Sri Dasam Granth

Pagina - 96


ਮਾਨੋ ਮਹਾ ਬਨ ਮੈ ਬਰ ਬ੍ਰਿਛਨ ਕਾਟਿ ਕੈ ਬਾਢੀ ਜੁਦੇ ਕੈ ਧਰੇ ਹੈ ॥੧੯੧॥
maano mahaa ban mai bar brichhan kaatt kai baadtee jude kai dhare hai |191|

Arbores videtur easque separatim.191.

ਮਾਰ ਲਇਓ ਦਲੁ ਅਉਰ ਭਜਿਓ ਮਨ ਮੈ ਤਬ ਕੋਪ ਨਿਸੁੰਭ ਕਰਿਓ ਹੈ ॥
maar leio dal aaur bhajio man mai tab kop nisunbh kario hai |

Cum aliquo exercitu interfectus est, quidam aufugit, tunc Nisumbh ferocissimus factus est animo.

ਚੰਡਿ ਕੇ ਸਾਮੁਹੇ ਆਨਿ ਅਰਿਓ ਅਤਿ ਜੁਧੁ ਕਰਿਓ ਪਗੁ ਨਾਹਿ ਟਰਿਓ ਹੈ ॥
chandd ke saamuhe aan ario at judh kario pag naeh ttario hai |

Constitit ante Chandi, bellumque vehemens gessit, ne uno quidem gradu recessit.

ਚੰਡਿ ਕੇ ਬਾਨ ਲਗਿਓ ਮੁਖ ਦੈਤ ਕੇ ਸ੍ਰਉਨ ਸਮੂਹ ਧਰਾਨਿ ਪਰਿਓ ਹੈ ॥
chandd ke baan lagio mukh dait ke sraun samooh dharaan pario hai |

Sagittae Chandi percusserunt facies daemonum et multum sanguinis volaverunt in terram.

ਮਾਨਹੁ ਰਾਹੁ ਗ੍ਰਸਿਓ ਨਭਿ ਭਾਨੁ ਸੁ ਸ੍ਰਉਨਤ ਕੋ ਅਤਿ ਬਉਨ ਕਰਿਓ ਹੈ ॥੧੯੨॥
maanahu raahu grasio nabh bhaan su sraunat ko at baun kario hai |192|

Videtur quod Rahu adprehenderit solem in caelo, unde fit magna sculptura sanguinis a sole.

ਸਾਗ ਸੰਭਾਰਿ ਕਰੰ ਬਲੁ ਧਾਰ ਕੈ ਚੰਡਿ ਦਈ ਰਿਪੁ ਭਾਲ ਮੈ ਐਸੇ ॥
saag sanbhaar karan bal dhaar kai chandd dee rip bhaal mai aaise |

Tenens hastam in manu, Chandi magna vi immittit in frontem inimici sic,

ਜੋਰ ਕੈ ਫੋਰ ਗਈ ਸਿਰ ਤ੍ਰਾਨ ਕੋ ਪਾਰ ਭਈ ਪਟ ਫਾਰਿ ਅਨੈਸੇ ॥
jor kai for gee sir traan ko paar bhee patt faar anaise |

galeam sicut vestimentum confodit.

ਸ੍ਰਉਨ ਕੀ ਧਾਰ ਚਲੀ ਪਥ ਊਰਧ ਸੋ ਉਪਮਾ ਸੁ ਭਈ ਕਹੁ ਕੈਸੇ ॥
sraun kee dhaar chalee path aooradh so upamaa su bhee kahu kaise |

Sanguinis vena sursum profluente, quid simile de eo excogitavit poeta?

ਮਾਨੋ ਮਹੇਸ ਕੇ ਤੀਸਰੇ ਨੈਨ ਕੀ ਜੋਤ ਉਦੋਤ ਭਈ ਖੁਲ ਤੈਸੇ ॥੧੯੩॥
maano mahes ke teesare nain kee jot udot bhee khul taise |193|

Aperiente oculi tertii Shiva, lux apparuit sicut hoc currens.

ਦੈਤ ਨਿਕਾਸ ਕੈ ਸਾਗ ਵਹੈ ਬਲਿ ਕੈ ਤਬ ਚੰਡਿ ਪ੍ਰਚੰਡ ਕੇ ਦੀਨੀ ॥
dait nikaas kai saag vahai bal kai tab chandd prachandd ke deenee |

Dæmon autem fortitudinis illius hastam ejecit, & Chandi cum ea velocitate percussit.

ਜਾਇ ਲਗੀ ਤਿਹ ਕੇ ਮੁਖ ਮੈ ਬਹਿ ਸ੍ਰਉਨ ਪਰਿਓ ਅਤਿ ਹੀ ਛਬਿ ਕੀਨੀ ॥
jaae lagee tih ke mukh mai beh sraun pario at hee chhab keenee |

Faciem deae hasta profluentem a facie sanguinis profluentem percussit, quae praeclaram scaenam fecit.

ਇਉ ਉਪਮਾ ਉਪਜੀ ਮਨ ਮੈ ਕਬਿ ਨੇ ਇਹ ਭਾਤਿ ਸੋਈ ਕਹਿ ਦੀਨੀ ॥
eiau upamaa upajee man mai kab ne ih bhaat soee keh deenee |

Comparatio quae in mentem poetae emersit, sic dici potest:

ਮਾਨਹੁ ਸਿੰਗਲ ਦੀਪ ਕੀ ਨਾਰਿ ਗਰੇ ਮੈ ਤੰਬੋਰ ਕੀ ਪੀਕ ਨਵੀਨੀ ॥੧੯੪॥
maanahu singal deep kee naar gare mai tanbor kee peek naveenee |194|

Videbar in gutture pulcherrimae mulieris Lankae, saliva betel folium mandi visulised.

