Sri Dasam Granth

Pagina - 316


ਗਾਵਤ ਗੀਤ ਬਿਲਾਵਲ ਮੈ ਜੁਰਿ ਬਾਹਨਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਥਾ ਇਹ ਸਾਜੈ ॥
gaavat geet bilaaval mai jur baahan sayaam kathaa ih saajai |

Arma invicem capientes, carmina in Bilawal Raga canunt et fabulam Krishna referunt

ਅੰਗਿ ਅਨੰਗ ਬਢਿਓ ਤਿਨ ਕੇ ਪਿਖ ਕੈ ਜਿਹ ਲਾਜ ਕੋ ਭਾਜਨ ਭਾਜੈ ॥੨੪੦॥
ang anang badtio tin ke pikh kai jih laaj ko bhaajan bhaajai |240|

Deus amoris auget membra prehendit, omnesque cernens etiam pudor est shy.240.

ਗਾਵਤ ਗੀਤ ਬਿਲਾਵਲ ਮੈ ਸਭ ਹੀ ਮਿਲਿ ਗੋਪਿਨ ਉਜਲ ਕਾਰੀ ॥
gaavat geet bilaaval mai sabh hee mil gopin ujal kaaree |

Omnes gopis, albi et nigri, cantant simul carmina bilawal.

ਕਾਨਰ ਕੋ ਭਰਤਾ ਕਰਬੇ ਕਹੁ ਬਾਛਤ ਹੈ ਪਤਲੀ ਅਰੁ ਭਾਰੀ ॥
kaanar ko bharataa karabe kahu baachhat hai patalee ar bhaaree |

Omnes nigri et albi gopis cantant carmina et omnes graciles et graves gopis cupiunt pro Krishna maritum suum

ਸ੍ਯਾਮ ਕਰੈ ਤਿਨ ਕੇ ਮੁਖ ਕੌ ਪਿਖਿ ਜੋਤਿ ਕਲਾ ਸਸਿ ਕੀ ਫੁਨਿ ਹਾਰੀ ॥
sayaam karai tin ke mukh kau pikh jot kalaa sas kee fun haaree |

Shyam Kavi dicit artem lunae videndo faciem amissam esse.

ਨ੍ਰਹਾਵਤ ਹੈ ਜਮੁਨਾ ਜਲ ਮੈ ਜਨੁ ਫੂਲ ਰਹੀ ਗ੍ਰਿਹ ਮੈ ਫੁਲਵਾਰੀ ॥੨੪੧॥
nrahaavat hai jamunaa jal mai jan fool rahee grih mai fulavaaree |241|

Videntes suas facies, supernaturales lunae virtutes splendorem suum amisisse videntur et in Yamuna lavantes, apparent sicut splendidus hortus in domo.241.

ਨ੍ਰਹਾਵਤ ਹੈ ਗੁਪੀਆ ਜਲ ਮੈ ਤਿਨ ਕੇ ਮਨ ਮੈ ਫੁਨਿ ਹਉਲ ਨ ਕੋ ॥
nrahaavat hai gupeea jal mai tin ke man mai fun haul na ko |

Omnes gopis sunt sine timore

ਗੁਨ ਗਾਵਤ ਤਾਲ ਬਜਾਵਤ ਹੈ ਤਿਹ ਜਾਇ ਕਿਧੌ ਇਕ ਠਉਲਨ ਕੋ ॥
gun gaavat taal bajaavat hai tih jaae kidhau ik tthaulan ko |

Krishna cantant carmina et melodias canunt et omnes in coetum conveniunt

ਮੁਖਿ ਤੇ ਉਚਰੈ ਇਹ ਭਾਤਿ ਸਭੈ ਇਤਨੋ ਸੁਖ ਨ ਹਰਿ ਧਉਲਨ ਕੋ ॥
mukh te ucharai ih bhaat sabhai itano sukh na har dhaulan ko |

Omnes dicunt talem consolationem etiam non in aedibus Indrae esse

ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਬਿਰਾਜਤ ਹੈ ਅਤਿ ਸਹੀ ਇਕ ਬਨਿਓ ਸਰ ਸੁੰਦਰ ਕਉਲਨ ਕੋ ॥੨੪੨॥
kab sayaam biraajat hai at sahee ik banio sar sundar kaulan ko |242|

Poeta dicit se omnes speciosae instar piscinae loti floribus plenas spectare.242.

