Sri Dasam Granth

Pagina - 377


ਮੈਨ ਕੀ ਮਾਨੋ ਸਾਣ ਬਨੀ ਦੋਊ ਭਉਹ ਮਨੋ ਅਖੀਯਾ ਸਮ ਗਾਸੀ ॥
main kee maano saan banee doaoo bhauh mano akheeyaa sam gaasee |

Ii, quorum corpus erat aurum simile et forma lunae, illi, quorum gloria talis erat amoris dei, quorum utrumque supercilium sagittae.

ਦੇਖਤ ਜਾ ਅਤਿ ਹੀ ਸੁਖ ਹੋ ਨਹਿ ਦੇਖਤ ਹੀ ਤਿਹ ਹੋਤ ਉਦਾਸੀ ॥
dekhat jaa at hee sukh ho neh dekhat hee tih hot udaasee |

Videns quod dat magnam felicitatem et non videns tristitiam causat.

ਸ੍ਯਾਮ ਬਿਨਾ ਸਸਿ ਪੈ ਜਲ ਕੀ ਮਨੋ ਕੰਜ ਮੁਖੀ ਭਈ ਸੂਕਿ ਜਰਾ ਸੀ ॥੮੧੧॥
sayaam binaa sas pai jal kee mano kanj mukhee bhee sook jaraa see |811|

Quo viso, summae felicitatis consecutus est, nec videns, quem mens maerorem expertus est, exaruit illa gopis quasi apodal in aqua sine lunaribus.

ਰਥ ਊਪਰਿ ਸ੍ਯਾਮ ਚੜਾਇ ਕੈ ਸੋ ਸੰਗਿ ਲੈ ਸਭ ਗੋਪ ਤਹਾ ਕੋ ਗਏ ਹੈ ॥
rath aoopar sayaam charraae kai so sang lai sabh gop tahaa ko ge hai |

Tollensque secum omnes gopas in curribus Krishna reliquit

ਗ੍ਵਾਰਨੀਯਾ ਸੁ ਰਹੀ ਗ੍ਰਿਹ ਮੈ ਜਿਨ ਕੇ ਮਨ ਬੀਚ ਸੁ ਸੋਕ ਭਏ ਹੈ ॥
gvaaraneeyaa su rahee grih mai jin ke man beech su sok bhe hai |

Gopis intra domos suas manebat et passio animi eorum abundanter crevit

ਠਾਢਿ ਉਡੀਕਤ ਗੋਪਿ ਜਹਾ ਤਿਹ ਠਉਰ ਬਿਖੈ ਦੋਊ ਏ ਸੋ ਅਏ ਹੈ ॥
tthaadt uddeekat gop jahaa tih tthaur bikhai doaoo e so ae hai |

Venerunt autem ibi ambo fratres Krishna et Balram, ubi Gopis congregati sunt et expectabant Krishna.

ਸੁੰਦਰ ਹੈ ਸਸਿ ਸੇ ਜਿਨ ਕੇ ਮੁਖ ਕੰਚਨ ਸੇ ਤਨ ਰੂਪ ਛਏ ਹੈ ॥੮੧੨॥
sundar hai sas se jin ke mukh kanchan se tan roop chhe hai |812|

Facies amborum fratrum erant pulchra sicut luna et corpora sicut aurum.

ਜਬ ਹੀ ਅਕ੍ਰੂਰ ਕੇ ਸੰਗ ਕਿਧੌ ਜਮੁਨਾ ਪੈ ਗਏ ਬ੍ਰਿਜ ਲੋਕ ਸਬੈ ॥
jab hee akraoor ke sang kidhau jamunaa pai ge brij lok sabai |

Cum Akrur pervenisset ad ripam Yamuna cum omni populo, tunc videns amorem omnium, Akrur in animo resipuit.

ਅਕ੍ਰੂਰ ਹੀ ਚਿੰਤ ਕਰੀ ਮਨ ਮੈ ਅਤਿ ਪਾਪ ਕਰਿਯੋ ਹਮਹੂੰ ਸੁ ਅਬੈ ॥
akraoor hee chint karee man mai at paap kariyo hamahoon su abai |

Peccavisse se putabat Krishna ex eo loco profuse tollendo

ਤਬ ਹੀ ਤਜ ਕੈ ਰਥ ਬੀਚ ਧਸਿਯੋ ਜਲ ਕੇ ਸੰਧਿਆ ਕਰਬੇ ਕੋ ਤਬੈ ॥
tab hee taj kai rath beech dhasiyo jal ke sandhiaa karabe ko tabai |

Tum demum currum (Akrur) relinquit et statim aquam ingreditur ad crepusculum.