ਜੁਧੁ ਨਿਸੁੰਭ ਕਰਿਓ ਅਤਿ ਹੀ ਜਸੁ ਇਆ ਛਬਿ ਕੋ ਕਬਿ ਕੋ ਬਰਨੈ ॥
judh nisunbh kario at hee jas eaa chhab ko kab ko baranai |

Nisumbh bellum atrocissimum gessit, quod poetam eius splendorem describere potest?

ਨਹਿ ਭੀਖਮ ਦ੍ਰੋਣਿ ਕ੍ਰਿਪਾ ਅਰੁ ਦ੍ਰੋਣਜ ਭੀਮ ਨ ਅਰਜਨ ਅਉ ਕਰਨੈ ॥
neh bheekham dron kripaa ar dronaj bheem na arajan aau karanai |

Tale bellum non gestum est a Bhishma, Dronacharya, Kripachrya, Bhima, Arjuna et Karana.

ਬਹੁ ਦਾਨਵ ਕੇ ਤਨ ਸ੍ਰਉਨ ਕੀ ਧਾਰ ਛੁਟੀ ਸੁ ਲਗੇ ਸਰ ਕੇ ਫਰਨੈ ॥
bahu daanav ke tan sraun kee dhaar chhuttee su lage sar ke faranai |

Vena sanguinis fluit, multorum daemonum corpora, eo quod sagittis confoditur.

ਜਨੁ ਰਾਤਿ ਕੈ ਦੂਰਿ ਬਿਭਾਸ ਦਸੋ ਦਿਸ ਫੈਲਿ ਚਲੀ ਰਵਿ ਕੀ ਕਿਰਨੈ ॥੧੯੫॥
jan raat kai door bibhaas daso dis fail chalee rav kee kiranai |195|

Videtur quod ad finiendam noctem, radiis solis ab omni luce ad decem directiones sparguntur.

ਚੰਡਿ ਲੈ ਚਕ੍ਰ ਧਸੀ ਰਨ ਮੈ ਰਿਸਿ ਕ੍ਰੁਧ ਕੀਓ ਬਹੁ ਦਾਨਵ ਮਾਰੇ ॥
chandd lai chakr dhasee ran mai ris krudh keeo bahu daanav maare |

Chandi in acie cum orbe suo penetravit et cum ira in ea multos daemones occidit.

ਫੇਰਿ ਗਦਾ ਗਹਿ ਕੈ ਲਹਿ ਕੈ ਚਹਿ ਕੈ ਰਿਪੁ ਸੈਨ ਹਤੀ ਲਲਕਾਰੇ ॥
fer gadaa geh kai leh kai cheh kai rip sain hatee lalakaare |

Tunc prehendit clavam et volvebat, tunc clare renidebat, hostium exercitum occidit.

ਲੈ ਕਰ ਖਗ ਅਦਗ ਮਹਾ ਸਿਰ ਦੈਤਨ ਕੇ ਬਹੁ ਭੂ ਪਰ ਝਾਰੇ ॥
lai kar khag adag mahaa sir daitan ke bahu bhoo par jhaare |

Gladio fulgentem accipiens in terra sua, deiecit et dsemonum capita magnorum in terra dispersit.

ਰਾਮ ਕੇ ਜੁਧ ਸਮੇ ਹਨੂਮਾਨਿ ਜੁਆਨ ਮਨੋ ਗਰੂਏ ਗਿਰ ਡਾਰੇ ॥੧੯੬॥
raam ke judh same hanoomaan juaan mano garooe gir ddaare |196|

Videtur quod in bello pugnato per Ram Chandra, fortis Hanuman montes magnos deiecit.

ਦਾਨਵ ਏਕ ਬਡੋ ਬਲਵਾਨ ਕ੍ਰਿਪਾਨ ਲੈ ਪਾਨਿ ਹਕਾਰ ਕੈ ਧਾਇਓ ॥
daanav ek baddo balavaan kripaan lai paan hakaar kai dhaaeio |

Demon quidam potentissimus, tenens in manu gladium suum, accurrebat acclamabat voce magna.

ਕਾਢੁ ਕੈ ਖਗ ਸੁ ਚੰਡਿਕਾ ਮਿਆਨ ਤੇ ਤਾ ਤਨ ਬੀਚ ਭਲੇ ਬਰਿ ਲਾਇਓ ॥
kaadt kai khag su chanddikaa miaan te taa tan beech bhale bar laaeio |

Chandi, gladium ancipitem de vagina educens, corpus daemonis magna vi percussit.

ਟੂਟ ਪਰਿਓ ਸਿਰ ਵਾ ਧਰਿ ਤੇ ਜਸੁ ਇਆ ਛਬਿ ਕੋ ਕਵਿ ਕੇ ਮਨਿ ਆਇਓ ॥
ttoott pario sir vaa dhar te jas eaa chhab ko kav ke man aaeio |

Caput eius contrivit et in terram cecidit, poeta hanc comparationem sic finxit.