ਗੋਪੀ ਬਾਚ ਦੇਵੀ ਜੂ ਸੋ ॥
gopee baach devee joo so |

Oratio gopis ad deam:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਲੈ ਅਪੁਨੇ ਕਰ ਜੋ ਮਿਟੀਆ ਤਿਹ ਥਾਪ ਕਹੈ ਮੁਖ ਤੇ ਜੁ ਭਵਾਨੀ ॥
lai apune kar jo mitteea tih thaap kahai mukh te ju bhavaanee |

Deformans eam in manu luto, deam esse dicit.

ਪਾਇ ਪਰੈ ਤਿਹ ਕੇ ਹਿਤ ਸੋ ਕਰਿ ਕੋਟਿ ਪ੍ਰਨਾਮੁ ਕਹੈ ਇਹ ਬਾਨੀ ॥
paae parai tih ke hit so kar kott pranaam kahai ih baanee |

Lutum arripientes manibus et simulacrum deae inaugurant et caput ante pedes eius ponentes, omnes dicunt;

ਪੂਜਤ ਹੈ ਇਹ ਤੇ ਹਮ ਤੋ ਤੁਮ ਦੇਹੁ ਵਹੈ ਜੀਅ ਮੈ ਹਮ ਠਾਨੀ ॥
poojat hai ih te ham to tum dehu vahai jeea mai ham tthaanee |

(O Durga!) Adoramus te dando nobis quae sunt in cordibus nostris.

ਹ੍ਵੈ ਹਮਰੋ ਭਰਤਾ ਹਰਿ ਜੀ ਮੁਖਿ ਸੁੰਦਰਿ ਹੈ ਜਿਹ ਕੋ ਸਸਿ ਸਾਨੀ ॥੨੪੩॥
hvai hamaro bharataa har jee mukh sundar hai jih ko sas saanee |243|

o dea! ad colimus te ad dandum beneficium secundum desiderium cordis nostri, ut vir noster sit lunae faciei Krishna.243.

ਭਾਲਿ ਲਗਾਵਤ ਕੇਸਰ ਅਛਤ ਚੰਦਨ ਲਾਵਤ ਹੈ ਸਿਤ ਕੈ ॥
bhaal lagaavat kesar achhat chandan laavat hai sit kai |

In fronti (simulacro Durgae) croci et oryzae imponuntur et sandalicum album (perfricatur).

ਫੁਨਿ ਡਾਰਤ ਫੂਲ ਉਡਾਵਤ ਹੈ ਮਖੀਆ ਤਿਹ ਕੀ ਅਤਿ ਹੀ ਹਿਤ ਕੈ ॥
fun ddaarat fool uddaavat hai makheea tih kee at hee hit kai |

Crocum, akshat et sandalum in fronte amoris dei adhibent, tum flores spargunt, eum amanter ventilant.

ਪਟ ਧੂਪ ਪਚਾਮ੍ਰਿਤ ਦਛਨਾ ਪਾਨ ਪ੍ਰਦਛਨਾ ਦੇਤ ਮਹਾ ਚਿਤ ਕੈ ॥
patt dhoop pachaamrit dachhanaa paan pradachhanaa det mahaa chit kai |

Pannus, thus, ahenum, dachna et paan (oblationes etc.) plena tea apparent Chit.

ਬਰਬੇ ਕਹੁ ਕਾਨ੍ਰਹ ਉਪਾਉ ਕਰੈ ਮਿਤ ਹੋ ਸੋਊ ਤਾਤ ਕਿਧੌ ਕਿਤ ਕੈ ॥੨੪੪॥
barabe kahu kaanrah upaau karai mit ho soaoo taat kidhau kit kai |244|

Vestimenta, thymiama, Panchamrit, dona sacra et circumambulationem offerunt, et ipsi nubere Krishna conantes, dicunt esse aliquem amicum, qui voluntatem nostrae mentis impleat.

