Sri Dasam Granth

Pagina - 1414


ਹਮਾਯੂ ਦਰਖ਼ਤੇ ਚੁ ਸਰਵੇ ਚਮਨ ॥੨੬॥
hamaayoo darakhate chu sarave chaman |26|

' Gracilis et grandis ut cupressus, quis es ?

ਕਿ ਹੂਰੋ ਪਰੀ ਤੋ ਚੁ ਨੂਰੇ ਜਹਾ ॥
ki hooro paree to chu noore jahaa |

'An tu vel anima vel mediocris?

ਕਿ ਮਾਹੇ ਫ਼ਲਕ ਆਫ਼ਤਾਬੇ ਯਮਾ ॥੨੭॥
ki maahe falak aafataabe yamaa |27|

'Tune es vel luna in caelo vel sol super terram?'

ਨ ਹੂਰੋ ਪਰੀਅਮ ਨ ਨੂਰੇ ਜਹਾ ॥
n hooro pareeam na noore jahaa |

(Respondit), 'Neque sum Fairy, neque mundi Illustrator sum.

ਮਨਮ ਦੁਖ਼ਤਰੇ ਸ਼ਾਹਿਜਾ ਬਿਲਸਿਤਾ ॥੨੮॥
manam dukhatare shaahijaa bilasitaa |28|

Ego sum filia regis Zablistani.

ਬ ਪੁਰਸ਼ਸ਼ ਦਰਾਮਦ ਪਰਸਤਸ਼ ਨ ਮੂਦ ॥
b purashash daraamad parasatash na mood |

Tum cognito (quod deus Shiva erat) supplicavit;

ਬਨਿਜ਼ਦਸ਼ ਜ਼ੁਬਾ ਰਾ ਬ ਫ਼ੁਰਸਤ ਕਸੂਦ ॥੨੯॥
banizadash zubaa raa b furasat kasood |29|

Aperiens os suum, et mitissime narratum est.

ਬ ਦੀਦਨ ਤੁਰਾ ਮਨ ਬਸ ਆਜ਼ੁਰਗਦਹਅਮ ॥
b deedan turaa man bas aazuragadaham |

(Dixit Shiva), 'Ego valde afflictus sum cum te.

ਬਿਗੋਈ ਤੁ ਹਰ ਚੀਜ਼ ਬਖ਼ਸ਼ੀਦਹਅਮ ॥੩੦॥
bigoee tu har cheez bakhasheedaham |30|

'Quodcumque petis, dabo tibi.'

ਬ ਹੰਗਾਮ ਪੀਰੀ ਜਵਾ ਮੇ ਸ਼ਵਮ ॥
b hangaam peeree javaa me shavam |

(inquit) 'de senectute exirem et rursus iuvenescerem.

ਬ ਮੁਲਕੇ ਹੁਮਾ ਯਾਰ ਮਨ ਮੇਰਵਮ ॥੩੧॥
b mulake humaa yaar man meravam |31|

Ut possim adire rus amatoris mei.

ਬਦਾਸ਼ਨ ਤੁ ਦਾਨੀ ਵਗਰ ਈਂ ਵਫ਼ਾ ॥
badaashan tu daanee vagar een vafaa |

(Dixit Shiva), 'Si hoc opportunum putas secundum intelligentiam tuam (tunc dabo munus);

ਬਯਾਦ ਆਮਦਸ਼ ਬਦਤਰ ਈਂ ਬੇਵਫ਼ਾ ॥੩੨॥
bayaad aamadash badatar een bevafaa |32|

'Quamvis tibi forte veniat in mente nimis serviliter.'

ਵਜ਼ਾ ਜਾ ਬਿਆਮਦ ਬਗਿਰਦੇ ਚੁਚਾਹ ॥
vazaa jaa biaamad bagirade chuchaah |

Accepto beneficio, venit ad puteum;

ਕਜ਼ਾ ਜਾ ਅਜ਼ੋ ਬੂਦ ਨਖ਼ਜ਼ੀਰ ਗਾਹ ॥੩੩॥
kazaa jaa azo bood nakhazeer gaah |33|

Ubi amans venatum venire solebat.

