Sri Dasam Granth

Pagina - 512


ਮਾਰਤ ਹਉ ਤੁਮ ਕੌ ਅਬ ਹੀ ਰਹੁ ਠਾਢ ਅਰੇ ਇਹ ਭਾਤ ਉਚਾਰਿਯੋ ॥
maarat hau tum kau ab hee rahu tthaadt are ih bhaat uchaariyo |

Dixitque rex: “O rex! ibi manete, occidam vos modo

ਯੌ ਕਹਿ ਕੈ ਪੁਨਿ ਸਾਰੰਗ ਕੋ ਤਨਿ ਕੈ ਸਰ ਸਤ੍ਰ ਹ੍ਰਿਦੈ ਮਹਿ ਮਾਰਿਯੋ ॥੨੧੩੭॥
yau keh kai pun saarang ko tan kai sar satr hridai meh maariyo |2137|

" Hoc dicens et arcum emittens, sagittam in cor inimicum emisit."

ਸਾਰੰਗ ਤਾਨਿ ਜਬੈ ਅਰਿ ਕੋ ਬ੍ਰਿਜ ਨਾਇਕ ਤੀਛਨ ਬਾਨ ਚਲਾਯੋ ॥
saarang taan jabai ar ko brij naaeik teechhan baan chalaayo |

Cum Shri Krishna sarang (arcum) strinxit et sagittam acutam in hostes iecit;

ਲਾਗਤ ਹੀ ਗਿਰ ਭੂਮਿ ਭੂਮਾਸੁਰ ਝੂਮਿ ਪਰਿਯੋ ਜਮਲੋਕਿ ਸਿਧਾਯੋ ॥
laagat hee gir bhoom bhoomaasur jhoom pariyo jamalok sidhaayo |

Cum arcum trahens, sagittam acutam Krishna emisit, deinde sagitta percussus, Bhumasura in terram torsit et procidit et ad locum Yama perrexit.

ਸ੍ਰਉਨ ਲਗਿਯੋ ਨਹਿ ਤਾ ਸਰ ਕੋ ਇਹ ਭਾਤਿ ਚਲਾਕੀ ਸੌ ਪਾਰ ਪਰਾਯੋ ॥
sraun lagiyo neh taa sar ko ih bhaat chalaakee sau paar paraayo |

Sagitta illa sanguinem non attigit, sic callide trajecit.

ਜੋਗ ਕੇ ਸਾਧਕ ਜਿਉ ਤਨ ਤਿਯਾਗਿ ਚਲਿਯੋ ਨਭਿ ਪਾਪ ਨ ਭੇਟਨ ਪਾਯੋ ॥੨੧੩੮॥
jog ke saadhak jiau tan tiyaag chaliyo nabh paap na bhettan paayo |2138|

Sagitta per corpus eius tanta celeritate penetrata est ut ne sanguis quidem illinere posset, et similis disciplinae Yogicae versatus, corpore et peccatis relictis, in caelum abiit.

ਇਤਿ ਸ੍ਰੀ ਬਚਿਤ੍ਰ ਨਾਟਕ ਗ੍ਰੰਥੇ ਕ੍ਰਿਸਨਾਵਤਾਰੇ ਭੂਮਾਸੁਰ ਬਧਹ ॥
eit sree bachitr naattak granthe krisanaavataare bhoomaasur badhah |

Finis descriptionis necis Bhumasurae in Krishnavatara in Bachittar Natak.

ਅਥ ਉਸ ਕੇ ਪੁਤ੍ਰ ਕੈ ਰਾਜ ਦੇਤ ਭੇ ਸੋਲਾ ਸਹੰਸ੍ਰ ਰਾਜ ਸੁਤਾ ਬਿਵਾਹ ਕਥਨੰ ॥
ath us ke putr kai raaj det bhe solaa sahansr raaj sutaa bivaah kathanan |

Nunc incipit descriptio regni sui filio ac matrimonio cum sedecim milibus reginarum dandi

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਐਸੀ ਦਸਾ ਜਬ ਭੀ ਇਹ ਕੀ ਤਬ ਮਾਇ ਭੂਮਾਸੁਰ ਕੀ ਸੁਨਿ ਧਾਈ ॥
aaisee dasaa jab bhee ih kee tab maae bhoomaasur kee sun dhaaee |

Cum tali condicione facta est, mater Bhumasura audivit et accurrit.

ਭੂਮਿ ਕੈ ਊਪਰ ਝੂਮਿ ਗਿਰੀ ਸੁਧਿ ਬਸਤ੍ਰਨ ਕੀ ਚਿਤ ਤੇ ਬਿਸਰਾਈ ॥
bhoom kai aoopar jhoom giree sudh basatran kee chit te bisaraaee |

Cum Bhumasura transiret per tale tempus, tunc venit mater eius et non attendens vestimenta sua etc., facta nesciens cecidit super terram.