ਗੋਪੀ ਬਾਚ ਦੇਵੀ ਜੂ ਸੋ ॥
gopee baach devee joo so |

Oratio gopis ad deam:

ਕਬਿਤੁ ॥
kabit |

KABIT

ਦੈਤਨ ਸੰਘਾਰਨੀ ਪਤਿਤ ਲੋਕ ਤਾਰਨੀ ਸੁ ਸੰਕਟ ਨਿਵਾਰਨੀ ਕਿ ਐਸੀ ਤੂੰ ਸਕਤਿ ਹੈ ॥
daitan sanghaaranee patit lok taaranee su sankatt nivaaranee ki aaisee toon sakat hai |

Tu tam potens daemones necat, lapsos eripit, calamitates solvit.

ਬੇਦਨ ਉਧਾਰਨੀ ਸੁਰੇਾਂਦ੍ਰ ਰਾਜ ਕਾਰਨੀ ਪੈ ਗਉਰਜਾ ਕੀ ਜਾਗੈ ਜੋਤਿ ਅਉਰ ਜਾਨ ਕਤ ਹੈ ॥
bedan udhaaranee sureaandr raaj kaaranee pai gaurajaa kee jaagai jot aaur jaan kat hai |

o dea! Tu virtus, quae destruis daemones, Transvexit peccatores ab hoc mundo Et passiones removens, Tu es Redemptor Vedas, Dator regni Indrae Lucens luce Gauri.

ਧੂਅ ਮੈ ਨ ਧਰਾ ਮੈ ਨ ਧਿਆਨ ਧਾਰੀ ਮੈ ਪੈ ਕਛੂ ਜੈਸੇ ਤੇਰੇ ਜੋਤਿ ਬੀਚ ਆਨਨ ਛਕਤਿ ਹੈ ॥
dhooa mai na dharaa mai na dhiaan dhaaree mai pai kachhoo jaise tere jot beech aanan chhakat hai |

Non est lux alia similis tibi in terra et in caelo

ਦਿਨਸ ਦਿਨੇਸ ਮੈ ਦਿਵਾਨ ਮੈ ਸੁਰੇਸ ਮੈ ਸੁਪਤ ਮਹੇਸ ਜੋਤਿ ਤੇਰੀ ਐ ਜਗਤਿ ਹੈ ॥੨੪੫॥
dinas dines mai divaan mai sures mai supat mahes jot teree aai jagat hai |245|

Tu es in sole, luna, stellis, Indra et Shiva etc., ut lux in omnibus rutilans.

ਬਿਨਤੀ ਕਰਤ ਸਭ ਗੋਪੀ ਕਰਿ ਜੋਰਿ ਜੋਰਿ ਸੁਨਿ ਲੇਹੁ ਬਿਨਤੀ ਹਮਾਰੀ ਇਹ ਚੰਡਿਕਾ ॥
binatee karat sabh gopee kar jor jor sun lehu binatee hamaaree ih chanddikaa |

Omnes gopis manus iungunt et orant (dicentes) O Chandika! Exaudi preces nostras.

ਸੁਰ ਤੈ ਉਬਾਰੇ ਕੋਟਿ ਪਤਿਤ ਉਧਾਰੇ ਚੰਡ ਮੁੰਡ ਮੁੰਡ ਡਾਰੇ ਸੁੰਭ ਨਿਸੁੰਭ ਕੀ ਖੰਡਿਕਾ ॥
sur tai ubaare kott patit udhaare chandd mundd mundd ddaare sunbh nisunbh kee khanddikaa |

Omnes gopis orant plicatis manibus, O Chandi! Audi orationem nostram, quia redemisti etiam deos, transmissa milia peccatorum, et destruxisti Chand, Mund, Sumbh et Nisumbh.