ਬਸੈਰੇ ਦਿਗ਼ਰ ਰੋਜ਼ ਆਮਦ ਸ਼ਿਕਾਰ ॥
basaire digar roz aamad shikaar |

Sequenti die venit trans venatorem;

ਚੁ ਮਿਨ ਕਾਲ ਅਜ਼ ਬਾਸ਼ਹੇ ਨੌ ਬਹਾਰ ॥੩੪॥
chu min kaal az baashahe nau bahaar |34|

Qui acutas lineas habebant sicut passer- accipiter in vere.

ਕਿ ਬਰਖ਼ਾਸਤ ਪੇਸ਼ਸ਼ ਗਵਜ਼ਨੇ ਅਜ਼ੀਮ ॥
ki barakhaasat peshash gavazane azeem |

Quo viso, incepit ut bos onager currere.

ਰਵਾ ਕਰਦ ਅਸਪਸ਼ ਚੁ ਬਾਦੇ ਨਸੀਮ ॥੩੫॥
ravaa karad asapash chu baade naseem |35|

Equum autem suum velocitate sagittae immisit.

ਬਸੇ ਦੂਰ ਗਸ਼ਤਸ਼ ਨ ਮਾਦਹ ਦਿਗਰ ॥
base door gashatash na maadah digar |

Longe profecti sunt;

ਨ ਆਬੋ ਨ ਤੋਸਹ ਨ ਅਜ਼ ਖ਼ੁਦ ਖ਼ਬਰ ॥੩੬॥
n aabo na tosah na az khud khabar |36|

Ubi non erat aqua et non cibus, et perierunt in semetipsis.

ਵਜ਼ਾ ਓ ਸ਼ਵਦ ਬਾ ਤਨੇ ਨੌਜਵਾ ॥
vazaa o shavad baa tane nauajavaa |

Procedebat corpusque iunxerat ille iuvenem;

ਨ ਹੂਰੋ ਪਰੀ ਆਫ਼ਤਾਬੇ ਜਹਾ ॥੩੭॥
n hooro paree aafataabe jahaa |37|

Sicut non erat ei similis, nec anima nec corpus.

ਬ ਦੀਦਨ ਵਜ਼ਾ ਸ਼ਾਹਿ ਆਸ਼ੁਫ਼ਤਹ ਗਸ਼ਤ ॥
b deedan vazaa shaeh aashufatah gashat |

Confestim viso, adamavit eam;

ਕਿ ਅਜ਼ ਖ਼ੁਦ ਖ਼ਬਰ ਰਫ਼ਤ ਵ ਅਜ਼ ਹੋਸ਼ ਦਸਤ ॥੩੮॥
ki az khud khabar rafat v az hosh dasat |38|

et sensum et sensum amisit.

ਕਿ ਕਸਮੇ ਖ਼ੁਦਾ ਮਨ ਤੁਰਾ ਮੇ ਕੁਨਮ ॥
ki kasame khudaa man turaa me kunam |

(Dixit,) 'Iuro per Deum, quod me faciam apud vos amorem;

ਕਿ ਅਜ਼ ਜਾਨ ਜਾਨੀ ਤੁ ਬਰਤਰ ਕੁਨਮ ॥੩੯॥
ki az jaan jaanee tu baratar kunam |39|

Quia ego te magis quam vitam meam amo.

ਉਜ਼ਰ ਕਰਦਉ ਚੂੰ ਦੁ ਸੇ ਚਾਰ ਬਾਰ ॥
auzar kardau choon du se chaar baar |

Mulier tantum aliquoties ostentationem recusavit;

ਹਮ ਆਖ਼ਰ ਬਗ਼ੁਫ਼ਤਮ ਵਜ਼ਾ ਕਰਦ ਕਾਰ ॥੪੦॥
ham aakhar bagufatam vazaa karad kaar |40|

Sed in fine acquiescit.

ਬੁਬੀਂ ਗਰਦਸ਼ੇ ਬੇਵਫ਼ਾਈ ਜ਼ਮਾ ॥
bubeen garadashe bevafaaee zamaa |

(inquit Poeta) mundi infidelitatem aspicite;

ਕਿ ਖ਼ੂੰਨੇ ਸਿਤਾਦਸ਼ ਨ ਮਾਦਸ਼ ਨਿਸ਼ਾ ॥੪੧॥
ki khoone sitaadash na maadash nishaa |41|

Siavas (filii principis) sine vestigiis exstirpati sunt.

ਕੁਜਾ ਸ਼ਾਹਿ ਕੈ ਖ਼ੁਸਰਵੋ ਜ਼ਾਮ ਜ਼ਮ ॥
kujaa shaeh kai khusaravo zaam zam |

Quo abierunt reges, Khusro et Jamshed?

