Sri Dasam Granth

Pagina - 963


ਸੋਚ ਬਿਚਾਰ ਤਜ੍ਯੋ ਸਭ ਸੁੰਦਰਿ ਨੈਨ ਸੋ ਨੈਨ ਮਿਲੇ ਮੁਸਕਾਹੀ ॥
soch bichaar tajayo sabh sundar nain so nain mile musakaahee |

Pulchritudo illa omnes cogitationes (e mente) dedit et cachinno ridet.

ਲਾਲ ਕੇ ਲਾਲਚੀ ਲੋਚਨ ਲੋਲ ਅਮੋਲਨ ਕੀ ਨਿਰਖੇ ਪਰਛਾਹੀ ॥
laal ke laalachee lochan lol amolan kee nirakhe parachhaahee |

(qui semper tentantur) ad videndum umbram ludibrii dilecti, oculi pretiosi.

ਮਤ ਭਈ ਮਨ ਮਾਨੋ ਪਿਯੋ ਮਦ ਮੋਹਿ ਰਹੀ ਮੁਖ ਭਾਖਤ ਨਾਹੀ ॥੨੮॥
mat bhee man maano piyo mad mohi rahee mukh bhaakhat naahee |28|

Infatuata est potiendo amanti quod cupit, et verba non ex ore procedunt. XXVIII.

ਸੋਭਤ ਸੁਧ ਸੁਧਾਰੇ ਸੇ ਸੁੰਦਰ ਜੋਬਨ ਜੋਤਿ ਜਗੇ ਜਰਬੀਲੇ ॥
sobhat sudh sudhaare se sundar joban jot jage jarabeele |

Graviter opere pulchris ornantur et clare ardent.

ਖੰਜਨ ਸੇ ਮਨੋਰੰਜਨ ਰਾਜਤ ਭਾਰੀ ਪ੍ਰਤਾਪ ਭਰੇ ਗਰਬੀਲੇ ॥
khanjan se manoranjan raajat bhaaree prataap bhare garabeele |

Vultus eius in lineamentis mulieris animum animum adquiescit.

ਬਾਨਨ ਸੇ ਮ੍ਰਿਗ ਬਾਰਨ ਸੇ ਤਰਵਾਰਨ ਸੇ ਚਮਕੇ ਚਟਕੀਲੇ ॥
baanan se mrig baaran se taravaaran se chamake chattakeele |

Omnia memorias et radios deserit cum suos vultus rapacitatis ingreditur.

ਰੀਝਿ ਰਹੀ ਸਖਿ ਹੌਹੂੰ ਲਖੇ ਛਬਿ ਲਾਲ ਕੇ ਨੈਨ ਬਿਸਾਲ ਰਸੀਲੇ ॥੨੯॥
reejh rahee sakh hauahoon lakhe chhab laal ke nain bisaal raseele |29|

Altum amorem obtinet, in extasi se sentit nec conscientiam exprimit.

ਭਾਤਿ ਭਲੀ ਬਿਨ ਸੰਗ ਅਲੀ ਜਬ ਤੇ ਮਨ ਭਾਵਨ ਭੇਟਿ ਗਈ ਹੌ ॥
bhaat bhalee bin sang alee jab te man bhaavan bhett gee hau |

Ex quo amatorem nactus sum, omnem modestiam meam dimisi.

ਤਾ ਦਿਨ ਤੇ ਨ ਸੁਹਾਤ ਕਛੂ ਸੁ ਮਨੋ ਬਿਨੁ ਦਾਮਨ ਮੋਲ ਲਈ ਹੌ ॥
taa din te na suhaat kachhoo su mano bin daaman mol lee hau |

'Nihil me allicit, quasi sine ullis nummariis venditus'.

ਭੌਹ ਕਮਾਨ ਕੋ ਤਾਨਿ ਭਲੇ ਦ੍ਰਿਗ ਸਾਇਕ ਕੇ ਜਨੁ ਘਾਇ ਘਈ ਹੌ ॥
bhauah kamaan ko taan bhale drig saaeik ke jan ghaae ghee hau |

Sagittis ex visione eius tribulatus sum.

ਮਾਰਿ ਸੁ ਮਾਰਿ ਕਰੀ ਸਜਨੀ ਸੁਨਿ ਲਾਲ ਕੋ ਨਾਮੁ ਗੁਲਾਮ ਭਈ ਹੌ ॥੩੦॥
maar su maar karee sajanee sun laal ko naam gulaam bhee hau |30|

'Audi, mi amice, stimulum amoris quaestus me sibi fieri servum'.

