Sri Dasam Granth

Pagina - 676


ਸੁਨੋ ਭੂਪ ਇਕ ਕਹੋਂ ਕਹਾਨੀ ॥
suno bhoop ik kahon kahaanee |

O Rajan! Audi, colloquium habere.

ਏਕ ਪੁਰਖ ਉਪਜ੍ਯੋ ਅਭਿਮਾਨੀ ॥
ek purakh upajayo abhimaanee |

“O rex! Audi, narramus tibi episodium

ਜਿਹ ਸਮ ਰੂਪ ਜਗਤ ਨਹੀ ਕੋਈ ॥
jih sam roop jagat nahee koee |

non est similis ei in mundo.

ਏਕੈ ਘੜਾ ਬਿਧਾਤਾ ਸੋਈ ॥੫॥
ekai gharraa bidhaataa soee |5|

Valde superbus homo natus est nec est tam pulcher similis ei videtur quod Dominus (Providentia) ipse eum creavit.5.

ਕੈ ਗੰਧ੍ਰਬ ਜਛ ਕੋਈ ਅਹਾ ॥
kai gandhrab jachh koee ahaa |

(Ille) vel Gandharva vel Yaksha est.

ਜਾਨੁਕ ਦੂਸਰ ਭਾਨੁ ਚੜ ਰਹਾ ॥
jaanuk doosar bhaan charr rahaa |

"Aut Yaksha est vel Gandharva apparet solem alterum exortum esse"

ਅਤਿ ਜੋਬਨ ਝਮਕਤ ਤਿਹ ਅੰਗਾ ॥
at joban jhamakat tih angaa |

Multum gaudium de corpore eius lucet;

ਨਿਰਖਤ ਜਾ ਕੇ ਲਜਤ ਅਨੰਗਾ ॥੬॥
nirakhat jaa ke lajat anangaa |6|

Corpus eius iuvenili lucet et eum videns, etiam deus amoris timidus est sentiens.” 6 .

ਭੂਪਤਿ ਦੇਖਨ ਕਾਜ ਬੁਲਾਵਾ ॥
bhoopat dekhan kaaj bulaavaa |

Rex ad videndum vocavit.

ਪਹਿਲੇ ਦ੍ਯੋਸ ਸਾਥ ਚਲ ਆਵਾ ॥
pahile dayos saath chal aavaa |

Vocavit eum rex ad videndum eum et ipse prima die cum nuntiis venit

ਹਰਖ ਹ੍ਰਿਦੈ ਧਰ ਕੇ ਜਟਧਾਰੀ ॥
harakh hridai dhar ke jattadhaaree |

Jatadharis laeti erant (sed cum timore interiore eorum) corda pulsare coeperunt.

ਜਾਨੁਕ ਦੁਤੀ ਦਤ ਅਵਤਾਰੀ ॥੭॥
jaanuk dutee dat avataaree |7|

Placuitque rex in corde suo videns eum squalidam cincinnis, et apparuit ei quod esset secunda incarnatio Dutt.7.

ਨਿਰਖ ਰੂਪ ਕਾਪੇ ਜਟਧਾਰੀ ॥
nirakh roop kaape jattadhaaree |

Formam eius videns, Jatadhari tremere coepit

ਯਹ ਕੋਊ ਭਯੋ ਪੁਰਖੁ ਅਵਤਾਰੀ ॥
yah koaoo bhayo purakh avataaree |

Cuius figuram videns sapientes, squalido capillo contremuerunt, et putabat se esse incarnationem aliquam;

ਯਹ ਮਤ ਦੂਰ ਹਮਾਰਾ ਕੈ ਹੈ ॥
yah mat door hamaaraa kai hai |

Is nostram sententiam tollet

ਜਟਾਧਾਰ ਕੋਈ ਰਹੈ ਨ ਪੈ ਹੈ ॥੮॥
jattaadhaar koee rahai na pai hai |8|

qui religionem suam perficiant et nulla persona squalidum capillatura evadet.8.