ਇਹ ਕੋ ਮਰਿ ਹੈ ਨ੍ਰਿਪ ਕੰਸ ਬਲੀ ਜੁ ਭਈ ਇਹ ਕੀ ਅਤਿ ਚਿੰਤ ਜਬੈ ॥੮੧੩॥
eih ko mar hai nrip kans balee ju bhee ih kee at chint jabai |813|

Hoc cogitans, aquam fluminis orationis ingressus est pro sandhya et sollicitus in cogitatione obtinuit Kansam potentem Krishna tunc interfecturum esse.813.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਨਾਤ ਜਬੈ ਅਕ੍ਰੂਰ ਮਨਿ ਹਰਿ ਕੋ ਕਰਿਯੋ ਬਿਚਾਰ ॥
naat jabai akraoor man har ko kariyo bichaar |

Cum Akrur cogitatur (occisio) Sri Krishna cum se lavantem

ਤਬ ਤਿਹ ਕੋ ਜਲ ਮੈ ਤਬੈ ਦਰਸਨ ਦਯੋ ਮੁਰਾਰਿ ॥੮੧੪॥
tab tih ko jal mai tabai darasan dayo muraar |814|

Dum lavatur, cum Akrur recordatus est Lored Krishna, tunc Dominus (Murari) se in forma reali manifestavit.814.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਮੁੰਡ ਹਜਾਰ ਭੁਜਾ ਸਹਸੇ ਦਸ ਸੇਸ ਕੇ ਆਸਨ ਪੈ ਸੁ ਬਿਰਾਜੈ ॥
mundd hajaar bhujaa sahase das ses ke aasan pai su biraajai |

Akruru vidit Krishna cum milibus capitum et millium armorum in lecto Sheshanagae sedentem.

ਪੀਤ ਲਸੈ ਪਟ ਚਕ੍ਰ ਕਰੈ ਜਿਹ ਕੇ ਕਰ ਭੀਤਰ ਨੰਦਗ ਛਾਜੈ ॥
peet lasai patt chakr karai jih ke kar bheetar nandag chhaajai |

Ille flavas vestes habet et orbes et ensem in manibus habuit

ਬੀਚ ਤਬੈ ਜਮੁਨਾ ਪ੍ਰਗਟਿਯੋ ਫੁਨਿ ਸਾਧਹਿ ਕੇ ਹਰਬੇ ਡਰ ਕਾਜੈ ॥
beech tabai jamunaa pragattiyo fun saadheh ke harabe ddar kaajai |

In eadem forma Krishna se manifestavit Akrur in Yamuna .

ਜਾ ਕੋ ਕਰਿਯੋ ਸਭ ਹੀ ਜਗ ਹੈ ਜਿਹ ਦੇਖਤ ਹੀ ਘਟ ਸਾਵਨ ਲਾਜੈ ॥੮੧੫॥
jaa ko kariyo sabh hee jag hai jih dekhat hee ghatt saavan laajai |815|

Akrur vidit quod Krishna, dolorum remotor sanctorum, totum mundum in sua potestate habet, et tantum habet splendorem, ut possint Sawani sentire shy.815.

ਜਲ ਤੇ ਕਢ ਕੈ ਮਨ ਮੈ ਸੁਖ ਕੈ ਮਥੁਰਾ ਕੋ ਚਲਿਯੋ ਮਨ ਆਨੰਦ ਪਾਈ ॥
jal te kadt kai man mai sukh kai mathuraa ko chaliyo man aanand paaee |

Tunc Akrur, exiens de aqua et in magna consolatione, incepit versus Mathuram

ਧਾਇ ਗਯੋ ਨ੍ਰਿਪ ਕੇ ਪੁਰ ਮੈ ਹਰਿ ਮਾਰਨ ਕੀ ਨ ਕਰੀ ਦੁਚਿਤਾਈ ॥
dhaae gayo nrip ke pur mai har maaran kee na karee duchitaaee |

Cucurrit ad palatium regis, et iam non timebat Krishna occidi

ਕਾਨ੍ਰਹ ਕੋ ਰੂਪ ਨਿਹਾਰਨ ਕੋ ਮਥੁਰਾ ਕੀ ਜੁਰੀ ਸਭ ਆਨਿ ਲੁਕਾਈ ॥
kaanrah ko roop nihaaran ko mathuraa kee juree sabh aan lukaaee |

Videntes pulchritudinem Krishna, omnes habitatores Mathurae convenerunt ad videndum illum

ਜਾ ਕੇ ਕਛੂ ਤਨ ਮੈ ਦੁਖੁ ਹੋ ਹਰਿ ਦੇਖਤ ਹੀ ਸੋਊ ਪਾਰ ਪਰਾਈ ॥੮੧੬॥
jaa ke kachhoo tan mai dukh ho har dekhat hee soaoo paar paraaee |816|

Is, qui aliquid levitatis in corpore suo habuit, hic videns Krishna.816.

