauar neeko drirraavau |

Alio modo hoc arguere mendacium

ਕਹਾ ਚਾਮ ਕੇ ਦਾਮ ਕੈ ਕੈ ਚਲਾਵੌ ॥੮੨॥
kahaa chaam ke daam kai kai chalaavau |82|

Et lude ut ocreas pellicea. LXXXII.

ਮਹਾ ਘੋਰ ਈ ਨਰਕ ਕੇ ਬੀਚ ਜੈ ਹੌ ॥
mahaa ghor ee narak ke beech jai hau |

Ibis ad Magnum Orcum.

ਕਿ ਚੰਡਾਲ ਕੀ ਜੋਨਿ ਮੈ ਔਤਰੈ ਹੌ ॥
ki chanddaal kee jon mai aauatarai hau |

Vel natum Chandal in mense Iunio accipies.

ਕਿ ਟਾਗੇ ਮਰੋਗੇ ਬਧੇ ਮ੍ਰਿਤਸਾਲਾ ॥
ki ttaage maroge badhe mritasaalaa |

Aut in domo mortua e stipite pendentem occidi

ਸਨੈ ਬੰਧੁ ਪੁਤ੍ਰਾ ਕਲਤ੍ਰਾਨ ਬਾਲਾ ॥੮੩॥
sanai bandh putraa kalatraan baalaa |83|

Fratrem, filium, uxorem, filiam. LXXXIII.

ਕਹੋ ਮਿਸ੍ਰ ਆਗੇ ਕਹਾ ਜ੍ਵਾਬ ਦੈਹੋ ॥
kaho misr aage kahaa jvaab daiho |

O Brahman! Dic mihi, quid respondebis postea?

ਜਬੈ ਕਾਲ ਕੇ ਜਾਲ ਮੈ ਫਾਸਿ ਜੈਹੋ ॥
jabai kaal ke jaal mai faas jaiho |

Cum in laqueum voco deprensus eris.

ਕਹੋ ਕੌਨ ਸੋ ਪਾਠ ਕੈਹੋ ਤਹਾ ਹੀ ॥
kaho kauan so paatth kaiho tahaa hee |

Dic mihi, quam lectionem ibi facies?

ਤਊ ਲਿੰਗ ਪੂਜਾ ਕਰੌਗੇ ਉਹਾ ਹੀ ॥੮੪॥
taoo ling poojaa karauage uhaa hee |84|

Linga ibi etiam coles? LXXXIV.

ਤਹਾ ਰੁਦ੍ਰ ਐ ਹੈ ਕਿ ਸ੍ਰੀ ਕ੍ਰਿਸਨ ਐ ਹੈ ॥
tahaa rudr aai hai ki sree krisan aai hai |

Rudra ibi veniet vel Sri Krishna veniet,

ਜਹਾ ਬਾਧਿ ਸ੍ਰੀ ਕਾਲ ਤੋ ਕੌ ਚਲੇ ਹੈ ॥
jahaa baadh sree kaal to kau chale hai |

Quo vocent suscipiam te.

ਕਿਧੌ ਆਨਿ ਕੈ ਰਾਮ ਹ੍ਵੈ ਹੈ ਸਹਾਈ ॥
kidhau aan kai raam hvai hai sahaaee |

Ram tuus erit et te ibi veniet?

ਜਹਾ ਪੁਤ੍ਰ ਮਾਤਾ ਨ ਤਾਤਾ ਨ ਭਾਈ ॥੮੫॥
jahaa putr maataa na taataa na bhaaee |85|

Ubi filius et mater et pater et frater non erunt (apud te)85.

ਮਹਾ ਕਾਲ ਜੂ ਕੋ ਸਦਾ ਸੀਸ ਨ੍ਰਯੈਯੈ ॥
mahaa kaal joo ko sadaa sees nrayaiyai |

Sada Maha Kaal debet esse sis Niwa

ਪੁਰੀ ਚੌਦਹੂੰ ਤ੍ਰਾਸ ਜਾ ਕੋ ਤ੍ਰਸੈਯੈ ॥
puree chauadahoon traas jaa ko trasaiyai |

Eum metuo quattuordecim purus.

