Sri Dasam Granth

Pagina - 343


ਇਉ ਉਪਜੀ ਉਪਮਾ ਬਨੀਆ ਜਨੁ ਸਾਲਨ ਕੇ ਹਿਤ ਰੋਰ ਬਨਾਵੈ ॥੪੯੨॥
eiau upajee upamaa baneea jan saalan ke hit ror banaavai |492|

Eorum mens Krishna non deserit vel momento temporis videtur quod aliquis gustu carnium in gustu leguminum silvarum conetur sapere.492.

ਰਾਜਾ ਪਰੀਛਤ ਬਾਚ ਸੁਕ ਸੋ ॥
raajaa pareechhat baach suk so |

Oratio regis Parikshat ad Shuka allocutus est:

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਸੁਕ ਸੰਗ ਰਾਜੇ ਕਹੁ ਕਹੀ ਜੂਥ ਦਿਜਨ ਕੇ ਨਾਥ ॥
suk sang raaje kahu kahee jooth dijan ke naath |

Dixit rex Sukadeva, Domine Bragmanorum (Rishis)!

ਅਗਨਿ ਭਾਵ ਕਿਹ ਬਿਧਿ ਕਹੈ ਕ੍ਰਿਸਨ ਭਾਵ ਕੇ ਸਾਥ ॥੪੯੩॥
agan bhaav kih bidh kahai krisan bhaav ke saath |493|

Rex Parikshat dixit Shukadev, O magne Brahmin! dic quomodo status separationis et unionis Krishna et gopis subsistunt?

ਸੁਕ ਬਾਚ ਰਾਜਾ ਸੋ ॥
suk baach raajaa so |

Oratio Shukadev ad regem.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਰਾਜਨ ਪਾਸ ਬ੍ਯਾਸ ਕੋ ਬਾਲ ਕਥਾ ਸੁ ਅਰੌਚਕ ਭਾਤਿ ਸੁਨਾਵੈ ॥
raajan paas bayaas ko baal kathaa su arauachak bhaat sunaavai |

Vyasa filius (Sukadeva) fabulam Arocha Bhava regi narrat (Parikshit).

ਗ੍ਵਾਰਨੀਆ ਬਿਰਹਾਨੁਲ ਭਾਵ ਕਰੈ ਬਿਰਹਾਨਲ ਕੋ ਉਪਜਾਵੈ ॥
gvaaraneea birahaanul bhaav karai birahaanal ko upajaavai |

Tunc Shukadev regi iucundam fabulam statuum separationis et unionis Krishna et gopis retulit, et dixit, ���Ignium separationis ex omnibus partibus quattuor gopis ardebant.

ਪੰਚ ਭੂ ਆਤਮ ਲੋਗਨ ਕੋ ਇਹ ਕਉਤੁਕ ਕੈ ਅਤਿ ਹੀ ਡਰ ਪਾਵੈ ॥
panch bhoo aatam logan ko ih kautuk kai at hee ddar paavai |

Quinque materiales homines magnum timorem faciunt huiusmodi torturae. Viyoga (id est potentiam Agni demonstrat)

ਕਾਨ੍ਰਹ ਕੋ ਧ੍ਯਾਨ ਕਰੇ ਜਬ ਹੀ ਬਿਰਹਾਨਲ ਕੀ ਲਪਟਾਨ ਬੁਝਾਵੈ ॥੪੯੪॥
kaanrah ko dhayaan kare jab hee birahaanal kee lapattaan bujhaavai |494|

Hoc statu gopis viso, vulgus timidum factus est cum gopis de Krishna cogitaret, flammae separationis bus intentionem suam illis dolorem impertire coeperunt.494.

ਬ੍ਰਿਖਭਾਸੁਰ ਗ੍ਵਾਰਨਿ ਏਕ ਬਨੈ ਬਛੁਰਾਸੁਰ ਮੂਰਤਿ ਏਕ ਧਰੈ ॥
brikhabhaasur gvaaran ek banai bachhuraasur moorat ek dharai |

Alter gopi fit 'Brikhasura' et alius 'Bachhurasura' formam induit.