ਪਾਇ ਨ ਡਾਰਤ ਭੀ ਪਨੀਆ ਸੁ ਉਤਾਵਲ ਸੋ ਚਲਿ ਸ੍ਯਾਮ ਪੈ ਆਈ ॥
paae na ddaarat bhee paneea su utaaval so chal sayaam pai aaee |

Illa ne calceos quidem pedibus imposuit et ad Sri Krishna properavit.

ਦੇਖਤ ਸ੍ਯਾਮ ਕੋ ਰੀਝਿ ਰਹੀ ਦੁਖ ਭੂਲਿ ਗਯੋ ਸੁ ਤੋ ਕੀਨ ਬਡਾਈ ॥੨੧੩੯॥
dekhat sayaam ko reejh rahee dukh bhool gayo su to keen baddaaee |2139|

Illa valde sollicita, nudis pedibus venit ad Krishna et videns eum, oblitus afflictionis suae, conplacuit.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਬਹੁ ਉਸਤਤਿ ਜਦੁਪਤਿ ਕਰੀ ਲੀਨੋ ਸ੍ਯਾਮ ਰਿਝਾਇ ॥
bahu usatat jadupat karee leeno sayaam rijhaae |

(Ille) multum laudavit et placuit Krishna.

ਪਉਤ੍ਰ ਆਨਿ ਪਾਇਨ ਡਰਿਯੋ ਸੋ ਲੀਨੋ ਬਖਸਾਇ ॥੨੧੪੦॥
pautr aan paaein ddariyo so leeno bakhasaae |2140|

Illa laudavit Krishna et placuit ei et filio eius cecidit super pedes Krihsna, cui condonavit et liberavit.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਭੂਪਤਿ ਤਾਹੀ ਕੋ ਬਾਲਕ ਥਾਪਿ ਕ੍ਰਿਪਾਨਿਧਿ ਛੋਰਨ ਬੰਦਿ ਸਿਧਾਯੋ ॥
bhoopat taahee ko baalak thaap kripaanidh chhoran band sidhaayo |

Suam (Bhumasurae) filium regem faciens, Sri Krishna in carcerem ivit (captivos liberandos).

ਸੋਲਹ ਸਹੰਸ੍ਰ ਭੂਪਨ ਕੀ ਦੁਹਿਤਾ ਥੀ ਜਹਾ ਤਿਹ ਠਉਰਹਿ ਆਯੋ ॥
solah sahansr bhoopan kee duhitaa thee jahaa tih tthaureh aayo |

Ponens filium in solio Krishna eo loco pervenit, ubi sedecim milia reginae a Bhumasura inclusae sunt.

ਸੁੰਦਰ ਹੇਰਿ ਕੈ ਸ੍ਯਾਮ ਜੂ ਕਉ ਤਿਨ ਤ੍ਰੀਅਨ ਕੋ ਅਤਿ ਚਿਤ ਲੁਭਾਯੋ ॥
sundar her kai sayaam joo kau tin treean ko at chit lubhaayo |

Videns pulchram Sri Krishna, corda illarum feminarum (Rajkumaris) invida facta sunt.

ਯਾ ਲਖਿ ਪਾਇ ਬਿਵਾਹ ਸਭੋ ਕਰਿ ਸ੍ਯਾਮ ਭਨੈ ਜਸੁ ਡੰਕ ਬਜਾਯੋ ॥੨੧੪੧॥
yaa lakh paae bivaah sabho kar sayaam bhanai jas ddank bajaayo |2141|

Videns pulchritudinem Krishna, mens illarum mulierum allectata est, et Krishna etiam eorum desiderium videns, omnes illas accepit et propter hoc universalem laudem accepit.2141.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

CHAUPAI

ਜੇ ਸਭ ਜੋਰਿ ਭੂਮਾਸੁਰ ਰਾਖੀ ॥
je sabh jor bhoomaasur raakhee |

Quae omnia (Raj Kumaris) a Bhumasura conservata sunt.

ਕਹਿ ਲਗਿ ਗਨਉ ਤਿਨਨ ਕੀ ਸਾਖੀ ॥
keh lag gnau tinan kee saakhee |

Omnes, quos Bhumasura eo convenerat, quid de illis mulieribus hic referam?

ਤਿਨਿ ਯੌ ਕਹਿਯੋ ਇਹੀ ਹਉ ਕਰਿ ਹੋ ॥
tin yau kahiyo ihee hau kar ho |

Sic dixit, Hoc faciam, id est.