ਹਰਿ ਆਗਮ ਕੀ ਸੁਨ ਕੈ ਬਤੀਆ ਉਠ ਕੈ ਮਥੁਰਾ ਕੀ ਸਭੈ ਤ੍ਰੀਅ ਧਾਈ ॥
har aagam kee sun kai bateea utth kai mathuraa kee sabhai treea dhaaee |

Audientes de adventu Krishna, omnes mulieres Mathurae cucurrerunt.

ਆਵਤ ਥੋ ਰਥ ਬੀਚ ਚੜਿਯੋ ਚਲਿ ਕੈ ਤਿਹ ਠਉਰ ਬਿਖੈ ਸੋਊ ਆਈ ॥
aavat tho rath beech charriyo chal kai tih tthaur bikhai soaoo aaee |

Qua parte currus iret, omnes convenerunt;

ਮੂਰਤਿ ਦੇਖ ਕੈ ਰੀਝ ਰਹੀ ਹਰਿ ਆਨਨ ਓਰ ਰਹੀ ਲਿਵ ਲਾਈ ॥
moorat dekh kai reejh rahee har aanan or rahee liv laaee |

Placuit Krishna blandam elegantiam videre et solum ad eam partem videbant

ਸੋਕ ਕਥਾ ਜਿਤਨੀ ਮਨ ਥੀ ਇਹ ਓਰ ਨਿਹਾਰਿ ਦਈ ਬਿਸਰਾਈ ॥੮੧੭॥
sok kathaa jitanee man thee ih or nihaar dee bisaraaee |817|

Quicquid in animo habuerunt dolorem, hoc viso Krishna.817.

ਇਤਿ ਸ੍ਰੀ ਦਸਮ ਸਿਕੰਧੇ ਪੁਰਾਣੇ ਬਚਿਤ੍ਰ ਨਾਟਕ ਗ੍ਰੰਥੇ ਕ੍ਰਿਸਨਾਵਤਾਰੇ ਕਾਨ੍ਰਹ ਜੂ ਨੰਦ ਅਉ ਗੋਪਿਨ ਸਹਿਤ ਮਥੁਰਾ ਪ੍ਰਵੇਸ ਕਰਣੰ ॥
eit sree dasam sikandhe puraane bachitr naattak granthe krisanaavataare kaanrah joo nand aau gopin sahit mathuraa praves karanan |

Capitis finem inscribitur ��� Adventus Krishna in Mathura una cum Nand et gopas��� in Krishnavatar (ex Dasham Skandh Purana) in Bachittar Natak.

ਅਥ ਕੰਸ ਬਧ ਕਥਨੰ ॥
ath kans badh kathanan |

Nunc incipit descriptio occisionis Kansae

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਮਥੁਰਾ ਪੁਰ ਕੀ ਪ੍ਰਭਾ ਕਬਿ ਮਨ ਮੈ ਕਹੀ ਬਿਚਾਰਿ ॥
mathuraa pur kee prabhaa kab man mai kahee bichaar |

Poeta perpensis pulchritudine urbis Mathurae descripsit

ਸੋਭਾ ਜਿਹ ਦੇਖਤ ਸੁ ਕਬਿ ਕਰਿ ਨਹਿ ਸਕਤਿ ਉਚਾਰ ॥੮੧੮॥
sobhaa jih dekhat su kab kar neh sakat uchaar |818|

Eius gloria talis est ut poetas describere non possint.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਜਿਹ ਕੀ ਜਟਿਤ ਨਗ ਭੀਤਰ ਹੈ ਦਮਕੈ ਦੁਤਿ ਮਾਨਹੁ ਬਿਜੁ ਛਟਾ ॥
jih kee jattit nag bheetar hai damakai dut maanahu bij chhattaa |

Civitas gemmis gemmis similis est fulgoris coruscantis

ਜਮੁਨਾ ਜਿਹ ਸੁੰਦਰ ਤੀਰ ਬਹੈ ਸੁ ਬਿਰਾਜਤ ਹੈ ਜਿਹ ਭਾਤਿ ਅਟਾ ॥
jamunaa jih sundar teer bahai su biraajat hai jih bhaat attaa |