ਇਕ ਹ੍ਵੈ ਚਤੁਰਾਨਨ ਗ੍ਵਾਰ ਹਰੈ ਇਕ ਹ੍ਵੈ ਬ੍ਰਹਮਾ ਫਿਰਿ ਪਾਇ ਪਰੈ ॥
eik hvai chaturaanan gvaar harai ik hvai brahamaa fir paae parai |

Quis habitu Vrishbhasurae et aliquis Bahharasurae aliquem sumens formam Brahmae assumpsit, gopas surripit et etiam ad pedes Krishna procidit.

ਇਕ ਹ੍ਵੈ ਬਗੁਲਾ ਭਗਵਾਨ ਕੇ ਸਾਥ ਮਹਾ ਕਰ ਕੈ ਮਨਿ ਕੋਪ ਲਰੈ ॥
eik hvai bagulaa bhagavaan ke saath mahaa kar kai man kop larai |

Faciens heron (bakasura) pugnat cum Krishna magna ira in animo suo.

ਇਹ ਭਾਤਿ ਬਧੂ ਬ੍ਰਿਜ ਖੇਲ ਕਰੈ ਜਿਹ ਭਾਤਿ ਕਿਧੋ ਨੰਦ ਲਾਲ ਕਰੈ ॥੪੯੫॥
eih bhaat badhoo brij khel karai jih bhaat kidho nand laal karai |495|

Aliquis herodii factus est et in furore contra Krishna pugnat et sic omnes mulieres Braja hauriuntur in exhibendo fabula, quae antea a Krishna gerebatur.495.

ਕਾਨ੍ਰਹ ਚਰਿਤ੍ਰ ਸਭੈ ਕਰ ਕੈ ਸਭ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਫੇਰਿ ਲਗੀ ਗੁਨ ਗਾਵਨ ॥
kaanrah charitr sabhai kar kai sabh gvaarin fer lagee gun gaavan |

Omnibus charitris perfectis (sicut Kanha), tunc omnes gopis cantores (Krishna's) inceperunt cantare.

ਤਾਲ ਬਜਾਇ ਬਜਾ ਮੁਰਲੀ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਅਤਿ ਹੀ ਕਰਿ ਭਾਵਨ ॥
taal bajaae bajaa muralee kab sayaam kahai at hee kar bhaavan |

Omnia opera Krishna peragens, omnes gopis laudes eius cantare coeperunt, et laetitiam suam in tibia canendi et varias melodias creant.

ਫੇਰਿ ਚਿਤਾਰ ਕਹਿਯੋ ਹਮਰੇ ਸੰਗਿ ਖੇਲ ਕਰਿਯੋ ਹਰਿ ਜੀ ਇਹ ਠਾਵਨ ॥
fer chitaar kahiyo hamare sang khel kariyo har jee ih tthaavan |

Tunc recordantes inceperunt dicere Krishna nobiscum in hoc loco ludos ludere.

ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਸ੍ਯਾਮ ਕੀ ਭੂਲ ਗਈ ਸੁਧਿ ਬੀਚ ਲਗੀ ਮਨ ਕੇ ਦੁਖ ਪਾਵਨ ॥੪੯੬॥
gvaarin sayaam kee bhool gee sudh beech lagee man ke dukh paavan |496|

Aliquis dicens quod Krishna in illo loco cum ea illusisset et talia diceret, gopis conscientiam Krishna perdidit et magnos dolores separationis ab eo pertulerunt.496.

ਅਤਿ ਹੋਇ ਗਈ ਤਨ ਮੈ ਹਰਿ ਸਾਥ ਸੁ ਗੋਪਿਨ ਕੀ ਸਭ ਹੀ ਘਰਨੀ ॥
at hoe gee tan mai har saath su gopin kee sabh hee gharanee |

Corpora omnium uxorum Gwalas cum Sri Krishna infatuata facta sunt.

ਤਿਹ ਰੂਪ ਨਿਹਾਰ ਕੈ ਬਸਿ ਭਈ ਜੁ ਹੁਤੀ ਅਤਿ ਰੂਪਨ ਕੀ ਧਰਨੀ ॥
tih roop nihaar kai bas bhee ju hutee at roopan kee dharanee |

Hoc modo, uxores gopas in meditatione Krishnae occupatae et quae ipsae erant singulae pulchrae, omnes per speciem Krishnae subactae sunt.