ਬੀਸ ਹਜਾਰ ਏਕਠੀ ਬਰਿ ਹੋ ॥੨੧੪੨॥
bees hajaar ekatthee bar ho |2142|

Krishna dixit: "Iuxta desiderium eorum uxorem ducam viginti milia feminarum".

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਜੁਧ ਸਮੈ ਅਤਿ ਕ੍ਰੋਧ ਹੁਇ ਜਦੁਪਤਿ ਬਧਿ ਕੈ ਤਾਹਿ ॥
judh samai at krodh hue jadupat badh kai taeh |

Graviter iratus in bello, Sri Krishna eum occidit

ਸੋਰਹ ਸਹਸ੍ਰ ਸੁੰਦਰੀ ਆਪਹਿ ਲਈ ਬਿਵਾਹਿ ॥੨੧੪੩॥
sorah sahasr sundaree aapeh lee bivaeh |2143|

Postquam irata et occisio Bhumasura in proelio Krishna accepit sedecim milia feminae pulchrae in unum.2143.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਜੁਧ ਸਮੈ ਅਤਿ ਕ੍ਰੋਧ ਹੁਇ ਸ੍ਯਾਮ ਜੂ ਸਤ੍ਰ ਸਭੈ ਛਿਨ ਮਾਹਿ ਪਛਾਰੇ ॥
judh samai at krodh hue sayaam joo satr sabhai chhin maeh pachhaare |

In bello iratus, Sri Krishna omnes hostes occidit.

ਰਾਜੁ ਦਯੋ ਫਿਰਿ ਤਾ ਸੁਤ ਕੋ ਸੁਖੁ ਦੇਤ ਭਯੋ ਤਿਨ ਸੋਕ ਨਿਵਾਰੇ ॥
raaj dayo fir taa sut ko sukh det bhayo tin sok nivaare |

In bello furibundus, Krishna omnes inimicos suos momento interemit, et filio Bhumasurae regnum dans, passiones suas movit.

ਫੇਰਿ ਬਰਿਯੋ ਤ੍ਰੀਅ ਸੋਰਹ ਸਹੰਸ੍ਰ ਸੁ ਤਾ ਪੁਰ ਮੈ ਅਤਿ ਕੈ ਕੈ ਅਖਾਰੇ ॥
fer bariyo treea sorah sahansr su taa pur mai at kai kai akhaare |

Deinde sedecim milia feminarum duxit et in ea urbe (Sri Krishna) interemit.

ਬਿਪਨ ਦਾਨ ਦੈ ਲੈ ਤਿਨ ਕੋ ਸੰਗਿ ਦੁਆਰਵਤੀ ਜਦੁਰਾਇ ਸਿਧਾਰੇ ॥੨੧੪੪॥
bipan daan dai lai tin ko sang duaaravatee jaduraae sidhaare |2144|

Deinde post bellum sedecim milia feminarum accepit et dona Bragmanorum donans Krishna in Dwarka rediit.2144.

ਸੋਰਹ ਸਹੰਸ੍ਰ ਕਉ ਸੋਰਹ ਸਹੰਸ੍ਰ ਹੀ ਧਾਮ ਦੀਏ ਸੁ ਹੁਲਾਸ ਬਢੈ ਕੈ ॥
sorah sahansr kau sorah sahansr hee dhaam dee su hulaas badtai kai |

Tantum sedecim milia domuum dedit sedecim milia (uxores) et studium eorum auxit.

ਦੇਤ ਭਯੋ ਸਭ ਤ੍ਰੀਅਨ ਕੋ ਸੁਖ ਰੂਪ ਅਨੇਕਨ ਭਾਤਿ ਬਨੈ ਕੈ ॥
det bhayo sabh treean ko sukh roop anekan bhaat banai kai |

Sedecim milia domuum extruxit ad sedecim milia feminarum et omnibus consolationem praebuit

ਐਸੇ ਲਖਿਯੋ ਸਭਹੂੰ ਹਮਰੇ ਗ੍ਰਿਹਿ ਸ੍ਯਾਮ ਬਸੈ ਨ ਬਸੈ ਅਨਤੈ ਕੈ ॥
aaise lakhiyo sabhahoon hamare grihi sayaam basai na basai anatai kai |

Quisque scit, Krishna solum in mea domo manere, non in quovis alio.

