Sri Dasam Granth

Pagina - 1406


ਬਿਗੋਯਦ ਕਿ ਏ ਨਾਜ਼ਨੀ ਸੀਮ ਤਨ ॥੧੩੨॥
bigoyad ki e naazanee seem tan |132|

Et ait : O te cum tam exquisito corpore (132).

ਹਰਾ ਕਸ ਕਿ ਖ਼ਾਹੀ ਬਿਗੋ ਮਨ ਦਿਹਮ ॥
haraa kas ki khaahee bigo man diham |

Quod tibi vis, dic, concedam;

ਕਿ ਏ ਸ਼ੇਰ ਦਿਲ ਮਨ ਗ਼ੁਲਾਮੇ ਤੁਅਮ ॥੧੩੩॥
ki e sher dil man gulaame tuam |133|

Quia, o leo corde, servus sum tibi.

ਖ਼ੁਦਾਵੰਦ ਬਾਸੀ ਤੁ ਏ ਕਾਰ ਸਖ਼ਤ ॥
khudaavand baasee tu e kaar sakhat |

Obsecro, in factis insidiosa tuis !

ਕਿ ਮਾਰਾ ਬ ਯਕ ਬਾਰ ਕੁਨ ਨੇਕ ਬਖ਼ਤ ॥੧੩੪॥
ki maaraa b yak baar kun nek bakhat |134|

« Duc me in uxorem tuam et fac me ut femina fiam » (134).

ਬਿਜ਼ਦ ਪੁਸ਼ਤ ਪਾਓ ਕੁਸ਼ਾਦਸ਼ ਬ ਚਸ਼ਮ ॥
bizad pushat paao kushaadash b chasham |

Illa pedes pressit ad pectora terrae;

ਹਮਹ ਰਵਸ਼ ਸ਼ਾਹਾਨ ਪੇਸ਼ੀਨ ਰਸ਼ਮ ॥੧੩੫॥
hamah ravash shaahaan pesheen rasham |135|

Morem decessorum suorum repetivit.

ਬਿਅਫ਼ਤਾਦ ਬਰ ਰਥ ਬਿਆਵੁਰਦ ਜਾ ॥
biafataad bar rath biaavurad jaa |

Ipse (Subhat Singh) iacebat in curru et reduxit eum in domum suam;

ਬਿਜ਼ਦ ਨਉਬਤਸ਼ ਸ਼ਾਹਿ ਸ਼ਾਹੇ ਜ਼ਮਾ ॥੧੩੬॥
bizad naubatash shaeh shaahe zamaa |136|

Et rex regum tympana pulsant (136).

ਬਹੋਸ਼ ਅੰਦਰ ਆਮਦ ਦੁ ਚਸ਼ਮਸ਼ ਕੁਸ਼ਾਦ ॥
bahosh andar aamad du chashamash kushaad |

Cum tympanorum strepitu, cum ipse (Subhat Singh) evigilasset;

ਬਿਗੋਯਦ ਕਿਰਾ ਜਾਇ ਮਾਰਾ ਨਿਹਾਦ ॥੧੩੭॥
bigoyad kiraa jaae maaraa nihaad |137|

Quaesivit: "In cuius domum introductus sum?"

ਬਿਗੋਯਦ ਤੁਰਾ ਜ਼ਫ਼ਰ ਜੰਗ ਯਾਫ਼ਤਮ ॥
bigoyad turaa zafar jang yaafatam |

Quae respondit: "In bello vici te;

ਬ ਕਾਰੇ ਸ਼ੁਮਾ ਕਤ ਖ਼ੁਦਾ ਯਾਫ਼ਤਮ ॥੧੩੮॥
b kaare shumaa kat khudaa yaafatam |138|

et per bellum te maritum tuli » (138) .

ਪਸ਼ੇਮਾ ਸ਼ਵਦ ਸੁਖ਼ਨ ਗੁਫ਼ਤਨ ਫ਼ਜ਼ੂਲ ॥
pashemaa shavad sukhan gufatan fazool |

Poenituit nescia verba locutus;

ਹਰਾ ਕਸ ਤੁ ਗੋਈ ਕਿ ਬਰ ਮਨ ਕਬੂਲ ॥੧੩੯॥
haraa kas tu goee ki bar man kabool |139|

Sed quid tunc fieri posset, et accepit.