ਇਹ ਭਾਤਿ ਪਰੀ ਮੁਰਝਾਇ ਧਰੀ ਕਬਿ ਨੇ ਉਪਮਾ ਤਿਹ ਕੀ ਬਰਨੀ ॥
eih bhaat paree murajhaae dharee kab ne upamaa tih kee baranee |

Exciderunt igitur in terra, cuius similitudinem poeta sic describit.

ਜਿਮ ਘੰਟਕ ਹੇਰ ਮੈ ਭੂਮਿ ਕੇ ਬੀਚ ਪਰੈ ਗਿਰ ਬਾਨ ਲਗੇ ਹਰਨੀ ॥੪੯੭॥
jim ghanttak her mai bhoom ke beech parai gir baan lage haranee |497|

Quas videns arefactas dixit poeta, Sicut cerva sagitta iacitur et in terram proiecta est.

ਬਰੁਨੀ ਸਰ ਭਉਹਨ ਕੋ ਧਨੁ ਕੈ ਸੁ ਸਿੰਗਾਰ ਕੇ ਸਾਜਨ ਸਾਥ ਕਰੀ ॥
barunee sar bhauhan ko dhan kai su singaar ke saajan saath karee |

Sagittae jhimanis insertae in arcu Bhavan atque ornamentis.

ਰਸ ਕੋ ਮਨ ਮੈ ਅਤਿ ਹੀ ਕਰਿ ਕੋਪ ਸੁ ਕਾਨ੍ਰਹ ਕੇ ਸਾਮੁਹਿ ਜਾਇ ਅਰੀ ॥
ras ko man mai at hee kar kop su kaanrah ke saamuhi jaae aree |

Facientes sagittas ciliorum et arcus supercilia, se velantes et magnam iram, gopis videbantur resistere et stare ante Krishna.

ਅਤਿ ਹੀ ਕਰਿ ਨੇਹੁ ਕੋ ਕ੍ਰੋਧੁ ਮਨੈ ਤਿਹ ਠਉਰ ਤੇ ਪੈਗ ਨ ਏਕ ਟਰੀ ॥
at hee kar nehu ko krodh manai tih tthaur te paig na ek ttaree |

Praeclaro amore animo, nullum ex eo loco gradum sibi assumpsit.

ਮਨੋ ਮੈਨ ਹੀ ਸੋ ਅਤਿ ਹੀ ਰਨ ਕੈ ਧਰਨੀ ਪਰ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਜੂਝਿ ਪਰੀ ॥੪੯੮॥
mano main hee so at hee ran kai dharanee par gvaarin joojh paree |498|

Ostendens in amore iram suam, ne uno quidem gradu cederent, omnesque in acie cum deo amoris pugnantes mortui decidisse videbantur.

ਤਿਨ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਕੋ ਅਤਿ ਹੀ ਪਿਖਿ ਪ੍ਰੇਮ ਤਬੈ ਪ੍ਰਗਟੇ ਭਗਵਾਨ ਸਿਤਾਬੀ ॥
tin gvaarin ko at hee pikh prem tabai pragatte bhagavaan sitaabee |

Viso profundo gopis illorum amore, Dominus cito apparuit.

ਜੋਤਿ ਭਈ ਧਰਨੀ ਪਰ ਇਉ ਰਜਨੀ ਮਹਿ ਛੂਟਤ ਜਿਉ ਮਹਤਾਬੀ ॥
jot bhee dharanee par iau rajanee meh chhoottat jiau mahataabee |

Cernens amorem purum gopis, Krishna se cito manifestavit, in eius manifestatione, tanta lux in terra facta est, quae per noctem cernitur cum ignium ignium.

ਚਉਕ ਪਰੀ ਤਬ ਹੀ ਇਹ ਇਉ ਜੈਸੇ ਚਉਕ ਪਰੈ ਤਮ ਮੈ ਡਰਿ ਖੁਆਬੀ ॥
chauk paree tab hee ih iau jaise chauk parai tam mai ddar khuaabee |

Tunc illi (omnes gopis) insueti sunt, ut unus noctu viso somnio exsuscitaretur.