ਬਾਰਿਜ ਨੈਨ ਜਿਤੀ ਬਨਿਤਾ ਸੁ ਬਿਲੌਕ ਕੈ ਬਾਨ ਬਿਨਾ ਬਧ ਹ੍ਵੈ ਹੈ ॥
baarij nain jitee banitaa su bilauak kai baan binaa badh hvai hai |

Tot feminae loto similes nainis viso sine sagitta necantur.

ਬੀਰੀ ਚਬਾਤ ਨ ਬੈਠਿ ਸਕੈ ਬਿਸੰਭਾਰ ਭਈ ਬਹੁਧਾ ਬਰਰੈ ਹੈ ॥
beeree chabaat na baitth sakai bisanbhaar bhee bahudhaa bararai hai |

Cibum non ruminant, sedere non possunt, ac saepe ruunt propter inediam.

ਬਾਤ ਕਹੈ ਬਿਗਸੈ ਨ ਬਬਾ ਕੀ ਸੌ ਲੇਤ ਬਲਾਇ ਸਭੈ ਬਲਿ ਜੈ ਹੈ ॥
baat kahai bigasai na babaa kee sau let balaae sabhai bal jai hai |

Non loquuntur, non rident, iuro Babae, omnes cubant, accipiendo benedictionem suam.

ਬਾਲਮ ਹੇਤ ਬਿਯੋਮ ਕੀ ਬਾਮ ਸੁ ਬਾਰ ਅਨੇਕ ਬਜਾਰ ਬਕੈ ਹੈ ॥੩੧॥
baalam het biyom kee baam su baar anek bajaar bakai hai |31|

Etiam nundinae caelorum pluries in mercatu ad Balam (amo) emuntur.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਏਕ ਸਖੀ ਛਬਿ ਹੇਰਿ ਰਿਸਾਈ ॥
ek sakhee chhab her risaaee |

A Sakhi iratus est valde videns imaginem.

ਤਾ ਕੇ ਕਹਿਯੋ ਪਿਤਾ ਪ੍ਰਤੀ ਜਾਈ ॥
taa ke kahiyo pitaa pratee jaaee |

Invidit autem unus ex amicis eius, et abiit et nuntiavit patri suo.

ਬਚਨ ਸੁਨਤ ਨ੍ਰਿਪ ਅਧਿਕ ਰਿਸਾਯੋ ॥
bachan sunat nrip adhik risaayo |

Rex autem iratus valde, hoc audito

ਦੁਹਿਤਾ ਕੇ ਮੰਦਿਰ ਚਲਿ ਆਯੋ ॥੩੨॥
duhitaa ke mandir chal aayo |32|

Raja, furibunda questus, ad palatium suum perrexit.

ਰਾਜ ਸੁਤਾ ਐਸੇ ਸੁਨਿ ਪਾਯੋ ॥
raaj sutaa aaise sun paayo |

Cum Raj Kumari auditis

ਮੋ ਪਿਤੁ ਅਧਿਕ ਕੋਪ ਕਰਿ ਆਯੋ ॥
mo pit adhik kop kar aayo |

Cum Raj Kumari comperisset patrem suum, iratum, venire;

ਤਬ ਤਿਨ ਹ੍ਰਿਦੈ ਕਹਿਯੋ ਕਾ ਕਰੋ ॥
tab tin hridai kahiyo kaa karo |

Tunc cogitabat in corde suo quid faceret;

ਉਰ ਮਹਿ ਮਾਰਿ ਕਟਾਰੀ ਮਰੋ ॥੩੩॥
aur meh maar kattaaree maro |33|

Illa se pugione occidere decrevit.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਬਿਮਨ ਚੰਚਲਾ ਚਿਤ ਲਖੀ ਮੀਤ ਕਹਿਯੋ ਮੁਸਕਾਇ ॥
biman chanchalaa chit lakhee meet kahiyo musakaae |

Cum valde turbata videretur, subridens amans interrogavit.

ਤੈ ਚਿਤ ਕ੍ਯੋ ਬ੍ਰਯਾਕੁਲਿ ਭਈ ਮੁਹਿ ਕਹਿ ਭੇਦ ਸੁਨਾਇ ॥੩੪॥
tai chit kayo brayaakul bhee muhi keh bhed sunaae |34|

Cur agitis, dic causam?

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਰਾਜ ਸੁਤਾ ਕਹਿ ਤਾਹਿ ਸੁਨਾਯੋ ॥
raaj sutaa keh taeh sunaayo |

Raj Kumari dixit ei

ਯਾ ਤੇ ਮੋਰ ਹ੍ਰਿਦੈ ਡਰ ਪਾਯੋ ॥
yaa te mor hridai ddar paayo |

Dixit ergo Raj Kumari, ' Vereor cor meum, quia;

ਰਾਜਾ ਸੋ ਕਿਨਹੂੰ ਕਹਿ ਦੀਨੋ ॥
raajaa so kinahoon keh deeno |

Quo facto, rex iratus est valde.