ਕੁਜਾ ਸ਼ਾਹਿ ਆਦਮ ਮੁਹੰਮਦ ਖ਼ਤੰਮ ॥੪੨॥
kujaa shaeh aadam muhamad khatam |42|

Ubi sunt Adam et Muhammad?

ਫ਼ਰੇਦੂੰ ਕੁਜਾ ਸ਼ਾਹਨ ਇਸਫ਼ੰਦਯਾਰ ॥
faredoon kujaa shaahan isafandayaar |

Ubi periere reges, Faraid, Bahmin et Asfand?

ਨ ਦਾਰਾਬ ਦਾਰਾ ਦਰਾਮਦ ਸ਼ੁਮਾਰ ॥੪੩॥
n daaraab daaraa daraamad shumaar |43|

Neque Darab, neque Dara aestimantur.

ਕੁਜਾ ਸ਼ਾਹਿ ਅਸਕੰਦਰੋ ਸ਼ੇਰ ਸ਼ਾਹ ॥
kujaa shaeh asakandaro sher shaah |

Quid Alexandro et Sher factum est?

ਕਿ ਯਕ ਹਮ ਨ ਮਾਦ ਅਸਤ ਜ਼ਿੰਦਹ ਬ ਜਾਹ ॥੪੪॥
ki yak ham na maad asat zindah b jaah |44|

Horum nemo superstes est.

ਕੁਜਾ ਸ਼ਾਹ ਤੈਮੂਰ ਬਾਬਰ ਕੁਜਾਸਤ ॥
kujaa shaah taimoor baabar kujaasat |

Quomodo Temur Shah et Babar dissipaverunt?

ਹੁਮਾਯੂੰ ਕੁਜਾ ਸ਼ਾਹਿ ਅਕਬਰ ਕੁਜਾਸਤ ॥੪੫॥
humaayoon kujaa shaeh akabar kujaasat |45|

Ubi Hamayun et Akbar ierant?

ਬਿਦਿਹ ਸਾਕੀਯਾ ਸੁਰਖ਼ ਰੰਗੇ ਫ਼ਿਰੰਗ ॥
bidih saakeeyaa surakh range firang |

(inquit poeta) 'O! Saki. Da mihi vinum Europaeum rubeum.

ਖ਼ੁਸ਼ ਆਮਦ ਮਰਾ ਵਕਤ ਜ਼ਦ ਤੇਗ਼ ਜੰਗ ॥੪੬॥
khush aamad maraa vakat zad teg jang |46|

Quod ego in bello gladium vibrare velim.

ਬ ਮਨ ਦਿਹ ਕਿ ਖ਼ੁਦ ਰਾ ਪਯੋਰਸ ਕੁਨਮ ॥
b man dih ki khud raa payoras kunam |

Da mihi ut contempleris;

ਬ ਤੇਗ਼ ਆਜ਼ਮਾਈਸ਼ ਕੋਹਸ ਕੁਨਮ ॥੪੭॥੮॥
b teg aazamaaeesh kohas kunam |47|8|

Et in gladio annihilant.

ੴ ਵਾਹਿਗੁਰੂ ਜੀ ਕੀ ਫ਼ਤਹ ॥
ik oankaar vaahiguroo jee kee fatah |

Dominus unus est, Victoria vero Guru est.

ਕਮਾਲਸ਼ ਕਰਾਮਾਤ ਆਜ਼ਮ ਕਰੀਮ ॥
kamaalash karaamaat aazam kareem |

absolutus, divinus, eminens, misericors.

ਰਜ਼ਾ ਬਖ਼ਸ਼ ਰਾਜ਼ਕ ਰਹਾਕੋ ਰਹੀਮ ॥੧॥
razaa bakhash raazak rahaako raheem |1|

Fatum praevalens, sustinens, servitutis eliminator et consideratus.

ਬ ਜਾਕਰ ਦਿਹੰਦ ਈਂ ਜ਼ਮੀਨੋ ਜ਼ਮਾਨ ॥
b jaakar dihand een zameeno zamaan |

Devotis, coelum terris dotavit.

ਮਲੂਕੋ ਮਲਾਯਕ ਹਮਹ ਆਂ ਜਹਾਨ ॥੨॥
malooko malaayak hamah aan jahaan |2|

De mundo temporali et de caelis (2).