ਬਿਦਿਹ ਸਾਕੀਯਾ ਜਾਮ ਫੇਰੋਜ਼ਹ ਫ਼ਾਮ ॥
bidih saakeeyaa jaam ferozah faam |

(inquit poeta), 'O, Saki, da mihi poculum viridi plenum);

ਕਿ ਮਾ ਰਾ ਬ ਕਾਰ ਅਸਤ ਰੋਜ਼ੇ ਤਮਾਮ ॥੧੪੦॥
ki maa raa b kaar asat roze tamaam |140|

Quod ego in fine longi diei indigeo.

ਤੁ ਮਾਰਾ ਬਿਦਿਹ ਤਾ ਸ਼ਵਮ ਤਾਜ਼ਹ ਦਿਲ ॥
tu maaraa bidih taa shavam taazah dil |

Da mihi ut cor meum viriditate constringat;

ਕਿ ਗੌਹਰ ਬਿਆਰੇਮ ਆਲੂਦਹ ਗਿਲ ॥੧੪੧॥੪॥
ki gauahar biaarem aaloodah gil |141|4|

Et e terra levato margaritas trahit.

ੴ ਵਾਹਿਗੁਰੂ ਜੀ ਕੀ ਫ਼ਤਹ ॥
ik oankaar vaahiguroo jee kee fatah |

Dominus unus est, Victoria vero Guru est.

ਤੁਈ ਰਹਿਨੁਮਾਓ ਤੁਈ ਦਿਲ ਕੁਸ਼ਾਇ ॥
tuee rahinumaao tuee dil kushaae |

Tu dux meus et consiliarius meus es tu;

ਤੁਈ ਦਸਤਗੀਰ ਅੰਦਰ ਹਰ ਦੋ ਸਰਾਇ ॥੧॥
tuee dasatageer andar har do saraae |1|

Tenens manus nos ducas in utroque mundo.

ਤੁਈ ਰਾਜ਼ ਰੋਜ਼ੀ ਦਿਹੋ ਦਸਤਗੀਰ ॥
tuee raaz rozee diho dasatageer |

Tu es nobis auxilium et provisor.

ਕਰੀਮੇ ਖ਼ਤਾ ਬਖ਼ਸ਼ ਦਾਨਸ਼ ਪਜ਼ੀਰ ॥੨॥
kareeme khataa bakhash daanash pazeer |2|

Tu agnoscis defectum nostrum, et es redemptor noster.

ਹਿਕਾਯਤ ਸ਼ੁਨੀਦਮ ਯਕੇ ਕਾਜ਼ੀਅਸ਼ ॥
hikaayat shuneedam yake kaazeeash |

Audivi fabulam Quazi;

ਕਿ ਬਰਤਰ ਨ ਦੀਦਮ ਕਜ਼ੋ ਦੀਗਰਸ਼ ॥੩॥
ki baratar na deedam kazo deegarash |3|

Numquam ego hominem tam bonum vidi quam illum.

ਯਕੇ ਖ਼ਾਨਹ ਓ ਬਾਨੂਏ ਨਉਜਵਾ ॥
yake khaanah o baanooe naujavaa |

Erat in domo sua quaedam, quae primaevo iuventutis fuit.

ਕਿ ਕੁਰਬਾ ਸ਼ਵਦ ਹਰਕਸੇ ਨਾਜ਼ਦਾ ॥੪॥
ki kurabaa shavad harakase naazadaa |4|

Coquetria eius vitas omnium hominum tolerabiles fecerat(4).

ਕਿ ਸ਼ੋਸਨ ਸਰੇ ਰਾ ਫ਼ਰੋ ਮੇਜ਼ਦਹ ॥
ki shosan sare raa faro mezadah |

Qua visa, demisso capite lilacs;

ਗੁਲੇ ਲਾਲਹ ਰਾ ਦਾਗ਼ ਬਰ ਦਿਲ ਸ਼ੁਦਹ ॥੫॥
gule laalah raa daag bar dil shudah |5|

Et flores tuliparum sensim corda scindebant.

ਕਜ਼ਾ ਸੂਰਤੇ ਮਾਹਿ ਰਾ ਬੀਮ ਸ਼ੁਦ ॥
kazaa soorate maeh raa beem shud |

Luna in conspectu eius incertus factus est

ਰਸ਼ਕ ਸ਼ੋਖ਼ਤਹ ਅਜ਼ ਮਿਯਾ ਨੀਮ ਸ਼ੁਦ ॥੬॥
rashak shokhatah az miyaa neem shud |6|

et in passione zeli diminuit dimidium suae claritatis.