ਦੀਜੈ ਮਾਗਿਯੋ ਦਾਨ ਹ੍ਵੈ ਪ੍ਰਤਛ ਕਹੈ ਮੇਰੀ ਮਾਈ ਪੂਜੇ ਹਮ ਤੁਮੈ ਨਾਹੀ ਪੁਜੈ ਸੁਤ ਗੰਡਕਾ ॥
deejai maagiyo daan hvai pratachh kahai meree maaee pooje ham tumai naahee pujai sut ganddakaa |

O mater! Largire nobis beneficium poposcit

ਹ੍ਵੈ ਕਰਿ ਪ੍ਰਸੰਨ੍ਯ ਤਾ ਕੋ ਕਹਿਓ ਸੀਘ੍ਰ ਮਾਨ ਦੀਨੋ ਵਹੈ ਬਰ ਦਾਨ ਫੁਨਿ ਰਾਨਿਨ ਕੀ ਮੰਡਿਕਾ ॥੨੪੬॥
hvai kar prasanay taa ko kahio seeghr maan deeno vahai bar daan fun raanin kee manddikaa |246|

Adoramus te et Shaligram, filium Gandak fluvii, quod eius dictum accipere dignatus es, nobis ergo munus largire.

ਦੇਵੀ ਜੀ ਬਾਚ ਗੋਪਿਨ ਸੋ ॥
devee jee baach gopin so |

Oratio deae ad gopis:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਹ੍ਵੈ ਭਰਤਾ ਅਬ ਸੋ ਤੁਮਰੋ ਹਰਿ ਦਾਨ ਇਹੇ ਦੁਰਗਾ ਤਿਨ ਦੀਨਾ ॥
hvai bharataa ab so tumaro har daan ihe duragaa tin deenaa |

vir tuus erit Krishna. ita dicens, Durga eis beneficium dedit

ਸੋ ਧੁਨਿ ਸ੍ਰਉਨਨ ਮੈ ਸੁਨ ਕੈ ਤਿਨ ਕੋਟਿ ਪ੍ਰਨਾਮ ਤਬੈ ਉਠਿ ਕੀਨਾ ॥
so dhun sraunan mai sun kai tin kott pranaam tabai utth keenaa |

Haec verba audientes omnes surrexerunt et adoraverunt deam decies millies

ਤਾ ਛਬਿ ਕੋ ਜਸੁ ਉਚ ਮਹਾ ਕਬਿ ਨੇ ਅਪਨੇ ਮਨ ਮੈ ਫੁਨਿ ਚੀਨਾ ॥
taa chhab ko jas uch mahaa kab ne apane man mai fun cheenaa |

Insignia imaginis illius temporis a poeta mente habita.

ਹੈ ਇਨ ਕੋ ਮਨੁ ਕਾਨਰ ਮੈ ਅਉ ਜੋ ਪੈ ਰਸ ਕਾਨਰ ਕੇ ਸੰਗਿ ਭੀਨਾ ॥੨੪੭॥
hai in ko man kaanar mai aau jo pai ras kaanar ke sang bheenaa |247|

Hoc spectaculum poeta in animo suo consideravit hoc modo quod omnes amore Krishnae tincti sunt et in eo avocati.

ਪਾਇ ਪਰੀ ਤਿਹ ਕੇ ਤਬ ਹੀ ਸਭ ਭਾਤਿ ਕਰੀ ਬਹੁ ਤਾਹਿ ਬਡਾਈ ॥
paae paree tih ke tab hee sabh bhaat karee bahu taeh baddaaee |

Omnes gopis procidentes ad pedes deae coeperunt eam variis modis laudare

ਹੈ ਜਗ ਕੀ ਕਰਤਾ ਹਰਤਾ ਦੁਖ ਹੈ ਸਭ ਤੂ ਗਨ ਗੰਧ੍ਰਬ ਮਾਈ ॥
hai jag kee karataa harataa dukh hai sabh too gan gandhrab maaee |

mundi mater! Tu es amotus doloris totius mundi, mater es ganas et gandharvas, ���

ਤਾ ਛਬਿ ਕੀ ਅਤਿ ਹੀ ਉਪਮਾ ਕਬਿ ਨੇ ਮੁਖ ਤੇ ਇਮ ਭਾਖਿ ਸੁਨਾਈ ॥
taa chhab kee at hee upamaa kab ne mukh te im bhaakh sunaaee |

Similem illius pulchritudinis summam a poeta memoratam sic dicit

ਲਾਲ ਭਈ ਤਬ ਹੀ ਗੁਪੀਆ ਫੁਨਿ ਬਾਤ ਜਬੈ ਮਨ ਬਾਛਤ ਪਾਈ ॥੨੪੮॥
laal bhee tab hee gupeea fun baat jabai man baachhat paaee |248|

Poeta dicit quod, videns Krishna maritum suum, facies omnium gopis felicitatis et verecundiae repletae sunt et factae sunt red.248.