ਤੇਜ ਪ੍ਰਭਾਵ ਨਿਰਖਿ ਤਬ ਰਾਜਾ ॥
tej prabhaav nirakh tab raajaa |

Tunc rex videns effectum splendoris

ਅਤਿ ਪ੍ਰਸੰਨਿ ਪੁਲਕਤ ਚਿਤ ਗਾਜਾ ॥
at prasan pulakat chit gaajaa |

Videns autem rex ictum gloriae suae valde delectatus est

ਜਿਹ ਜਿਹਾ ਲਖਾ ਰਹੇ ਬਿਸਮਾਈ ॥
jih jihaa lakhaa rahe bisamaaee |

Qui vidit, pavet.

ਜਾਨੁਕ ਰੰਕ ਨਵੋ ਨਿਧ ਪਾਈ ॥੯॥
jaanuk rank navo nidh paaee |9|

Quicunque eum videbat, placuit tanquam unus pauper thesauros novem acquirens.

ਮੋਹਨ ਜਾਲ ਸਭਨ ਸਿਰ ਡਾਰਾ ॥
mohan jaal sabhan sir ddaaraa |

Fascinatio super caput omnium imposuit rete,

ਚੇਟਕ ਬਾਨ ਚਕ੍ਰਿਤ ਹ੍ਵੈ ਮਾਰਾ ॥
chettak baan chakrit hvai maaraa |

Ille illecebris rete omnes imposuit, omnesque stupefacti succiderunt

ਜਹ ਤਹ ਮੋਹਿ ਸਕਲ ਨਰ ਗਿਰੇ ॥
jah tah mohi sakal nar gire |

Ubi omnes homines adamavit.

ਜਾਨ ਸੁਭਟ ਸਾਮੁਹਿ ਰਣ ਭਿਰੇ ॥੧੦॥
jaan subhatt saamuhi ran bhire |10|

Omnis populus fascinatus hic et illic cecidit sicut bellatores in proelio.

ਨਰ ਨਾਰੀ ਜਿਹ ਜਿਹ ਤਿਹ ਪੇਖਾ ॥
nar naaree jih jih tih pekhaa |

Omnis vir et mulier, qui videbant eum;

ਤਿਹ ਤਿਹ ਮਦਨ ਰੂਪ ਅਵਿਰੇਖਾ ॥
tih tih madan roop avirekhaa |

vir aut mulier, qui eum viderunt, deum amoris esse existimaverunt

ਸਾਧਨ ਸਰਬ ਸਿਧਿ ਕਰ ਜਾਨਾ ॥
saadhan sarab sidh kar jaanaa |

Sadhs omnes Siddhis ut tales sciebant

ਜੋਗਨ ਜੋਗ ਰੂਪ ਅਨੁਮਾਨਾ ॥੧੧॥
jogan jog roop anumaanaa |11|

Eremitae eum tamquam peritus et Yogis magnum Yogi.11.

ਨਿਰਖਿ ਰੂਪ ਰਨਵਾਸ ਲੁਭਾਨਾ ॥
nirakh roop ranavaas lubhaanaa |

Forma viso, tota Ranvas adamavit.

ਦੇ ਤਿਹ ਸੁਤਾ ਨ੍ਰਿਪਤਿ ਮਨਿ ਮਾਨਾ ॥
de tih sutaa nripat man maanaa |

Coetus reginarum viso allectatus est, et rex etiam filiam suam secum ducere constituit

ਨ੍ਰਿਪ ਕੋ ਭਯੋ ਜਬੈ ਜਾਮਾਤਾ ॥
nrip ko bhayo jabai jaamaataa |

Cum gener regis factus est

ਮਹਾ ਧਨੁਖਧਰ ਬੀਰ ਬਿਖ੍ਯਾਤਾ ॥੧੨॥
mahaa dhanukhadhar beer bikhayaataa |12|

Cum gener regis factus est, tum magnus sagittarius claruit.

ਮਹਾ ਰੂਪ ਅਰੁ ਅਮਿਤ ਪ੍ਰਤਾਪੂ ॥
mahaa roop ar amit prataapoo |

Erat forma ingenti et amabili splendore.

ਜਾਨੁ ਜਪੈ ਹੈ ਆਪਨ ਜਾਪੂ ॥
jaan japai hai aapan jaapoo |

Personae illae pulcherrimae et infinite gloriosissimae in seipso versatae sunt

ਸਸਤ੍ਰ ਸਾਸਤ੍ਰ ਬੇਤਾ ਸੁਰਿ ਗ੍ਯਾਨਾ ॥
sasatr saasatr betaa sur gayaanaa |

armis et armis eruditus

ਜਾ ਸਮ ਪੰਡਿਤ ਜਗਤਿ ਨ ਆਨਾ ॥੧੩॥
jaa sam panddit jagat na aanaa |13|

Peritus erat scientia Shastras et armorum et non erat ei similis in mundo Pandit.13.