ਛਾਡਿ ਚਲਿਯੋ ਤਨ ਕੋ ਮਨ ਇਉ ਜਿਮ ਭਾਜਤ ਹੈ ਗ੍ਰਿਹ ਛਾਡਿ ਸਰਾਬੀ ॥੪੯੯॥
chhaadd chaliyo tan ko man iau jim bhaajat hai grih chhaadd saraabee |499|

Omnes gopis attoniti sunt viso Krishna sicut in somnio attonitus, mens omnium eorum corpora reliquerat quasi temulentus a domo sua fugiens.

ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਧਾਇ ਚਲੀ ਮਿਲਬੇ ਕਹੁ ਜੋ ਪਿਖਏ ਭਗਵਾਨ ਗੁਮਾਨੀ ॥
gvaarin dhaae chalee milabe kahu jo pikhe bhagavaan gumaanee |

Gopis videntes Dominum suspectum (Krishna), obviam ei accurrerunt.

ਜਿਉ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਮ੍ਰਿਗ ਦੇਖਿ ਚਲੈ ਜੁ ਹੁਤੀ ਅਤਿ ਰੂਪ ਬਿਖੈ ਅਭਿਮਾਨੀ ॥
jiau mriganee mrig dekh chalai ju hutee at roop bikhai abhimaanee |

Omnes gopis videntes dominum suum superbum cucurrerunt in occursum eius sicut superbi concurrentes cervos suos

ਤਾ ਛਬਿ ਕੀ ਅਤਿ ਹੀ ਉਪਮਾ ਕਬਿ ਨੈ ਮੁਖ ਤੇ ਇਹ ਭਾਤਿ ਬਖਾਨੀ ॥
taa chhab kee at hee upamaa kab nai mukh te ih bhaat bakhaanee |

illius imaginis valde bonam similitudinem a poeta dicta est facie sic:

ਜਿਉ ਜਲ ਚਾਤ੍ਰਿਕ ਬੂੰਦ ਪਰੈ ਜਿਮ ਕੂਦਿ ਪਰੈ ਮਛਲੀ ਪਿਖਿ ਪਾਨੀ ॥੫੦੦॥
jiau jal chaatrik boond parai jim kood parai machhalee pikh paanee |500|

Hoc spectaculum poeta figurate commemoravit dicens eos delectatos esse sicut avis pluvialis obtinens guttam pluviae vel pisces videntes aquam in eo saliendo.500.

ਰਾਜਤ ਹੈ ਪੀਅਰੋ ਪਟ ਕੰਧਿ ਬਿਰਾਜਤ ਹੈ ਮ੍ਰਿਗ ਸੇ ਦ੍ਰਿਗ ਦੋਊ ॥
raajat hai peearo patt kandh biraajat hai mrig se drig doaoo |

Dupatta croceus humerum ornat (Sri Krishna) humerum et utrumque nainas ornatur (sicut oculi cervi).

ਛਾਜਤ ਹੈ ਮਨਿ ਸੋ ਉਰ ਮੈ ਨਦੀਆ ਪਤਿ ਸਾਥ ਲੀਏ ਫੁਨਿ ਜੋਊ ॥
chhaajat hai man so ur mai nadeea pat saath lee fun joaoo |

Flava linteum in humero Krishnae, eius cervi-sicut duo oculi splendidi, ipse etiam magnificus Dominus fluminum apparet.

ਕਾਨ੍ਰਹ ਫਿਰੈ ਤਿਨ ਗੋਪਿਨ ਮੈ ਜਿਹ ਕੀ ਜਗ ਮੈ ਸਮ ਤੁਲਿ ਨ ਕੋਊ ॥
kaanrah firai tin gopin mai jih kee jag mai sam tul na koaoo |

Kahn inter gopis vagatur, qui nullos pares in hoc mundo habent.

ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਰੀਝ ਰਹੀ ਬ੍ਰਿਜ ਕੀ ਸੋਊ ਰੀਝਤ ਹੈ ਚਕ ਦੇਖਤ ਸੋਊ ॥੫੦੧॥
gvaarin reejh rahee brij kee soaoo reejhat hai chak dekhat soaoo |501|

Is inter illos gopis, qui in toto mundo singularis sunt, movet, cum Krishna, gopis Braja placuisse et admirari soleat.501.