Fluvius Yamuna fluit latus et partes eius spectant splendide

ਬ੍ਰਹਮਾ ਜਿਹ ਦੇਖਤ ਰੀਝ ਰਹੈ ਰਿਝਵੈ ਪਿਖਿ ਤਾ ਧਰ ਸੀਸ ਜਟਾ ॥
brahamaa jih dekhat reejh rahai rijhavai pikh taa dhar sees jattaa |

Quod cum Shiva et Brahma sunt questus placuit

ਇਹ ਭਾਤਿ ਪ੍ਰਭਾ ਧਰਿ ਹੈ ਪੁਰਿ ਧਾਮ ਸੁ ਬਾਤ ਕਰੈ ਸੰਗ ਮੇਘ ਘਟਾ ॥੮੧੯॥
eih bhaat prabhaa dhar hai pur dhaam su baat karai sang megh ghattaa |819|

Domus in urbe tam altae sunt, ut nubes contingere videantur.

ਹਰਿ ਆਵਤ ਥੋ ਮਗ ਬੀਚ ਚਲਿਯੋ ਰਿਪੁ ਕੋ ਧੁਬੀਆ ਮਗ ਏਕ ਨਿਹਾਰਿਯੋ ॥
har aavat tho mag beech chaliyo rip ko dhubeea mag ek nihaariyo |

Krishna eunti vidit lotorem in via

ਜਉ ਸੁ ਗਹੇ ਤਿਹ ਤੇ ਪਟ ਤਉ ਕੁਪਿ ਕੈ ਨ੍ਰਿਪ ਕੋ ਤਿਹ ਨਾਮ ਉਚਾਰਿਯੋ ॥
jau su gahe tih te patt tau kup kai nrip ko tih naam uchaariyo |

Cumque ei vestes Krishna auferret, ille iratus pro rege clamare coepit

ਕਾਨ੍ਰਹ ਤਬੈ ਰਿਸ ਕੈ ਮਨ ਮੈ ਸੰਗ ਅੰਗੁਲਿਕਾ ਤਿਹ ਕੇ ਮੁਖ ਮਾਰਿਓ ॥
kaanrah tabai ris kai man mai sang angulikaa tih ke mukh maario |

Krishna , animo irata , ei alapam

ਇਉ ਗਿਰ ਗਯੋ ਧਰਨੀ ਪਰ ਸੋ ਪਟ ਜਿਉ ਧੁਬੀਆ ਪਟ ਸੰਗ ਪ੍ਰਹਾਰਿਓ ॥੮੨੦॥
eiau gir gayo dharanee par so patt jiau dhubeea patt sang prahaario |820|

Post hanc verberationem, mortuus in terram cecidit sicut lavator vestimentis in terra proiectis.820.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਸਭ ਗ੍ਵਾਰਨਿ ਸੋ ਹਰਿ ਕਹੀ ਰਿਪੁ ਧੁਬੀਆ ਕਹੁ ਕੂਟਿ ॥
sabh gvaaran so har kahee rip dhubeea kahu koott |

Shri Krishna nuntiavit omnia Gwalas se dare Kutapa Char lavatori Vari (Kans).

ਬਸਤ੍ਰ ਜਿਤੇ ਨ੍ਰਿਪ ਕੇ ਸਕਲ ਲੇਹੁ ਸਭਨ ਕੋ ਲੂਟਿ ॥੮੨੧॥
basatr jite nrip ke sakal lehu sabhan ko loott |821|

Pulso lotore Krishna omnibus gopas dixit ut omnia vestimenta regis spoliarent.821.

ਸੋਰਠਾ ॥
soratthaa |

SORATHA

ਬ੍ਰਿਜ ਕੇ ਗ੍ਵਾਰ ਅਜਾਨ ਬਸਤ੍ਰ ਪਹਿਰ ਜਾਨਤ ਨਹੀ ॥
brij ke gvaar ajaan basatr pahir jaanat nahee |

Gopas Braja ignarus vestium illarum vestium non noverat

ਬਾਕਾਤਾ ਤ੍ਰੀਆ ਆਨਿ ਚੀਰ ਪੈਨ੍ਰਹਾਏ ਤਿਨ ਤਨੈ ॥੮੨੨॥
baakaataa treea aan cheer painrahaae tin tanai |822|

Uxor lavatoris venit ut eas vestes.822.

ਰਾਜਾ ਪ੍ਰੀਛਤ ਬਾਚ ਸੁਕ ਸੋ ॥
raajaa preechhat baach suk so |

Oratio regis Parikshat ad Shuka: