Sri Dasam Granth

Pagina - 1387


ਘਟ ਘਟ ਕੇ ਅੰਤਰ ਕੀ ਜਾਨਤ ॥
ghatt ghatt ke antar kee jaanat |

Ipse cognoscit interiores sensus omnis cordis

ਭਲੇ ਬੁਰੇ ਕੀ ਪੀਰ ਪਛਾਨਤ ॥
bhale bure kee peer pachhaanat |

cognoscit angustiam bonorum et malorum

ਚੀਟੀ ਤੇ ਕੁੰਚਰ ਅਸਥੂਲਾ ॥
cheettee te kunchar asathoolaa |

A formica ad elephantos solidos

ਸਭ ਪਰ ਕ੍ਰਿਪਾ ਦ੍ਰਿਸਟਿ ਕਰਿ ਫੂਲਾ ॥੩੮੭॥
sabh par kripaa drisatt kar foolaa |387|

Irruit omnes Suavis aspectus et delectatur.

ਸੰਤਨ ਦੁਖ ਪਾਏ ਤੇ ਦੁਖੀ ॥
santan dukh paae te dukhee |

Dolet, cum viderit sanctos suos in dolore

ਸੁਖ ਪਾਏ ਸਾਧੁਨ ਕੇ ਸੁਖੀ ॥
sukh paae saadhun ke sukhee |

Beatus est, cum beati sunt sancti eius.

ਏਕ ਏਕ ਕੀ ਪੀਰ ਪਛਾਨੈਂ ॥
ek ek kee peer pachhaanain |

Scit dolor omnis

ਘਟ ਘਟ ਕੇ ਪਟ ਪਟ ਕੀ ਜਾਨੈਂ ॥੩੮੮॥
ghatt ghatt ke patt patt kee jaanain |388|

Ipse novit intima cuiusvis cordis secreta.

ਜਬ ਉਦਕਰਖ ਕਰਾ ਕਰਤਾਰਾ ॥
jab udakarakh karaa karataaraa |

Cum se projecit Creator,

ਪ੍ਰਜਾ ਧਰਤ ਤਬ ਦੇਹ ਅਪਾਰਾ ॥
prajaa dharat tab deh apaaraa |

Eius creatio innumeris formis se manifestavit

ਜਬ ਆਕਰਖ ਕਰਤ ਹੋ ਕਬਹੂੰ ॥
jab aakarakh karat ho kabahoon |

Cum aliquando recedit creaturam suam;

ਤੁਮ ਮੈ ਮਿਲਤ ਦੇਹ ਧਰ ਸਭਹੂੰ ॥੩੮੯॥
tum mai milat deh dhar sabhahoon |389|

omnes formae physicae in Ipsum merguntur.389.

ਜੇਤੇ ਬਦਨ ਸ੍ਰਿਸਟਿ ਸਭ ਧਾਰੈ ॥
jete badan srisatt sabh dhaarai |

Omnia corpora animantia in mundo creata sunt

ਆਪੁ ਆਪਨੀ ਬੂਝਿ ਉਚਾਰੈ ॥
aap aapanee boojh uchaarai |

loquere de ipso secundum intellectum eorum

ਜਾਨਤ ਬੇਦ ਭੇਦ ਅਰ ਆਲਮ ॥੩੯੦॥
jaanat bed bhed ar aalam |390|

res ipsa ad Vedas ac doctos.

ਨਿਰੰਕਾਰ ਨ੍ਰਿਬਿਕਾਰ ਨਿਰਲੰਭ ॥
nirankaar nribikaar niralanbh |

Dóminus inmútus, inmínsus, et incóstus;

ਤਾ ਕਾ ਮੂੜ੍ਹ ਉਚਾਰਤ ਭੇਦਾ ॥
taa kaa moorrh uchaarat bhedaa |

Stultus iactanter de cognitione secretorum clamat;

ਜਾ ਕੋ ਭੇਵ ਨ ਪਾਵਤ ਬੇਦਾ ॥੩੯੧॥
jaa ko bhev na paavat bedaa |391|

quod ne Vedas quidem sciunt.391.

ਤਾ ਕੋ ਕਰਿ ਪਾਹਨ ਅਨੁਮਾਨਤ ॥
taa ko kar paahan anumaanat |

Stultus lapidem considerat.

ਮਹਾ ਮੂੜ੍ਹ ਕਛੁ ਭੇਦ ਨ ਜਾਨਤ ॥
mahaa moorrh kachh bhed na jaanat |

magnus autem stultus non novit secretum;

ਮਹਾਦੇਵ ਕੋ ਕਹਤ ਸਦਾ ਸਿਵ ॥
mahaadev ko kahat sadaa siv |

Vocat Shiva "Dominus aeternus,

ਨਿਰੰਕਾਰ ਕਾ ਚੀਨਤ ਨਹਿ ਭਿਵ ॥੩੯੨॥
nirankaar kaa cheenat neh bhiv |392|

"sed non novit secreta domini Informis".

ਆਪੁ ਆਪਨੀ ਬੁਧਿ ਹੈ ਜੇਤੀ ॥
aap aapanee budh hai jetee |

Secundum quosdam vicit intellectus;

ਬਰਨਤ ਭਿੰਨ ਭਿੰਨ ਤੁਹਿ ਤੇਤੀ ॥
baranat bhin bhin tuhi tetee |

quis aliter describitur te

ਤੁਮਰਾ ਲਖਾ ਨ ਜਾਇ ਪਸਾਰਾ ॥
tumaraa lakhaa na jaae pasaaraa |

Limites creaturae tuae cognosci non possunt

ਕਿਹ ਬਿਧਿ ਸਜਾ ਪ੍ਰਥਮ ਸੰਸਾਰਾ ॥੩੯੩॥
kih bidh sajaa pratham sansaaraa |393|

et quomodo mundus in principio plasmatus est?

ਏਕੈ ਰੂਪ ਅਨੂਪ ਸਰੂਪਾ ॥
ekai roop anoop saroopaa |

Unam unicam formam habet

ਰੰਕ ਭਯੋ ਰਾਵ ਕਹੀ ਭੂਪਾ ॥
rank bhayo raav kahee bhoopaa |

Se manifestat pauperem vel regem diversis locis

ਅੰਡਜ ਜੇਰਜ ਸੇਤਜ ਕੀਨੀ ॥
anddaj jeraj setaj keenee |

Ex ovis, ventre et sudore creaturas creavit

ਉਤਭੁਜ ਖਾਨਿ ਬਹੁਰ ਰਚਿ ਦੀਨੀ ॥੩੯੪॥
autabhuj khaan bahur rach deenee |394|

Deinde creavit regnum vegetabile.

ਕਹੂੰ ਫੂਲਿ ਰਾਜਾ ਹ੍ਵੈ ਬੈਠਾ ॥
kahoon fool raajaa hvai baitthaa |

Alicubi laetus sedet ut rex

ਕਹੂੰ ਸਿਮਟਿ ਭ੍ਯਿੋ ਸੰਕਰ ਇਕੈਠਾ ॥
kahoon simatt bhiyo sankar ikaitthaa |

Alicubi se contrahit ut Shiva, Yogi

ਸਗਰੀ ਸ੍ਰਿਸਟਿ ਦਿਖਾਇ ਅਚੰਭਵ ॥
sagaree srisatt dikhaae achanbhav |

Omnis creatura sua mirabilia explicat

ਆਦਿ ਜੁਗਾਦਿ ਸਰੂਪ ਸੁਯੰਭਵ ॥੩੯੫॥
aad jugaad saroop suyanbhav |395|

Ipse prima potestas est ab initio et per se existentia.

ਅਬ ਰਛਾ ਮੇਰੀ ਤੁਮ ਕਰੋ ॥
ab rachhaa meree tum karo |

Domine! nunc me sub tua protectione custodiat

ਸਿਖ ਉਬਾਰਿ ਅਸਿਖ ਸੰਘਰੋ ॥
sikh ubaar asikh sangharo |

Serva discipulos meos et inimicos meos destrue

ਦੁਸਟ ਜਿਤੇ ਉਠਵਤ ਉਤਪਾਤਾ ॥
dusatt jite utthavat utapaataa |

Quotquot mala facienda (Upadra)

ਸਕਲ ਮਲੇਛ ਕਰੋ ਰਣ ਘਾਤਾ ॥੩੯੬॥
sakal malechh karo ran ghaataa |396|

Omnes scelerati creationes et omnes infideles in acie destruentur.

ਜੇ ਅਸਿਧੁਜ ਤਵ ਸਰਨੀ ਪਰੇ ॥
je asidhuj tav saranee pare |

O Asidhuja! qui sperant in te;

ਤਿਨ ਕੇ ਦੁਸਟ ਦੁਖਿਤ ਹ੍ਵੈ ਮਰੇ ॥
tin ke dusatt dukhit hvai mare |

O summe vastator! qui tuum refugium petierunt, inimici eorum cum dolore mortem oppetierunt

ਪੁਰਖ ਜਵਨ ਪਗੁ ਪਰੇ ਤਿਹਾਰੇ ॥
purakh javan pag pare tihaare |

homines in te sperabunt,

ਤਿਨ ਕੇ ਤੁਮ ਸੰਕਟ ਸਭ ਟਾਰੇ ॥੩੯੭॥
tin ke tum sankatt sabh ttaare |397|

Qui ceciderunt ad pedes tuos, removisti omnes tribulationes eorum.

ਜੋ ਕਲਿ ਕੋ ਇਕ ਬਾਰ ਧਿਐਹੈ ॥
jo kal ko ik baar dhiaaihai |

qui canunt Kali semel;

ਤਾ ਕੇ ਕਾਲ ਨਿਕਟਿ ਨਹਿ ਐਹੈ ॥
taa ke kaal nikatt neh aaihai |

Qui meditantur etiam de Summo Perditor, mors ad eos accedere non potest

ਰਛਾ ਹੋਇ ਤਾਹਿ ਸਭ ਕਾਲਾ ॥
rachhaa hoe taeh sabh kaalaa |

Semper tuta manent

ਦੁਸਟ ਅਰਿਸਟ ਟਰੇਂ ਤਤਕਾਲਾ ॥੩੯੮॥
dusatt arisatt ttaren tatakaalaa |398|

Hostes et molestias statim finiunt.