ਸਦਾ ਆਨਿ ਜਾ ਕੀ ਸਭੈ ਜੀਵ ਮਾਨੈ ॥
sadaa aan jaa kee sabhai jeev maanai |

Cuius dominacionem omnes animantes agnoscunt

ਸਭੈ ਲੋਕ ਖ੍ਰਯਾਤਾ ਬਿਧਾਤਾ ਪਛਾਨੈ ॥੮੬॥
sabhai lok khrayaataa bidhaataa pachhaanai |86|

Quos omnes Vidhata agnoscunt. LXXXVI.

ਨਹੀ ਜਾਨਿ ਜਾਈ ਕਛੂ ਰੂਪ ਰੇਖਾ ॥
nahee jaan jaaee kachhoo roop rekhaa |

Cuius nulla forma sciri potest.

ਕਹਾ ਬਾਸ ਤਾ ਕੋ ਫਿਰੈ ਕੌਨ ਭੇਖਾ ॥
kahaa baas taa ko firai kauan bhekhaa |

Quo habitat, quaque tendit specie?

ਕਹਾ ਨਾਮ ਤਾ ਕੋ ਕਹਾ ਕੈ ਕਹਾਵੈ ॥
kahaa naam taa ko kahaa kai kahaavai |

Quod est nomen ejus, et unde venit?

ਕਹਾ ਕੈ ਬਖਾਨੋ ਕਹੇ ਮੋ ਨ ਆਵੈ ॥੮੭॥
kahaa kai bakhaano kahe mo na aavai |87|

Quod ego de eo loquor, non in sententiam venio. LXXXVII.

ਨ ਤਾ ਕੋ ਕੋਊ ਤਾਤ ਮਾਤਾ ਨ ਭਾਈ ॥
n taa ko koaoo taat maataa na bhaaee |

Non habet patrem, non matrem, non fratrem;

ਨ ਪੁਤ੍ਰਾ ਨ ਪੋਤ੍ਰਾ ਨ ਦਾਯਾ ਨ ਦਾਈ ॥
n putraa na potraa na daayaa na daaee |

Nullus est filius, nullus nepos, nulla mater, nulla obstetrix.

ਕਛੂ ਸੰਗ ਸੈਨਾ ਨ ਤਾ ਕੋ ਸੁਹਾਵੈ ॥
kachhoo sang sainaa na taa ko suhaavai |

Nullus exercitus cum eo certare potest.

ਕਹੈ ਸਤਿ ਸੋਈ ਕਰੈ ਸੋ ਬਨ੍ਯਾਵੈ ॥੮੮॥
kahai sat soee karai so banayaavai |88|

verum dicit et facit quod Sarda fit. LXXXVIII.

ਕਈਊ ਸਵਾਰੈ ਕਈਊ ਖਪਾਵੈ ॥
keeaoo savaarai keeaoo khapaavai |

alios compsit, alios perdidit.

ਉਸਾਰੇ ਗੜੇ ਫੇਰਿ ਮੇਟੈ ਬਨਾਵੈ ॥
ausaare garre fer mettai banaavai |

fabricaverunt, fabricaverunt, deleverunt et creaverunt.

ਘਨੀ ਬਾਰ ਲੌ ਪੰਥ ਚਾਰੋ ਭ੍ਰਮਾਨਾ ॥
ghanee baar lau panth chaaro bhramaanaa |

Quadrijuge toties circuit.

ਮਹਾ ਕਾਲ ਹੀ ਕੋ ਗੁਰੂ ਕੈ ਪਛਾਨਾ ॥੮੯॥
mahaa kaal hee ko guroo kai pachhaanaa |89|

Maha Kaal Guru agnoscitur. LXXXIX.

ਮੁਰੀਦ ਹੈ ਉਸੀ ਕੀ ਵਹੈ ਪੀਰ ਮੇਰੋ ॥
mureed hai usee kee vahai peer mero |

(Ego sum) assecla, et ipse me par est.

ਉਸੀ ਕਾ ਕਿਯਾ ਆਪਨਾ ਜੀਵ ਚੇਰੋ ॥
ausee kaa kiyaa aapanaa jeev chero |

Ipse est qui me fecit discipulum meum.

ਤਿਸੀ ਕਾ ਕੀਆ ਬਾਲਕਾ ਮੈ ਕਹਾਵੌ ॥
tisee kaa keea baalakaa mai kahaavau |

Id puerum voco.

ਉਹੀ ਮੋਹਿ ਰਾਖਾ ਉਸੀ ਕੋ ਧਿਆਵੌ ॥੯੦॥
auhee mohi raakhaa usee ko dhiaavau |90|

Protector meus et adoro. XC.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

viginti quattuor;