ਸੋ ਕਬ ਸ੍ਯਾਮ ਪੁਰਾਨਨ ਤੇ ਸੁਨਿ ਭੇਦੁ ਕਹਿਯੋ ਸਭ ਸੰਤ ਸੁਨੈ ਕੈ ॥੨੧੪੫॥
so kab sayaam puraanan te sun bhed kahiyo sabh sant sunai kai |2145|

Omnes enim eorum Krishna cum ea manere volebant et descriptionem huius rei, poeta recitavit audiendoque Puranas propter Sanctos memoravit.2145.

ਇਤਿ ਸ੍ਰੀ ਬਚਿਤ੍ਰ ਨਾਟਕ ਗ੍ਰੰਥੇ ਭੂਮਾਸੁਰ ਬਧ ਕੈ ਸੁਤ ਕੋ ਰਾਜੁ ਦੇਇ ਸੋਰਹ ਸਹੰਸ੍ਰ ਰਾਜ ਸੁਤਾ ਬਿਵਾਹਤ ਭਏ ॥
eit sree bachitr naattak granthe bhoomaasur badh kai sut ko raaj dee sorah sahansr raaj sutaa bivaahat bhe |

Finis descriptionis occisionis Bhumasurae, regnum filio suo dans et sedecim milia reginarum nubentem.

ਅਥ ਇੰਦ੍ਰ ਕੋ ਜੀਤ ਕੈ ਕਲਪ ਬ੍ਰਿਛ ਲਿਆਇਬੋ ਕਥਨੰ ॥
ath indr ko jeet kai kalap brichh liaaeibo kathanan |

(Nunc incipit descriptio Indrae vincentis et afferentis arboris Elysiae Kalap Vriksh)

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਯੌ ਸੁਖ ਦੈ ਤਿਨ ਤ੍ਰੀਅਨ ਕੋ ਫਿਰਿ ਸ੍ਯਾਮ ਪੁਰੰਦਰ ਲੋਕ ਸਿਧਾਯੋ ॥
yau sukh dai tin treean ko fir sayaam purandar lok sidhaayo |

Hoc modo, iis mulieribus consolationem praebens, Krishna ad domicilium Indrae perrexit

ਕੰਕਨ ਕੁੰਡਲ ਦੇਤ ਭਯੋ ਤਿਹ ਪਾਇ ਕੈ ਸੋਕ ਸਭੈ ਬਿਸਰਾਯੋ ॥
kankan kunddal det bhayo tih paae kai sok sabhai bisaraayo |

Indra ei loricam loricae (Kavach) et anulos (Kundal) dedit quae omnes dolores tollunt

ਸੁੰਦਰ ਏਕ ਪਿਖਿਯੋ ਤਹ ਰੂਖ ਤਿਹੀ ਪਰ ਸ੍ਯਾਮ ਕੋ ਚਿਤ ਲੁਭਾਯੋ ॥
sundar ek pikhiyo tah rookh tihee par sayaam ko chit lubhaayo |

Krishna vidit ibi arborem pulchram et Indram rogavit ut daret arborem

ਮਾਗਤਿ ਭਯੋ ਨ ਦਯੋ ਸੁਰਰਾਜ ਤਹੀ ਹਰਿ ਸਿਉ ਹਰਿ ਜੁਧੁ ਮਚਾਯੋ ॥੨੧੪੬॥
maagat bhayo na dayo suraraaj tahee har siau har judh machaayo |2146|

Cum Indra arborem non dedit, tunc Krishna bellum cum eo incepit.2146.

ਰਿਸਿ ਸਾਜਿ ਪੁਰੰਦਰ ਸੈਨ ਚੜਿਯੋ ਚਲਿ ਕੈ ਸਭ ਸ੍ਯਾਮ ਕੇ ਸਾਮੁਹੇ ਆਏ ॥
ris saaj purandar sain charriyo chal kai sabh sayaam ke saamuhe aae |

Is quoque, in furorem versus, exercitum in Krishna adortus est

ਘੋਰਤ ਮੇਘ ਲਸੈ ਚਪਲਾ ਬਰਖਾ ਬਰਸੇ ਰਥ ਸਾਜ ਬਨਾਏ ॥
ghorat megh lasai chapalaa barakhaa barase rath saaj banaae |

per omnes quattuor partes quadrigarum currum movere visi sunt, cum intonuere nubes, et fulgura coruscare

ਦ੍ਵਾਦਸ ਸੂਰ ਸਬੈ ਉਮਡੈ ਬਸੁ ਰਾਵਨ ਸੇ ਜਿਨ ਹੂ ਬਿਚਲਾਏ ॥
dvaadas soor sabai umaddai bas raavan se jin hoo bichalaae |

Sol etiam duodecim orti sunt omnes, qui Basu (deo) et Ravana similia distinebant. (Videlicet eos qui vicerunt et fugaverunt similia Ravana).