ਕਬਿਤੁ ॥
kabit |

Kabit.

ਕਉਲ ਜਿਉ ਪ੍ਰਭਾਤ ਤੈ ਬਿਛਰਿਯੋ ਮਿਲੀ ਬਾਤ ਤੈ ਗੁਨੀ ਜਿਉ ਸੁਰ ਸਾਤ ਤੈ ਬਚਾਯੋ ਚੋਰ ਗਾਤ ਤੈ ॥
kaul jiau prabhaat tai bichhariyo milee baat tai gunee jiau sur saat tai bachaayo chor gaat tai |

Sicut floret lotus in aurora, ex sermone divisionis unionis, sicut qui novit ragam (de melodia septem vocum) et sicut fur a salute corporis;

ਜੈਸੇ ਧਨੀ ਧਨ ਤੈ ਅਉ ਰਿਨੀ ਲੋਕ ਮਨਿ ਤੈ ਲਰਈਯਾ ਜੈਸੇ ਰਨ ਤੈ ਤਜਈਯਾ ਜਿਉ ਨਸਾਤ ਤੈ ॥
jaise dhanee dhan tai aau rinee lok man tai lareeyaa jaise ran tai tajeeyaa jiau nasaat tai |

Utque lotos in aurora dissociata recto, Sol laeto occurrit, modo cantor iucundus Et absorptus manet intonsas modulamina voces, Ut fur delectatur servato corpore ab omni laesione, Utque dives delectatur. cogitas tuum

ਜੈਸੇ ਦੁਖੀ ਸੂਖ ਤੈ ਅਭੂਖੀ ਜੈਸੇ ਭੂਖ ਤੈ ਸੁ ਰਾਜਾ ਸਤ੍ਰ ਆਪਨੇ ਕੋ ਸੁਨੇ ਜੈਸੇ ਘਾਤ ਤੈ ॥
jaise dukhee sookh tai abhookhee jaise bhookh tai su raajaa satr aapane ko sune jaise ghaat tai |

Quomodo laetatur afflictus ad felicitatem, sicut qui esurientem non sentit famem, et sicut rex delectatur ad auditum inimici exitium;

ਹੋਤ ਹੈ ਪ੍ਰਸੰਨ ਜੇਤੇ ਏਤੇ ਏਤੀ ਬਾਤਨ ਤੈ ਹੋਤ ਹੈ ਪ੍ਰਸੰਨ੍ਯ ਗੋਪੀ ਤੈਸੇ ਕਾਨ੍ਰਹ ਬਾਤ ਤੈ ॥੫੦੨॥
hot hai prasan jete ete etee baatan tai hot hai prasanay gopee taise kaanrah baat tai |502|

Sicut homo in angore delectatur ab eo relevatus, sicut homo cruditate laborantis, delectatur esurienti et regi placet ion auditum de nece inimici, similiter et gopis delectatur. in l *

ਕਾਨ੍ਰਹ ਜੂ ਬਾਚ ॥
kaanrah joo baach |

Oratio de Krishna:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਹਸਿ ਬਾਤ ਕਹੀ ਸੰਗਿ ਗੋਪਿਨ ਕਾਨ ਚਲੋ ਜਮੁਨਾ ਤਟਿ ਖੇਲ ਕਰੈ ॥
has baat kahee sang gopin kaan chalo jamunaa tatt khel karai |

Kahn risit et nuntiavit gopis quod in ripa fluminis luderemus.

ਚਿਟਕਾਰਨ ਸੋ ਭਿਰ ਕੈ ਤਿਹ ਜਾ ਤੁਮਹੂੰ ਹੂੰ ਤਰੋ ਹਮਹੂੰ ਹੂੰ ਤਰੈ ॥
chittakaaran so bhir kai tih jaa tumahoon hoon taro hamahoon hoon tarai |

Krishna subridens dixit ad gopis, Age, ludamus in ripa Yamuna, aquam super aliam spargamus, natare possis et etiam natare possim;