ਲੈ ਬਰਦਾਨ ਸਭੈ ਗੁਪੀਆ ਅਤਿ ਆਨੰਦ ਕੈ ਮਨਿ ਡੇਰਨ ਆਈ ॥
lai baradaan sabhai gupeea at aanand kai man dderan aaee |

Recepto beneficio, omnes gopis laeti in corde suo domum venerunt.

ਗਾਵਤ ਗੀਤ ਸਭੈ ਮਿਲ ਕੈ ਇਕ ਹ੍ਵੈ ਕੈ ਪ੍ਰਸੰਨ੍ਯ ਸੁ ਦੇਤ ਬਧਾਈ ॥
gaavat geet sabhai mil kai ik hvai kai prasanay su det badhaaee |

Gopis ad propria remeavit, accepto munere optato, gratulari inter se coepit, et cantu cantu laetitiam exhibuit.

ਪਾਤਨ ਸਾਥ ਖਰੀ ਤਿਨ ਕੀ ਉਪਮਾ ਕਬਿ ਨੇ ਮੁਖ ਤੇ ਇਮ ਗਾਈ ॥
paatan saath kharee tin kee upamaa kab ne mukh te im gaaee |

Omnes ordine stant; Eius simile a poeta sic descriptum est;

ਮਾਨਹੁ ਪਾਇ ਨਿਸਾਪਤਿ ਕੋ ਸਰ ਮਧਿ ਖਿਰੀ ਕਵੀਆ ਧੁਰ ਤਾਈ ॥੨੪੯॥
maanahu paae nisaapat ko sar madh khiree kaveea dhur taaee |249|

Stant in queue hoc modo quasi germinantes lotos stantes in piscina et lunam spectandam.

ਪ੍ਰਾਤ ਭਏ ਜਮਨਾ ਜਲ ਮੈ ਮਿਲਿ ਧਾਇ ਗਈ ਸਭ ਹੀ ਗੁਪੀਆ ॥
praat bhe jamanaa jal mai mil dhaae gee sabh hee gupeea |

Mane in omnibus gopis ad yamuna

ਮਿਲਿ ਗਾਵਤ ਗੀਤ ਚਲੀ ਤਿਹ ਜਾ ਕਰਿ ਆਨੰਦ ਭਾਮਿਨ ਮੈ ਕੁਪੀਆ ॥
mil gaavat geet chalee tih jaa kar aanand bhaamin mai kupeea |

Canebant carmina et videbant ea in beatitudine, et videbatur in ira

ਤਬ ਹੀ ਫੁਨਿ ਕਾਨ੍ਰਹ ਚਲੇ ਤਿਹ ਜਾ ਜਮੁਨਾ ਜਲ ਕੋ ਫੁਨਿ ਜਾ ਜੁ ਪੀਆ ॥
tab hee fun kaanrah chale tih jaa jamunaa jal ko fun jaa ju peea |

Eodem tempore ivit et Krishna ibat et bibit aquam de Jamna. (Omnes tacuerunt cum Krishna venit)

ਸੋਊ ਦੇਖਿ ਤਬੈ ਭਗਵਾਨ ਕਹੇ ਨਹਿ ਬੋਲਹੁ ਰੀ ਕਰਿ ਹੋ ਚੁਪੀਆ ॥੨੫੦॥
soaoo dekh tabai bhagavaan kahe neh bolahu ree kar ho chupeea |250|

Venit autem et Krishna versus Yamuna et videns gopis, dixit eis : Quare non loquimini ? Et quare taces?