ਤਾ ਤੇ ਰਾਵ ਕੋਪ ਅਤਿ ਕੀਨੋ ॥੩੫॥
taa te raav kop at keeno |35|

Aliquis corpus arcanum Regi revelaverat et valde furit (35).

ਤਾ ਤੇ ਰਾਵ ਕ੍ਰੋਧ ਉਪਜਾਯੋ ॥
taa te raav krodh upajaayo |

Quo facto, rex iratus est valde

ਦੁਹੂੰਅਨ ਕੇ ਮਾਰਨਿ ਹਿਤ ਆਯੋ ॥
duhoonan ke maaran hit aayo |

Rex autem iratus venit ad occidendum ambos.

ਅਪਨੇ ਸੰਗ ਮੋਹਿ ਕਰਿ ਲੀਜੈ ॥
apane sang mohi kar leejai |

Accipe me tecum

ਬਹੁਰਿ ਉਪਾਇ ਭਜਨ ਕੋ ਕੀਜੈ ॥੩੬॥
bahur upaae bhajan ko keejai |36|

"Tu me tecum ducas et aliquo modo fugiendum reperies."

ਬਚਨ ਸੁਨਤ ਰਾਜਾ ਹਸਿ ਪਰਿਯੋ ॥
bachan sunat raajaa has pariyo |

Rex risit auditis verbis

ਤਾ ਕੋ ਸੋਕ ਨਿਵਾਰਨ ਕਰਿਯੋ ॥
taa ko sok nivaaran kariyo |

Audiens sermonem, Raja risit et suam angustiam suggessit ut excluderet.

ਹਮਰੋ ਕਛੂ ਸੋਕ ਨਹਿ ਕਰਿਯੈ ॥
hamaro kachhoo sok neh kariyai |

(Femina incepit dicens) Nolite solliciti esse de me.

ਤੁਮਰੀ ਜਾਨਿ ਜਾਨ ਤੇ ਡਰਿਯੈ ॥੩੭॥
tumaree jaan jaan te ddariyai |37|

Noli de me solliciti esse, solum me de vita tua.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਧ੍ਰਿਗ ਅਬਲਾ ਤੇ ਜਗਤ ਮੈ ਪਿਯ ਬਧ ਨੈਨ ਨਿਹਾਰਿ ॥
dhrig abalaa te jagat mai piy badh nain nihaar |

Indigna est illa muliere viva, quae amatoris sui necem servat.

ਪਲਕ ਏਕ ਜੀਯਤ ਰਹੈ ਮਰਹਿ ਨ ਜਮਧਰ ਮਾਰਿ ॥੩੮॥
palak ek jeeyat rahai mareh na jamadhar maar |38|

Non debet momento vivere nec pugione se necare.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

Savaiyya

ਕੰਠਸਿਰੀ ਮਨਿ ਕੰਕਨ ਕੁੰਡਰ ਭੂਖਨ ਛੋਰਿ ਭਭੂਤ ਧਰੌਂਗੀ ॥
kantthasiree man kankan kunddar bhookhan chhor bhabhoot dharauangee |

(Raj Kumari) Abiectio; monile, calciamentorum et ornamentorum aureorum tollendo, corpus meum pulverem (fiam asceticum).

ਹਾਰ ਬਿਸਾਰਿ ਹਜਾਰਨ ਸੁੰਦਰ ਪਾਵਕ ਬੀਚ ਪ੍ਰਵੇਸ ਕਰੌਂਗੀ ॥
haar bisaar hajaaran sundar paavak beech praves karauangee |

Sacrificabo omnem ornatum meum, insilio ut perficiam me.

ਜੂਝਿ ਮਰੌ ਕਿ ਗਰੌ ਹਿਮ ਮਾਝ ਟਰੋ ਨ ਤਊ ਹਠਿ ਤੋਹਿ ਬਰੌਂਗੀ ॥
joojh marau ki garau him maajh ttaro na taoo hatth tohi barauangee |

Pugnabo ad mortem vel sepeliam me in nive, sed consilium meum numquam deseram.

ਰਾਜ ਸਮਾਜ ਨ ਕਾਜ ਕਿਸੂ ਸਖਿ ਪੀਯ ਮਰਿਯੋ ਲਖਿ ਹੌਹੂ ਮਰੌਂਗੀ ॥੩੯॥
raaj samaaj na kaaj kisoo sakh peey mariyo lakh hauahoo marauangee |39|

"Omne regnum et societas in omni utilitate non erit, si amans meus moriatur".