ਥੋਰਿ ਬਹਿਕ੍ਰਮ ਬੁਧਿ ਬਿਸੇਖਾ ॥
thor bahikram budh bisekhaa |

Ayu brevis sit sed intelligentia specialis.

ਜਾਨੁਕ ਧਰਾ ਬਿਤਨ ਯਹਿ ਭੇਖਾ ॥
jaanuk dharaa bitan yeh bhekhaa |

Et erat sicut Iaksha habitu humano, non vexatus tribulationibus exterioribus

ਜਿਹ ਜਿਹ ਰੂਪ ਤਵਨ ਕਾ ਲਹਾ ॥
jih jih roop tavan kaa lahaa |

qui formam eius vidit;

ਸੋ ਸੋ ਚਮਕ ਚਕ੍ਰਿ ਹੁਐ ਰਹਾ ॥੧੪॥
so so chamak chakr huaai rahaa |14|

Quicumque videbat speciem eius, miratus est et delusus.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਮਾਨ ਭਰੇ ਸਰ ਸਾਨ ਧਰੇ ਮਠ ਸਾਨ ਚੜੇ ਅਸਿ ਸ੍ਰੋਣਤਿ ਸਾਏ ॥
maan bhare sar saan dhare matth saan charre as sronat saae |

Gloriosus fuit sicut gladius satur medullis

ਲੇਤ ਹਰੇ ਜਿਹ ਡੀਠ ਪਰੇ ਨਹੀ ਫੇਰਿ ਫਿਰੇ ਗ੍ਰਿਹ ਜਾਨ ਨ ਪਾਏ ॥
let hare jih ddeetth pare nahee fer fire grih jaan na paae |

Quemcumque videbat, redire non potuit in domum suam

ਝੀਮ ਝਰੇ ਜਨ ਸੇਲ ਹਰੇ ਇਹ ਭਾਤਿ ਗਿਰੇ ਜਨੁ ਦੇਖਨ ਆਏ ॥
jheem jhare jan sel hare ih bhaat gire jan dekhan aae |

Ille, qui ad videndum eum venerat, pronus in terram decidit, quemcunque videbat, sagittis dei amoris inflictum ;

ਜਾਸੁ ਹਿਰੇ ਸੋਊ ਮੈਨ ਘਿਰੇ ਗਿਰ ਭੂਮਿ ਪਰੇ ਨ ਉਠੰਤ ਉਠਾਏ ॥੧੫॥
jaas hire soaoo main ghire gir bhoom pare na utthant utthaae |15|

Ibi corruit et scripsit et non potuit ascendere.

ਸੋਭਤ ਜਾਨੁ ਸੁਧਾਸਰ ਸੁੰਦਰ ਕਾਮ ਕੇ ਮਾਨਹੁ ਕੂਪ ਸੁ ਧਾਰੇ ॥
sobhat jaan sudhaasar sundar kaam ke maanahu koop su dhaare |

Videbatur enim apertus esse luxuriae copia, et apparebat Parasnath quasi luna splendida

ਲਾਜਿ ਕੇ ਜਾਨ ਜਹਾਜ ਬਿਰਾਜਤ ਹੇਰਤ ਹੀ ਹਰ ਲੇਤ ਹਕਾਰੇ ॥
laaj ke jaan jahaaj biraajat herat hee har let hakaare |

Etiam si pudore naves erant conditae, omnes uiso tantum trahe- bant

ਹਉ ਚਹੁ ਕੁੰਟ ਭ੍ਰਮ੍ਯੋ ਖਗ ਜ੍ਯੋਂ ਇਨ ਕੇ ਸਮ ਰੂਪ ਨ ਨੈਕੁ ਨਿਹਾਰੇ ॥
hau chahu kuntt bhramayo khag jayon in ke sam roop na naik nihaare |

In omnibus quattuor partibus, similes aves errantes, hoc dicebant, quod nullam tam pulchram sibi similem vidissent