ਬਕਾਰ ਅਜ਼ ਸੂਏ ਖ਼ਾਨਹ ਬੇਰੂੰ ਰਵਦ ॥
bakaar az sooe khaanah beroon ravad |

quandocumque de domo sua deambulabat in verbo,

ਬ ਦੋਸ਼ੇ ਜ਼ੁਲਫ਼ ਸ਼ੋਰ ਸੁੰਬਲ ਸ਼ਵਦ ॥੭॥
b doshe zulaf shor sunbal shavad |7|

Comam comam circum scapulas obrepunt, sicut botri hyacinthi.

ਗਰ ਆਬੇ ਬ ਦਰੀਯਾ ਬਸ਼ੋਯਦ ਰੁਖ਼ਸ਼ ॥
gar aabe b dareeyaa bashoyad rukhash |

Si quando ora in flumine lavabat aqua,

ਹਮਹ ਖ਼ਾਰ ਮਾਹੀ ਸ਼ਵਦ ਗੁਲ ਰੁਖ਼ਸ਼ ॥੮॥
hamah khaar maahee shavad gul rukhash |8|

Ossa piscium spinosa in flores convertuntur (8).

ਬਖ਼ਮ ਓ ਫ਼ਿਤਾਦਹ ਹੁਮਾ ਸਾਯਹ ਆਬ ॥
bakham o fitaadah humaa saayah aab |

Quae cum inspexisset in urceum aquae,

ਜ਼ਿ ਮਸਤੀ ਸ਼ੁਦਹ ਨਾਮ ਨਰਗ਼ਸ ਸ਼ਰਾਬ ॥੯॥
zi masatee shudah naam naragas sharaab |9|

Aqua in liquorem versa est, ut vinum Narcissi.

ਬਜੀਦਸ਼ ਯਕੇ ਰਾਜਹੇ ਨਉਜਵਾ ॥
bajeedash yake raajahe naujavaa |

Vidit Raja iuvenem;

ਕਿ ਹੁਸਨਲ ਜਮਾਲ ਅਸਤੁ ਜ਼ਾਹਰ ਜਹਾ ॥੧੦॥
ki husanal jamaal asat zaahar jahaa |10|

qui erat pulcher valde et nobilis in mundo.

ਬਗੁਫ਼ਤਾ ਕਿ ਏ ਰਾਜਹੇ ਨੇਕ ਬਖ਼ਤ ॥
bagufataa ki e raajahe nek bakhat |

dixit, 'O! mi Raja, sine me esse

ਤੁ ਮਾਰਾ ਬਿਦਿਹ ਜਾਇ ਨਜ਼ਦੀਕ ਤਖ਼ਤ ॥੧੧॥
tu maaraa bidih jaae nazadeek takhat |11|

thronum tuum (me reginam tuam). 11).

ਨਖ਼ੁਸ਼ਤੀ ਸਰੇ ਕਾਜ਼ੀ ਆਵਰ ਤੁ ਰਾਸਤ ॥
nakhushatee sare kaazee aavar tu raasat |

(Respondit Raja), 'Primum omnium te interfice, caput Quazi, mariti tui,'

ਵਜ਼ਾ ਪਸ ਕਿ ਈਂ ਖ਼ਾਨਹ ਮਾ ਅਜ਼ ਤੁਰਾਸਤੁ ॥੧੨॥
vazaa pas ki een khaanah maa az turaasat |12|

Deinde, domus mea erit habitatio tua.

ਸ਼ੁਨੀਦ ਈਂ ਸੁਖ਼ਨ ਰਾ ਦਿਲ ਅੰਦਰ ਨਿਹਾਦ ॥
shuneed een sukhan raa dil andar nihaad |

Quod audiens celavit in corde suo secreta.

ਨ ਰਾਜ਼ੇ ਦਿਗ਼ਰ ਪੇਸ਼ ਅਉਰਤ ਕੁਸ਼ਾਦ ॥੧੩॥
n raaze digar pesh aaurat kushaad |13|

et nulli alteri mulieri revelavit (13).

ਬ ਵਕਤੇ ਸ਼ੌਹਰ ਰਾ ਚੁ ਖ਼ੁਸ਼ ਖ਼ੁਫ਼ਤਹ ਦੀਦ ॥
b vakate shauahar raa chu khush khufatah deed |

Invenit in sopore virum;

ਬਿਜ਼ਦ ਤੇਗ਼ ਖ਼ੁਦ ਦਸਤ ਸਰ ਓ ਬੁਰੀਦ ॥੧੪॥
bizad teg khud dasat sar o bureed |14|

Ensem in manu arripuit et caput amputavit.