Sri Dasam Granth

Pagina - 360


ਕਾਨ੍ਰਹ ਛੁਹਿਯੋ ਚਹੈ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਕੌ ਸੋਊ ਭਾਗ ਚਲੈ ਨਹੀ ਦੇਤ ਛੁਹਾਈ ॥
kaanrah chhuhiyo chahai gvaarin kau soaoo bhaag chalai nahee det chhuhaaee |

Krishna vult tangere gopis, fugiunt nec tangunt.

ਜਿਉ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਅਪਨੇ ਪਤਿ ਕੋ ਰਤਿ ਕੇਲ ਸਮੈ ਨਹੀ ਦੇਤ ਮਿਲਾਈ ॥
jiau mriganee apane pat ko rat kel samai nahee det milaaee |

Gopis non permittit Krishna illam corporis partem attingere, quam tangere vult, sicut cervus a cervo elapsus in ludo sexu.

ਕੁੰਜਨ ਭੀਤਰ ਤੀਰ ਨਦੀ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਸੁ ਫਿਰੈ ਤਹ ਧਾਈ ॥
kunjan bheetar teer nadee brikhabhaan sutaa su firai tah dhaaee |

Radha vagatur in viis Kunj ad ripas fluminis.

ਠਉਰ ਤਹਾ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਇਹ ਭਾਤਿ ਸੋ ਸ੍ਯਾਮ ਜੂ ਖੇਲ ਮਚਾਈ ॥੬੫੮॥
tthaur tahaa kab sayaam kahai ih bhaat so sayaam joo khel machaaee |658|

Ad ripam fluminis intra thalamos Radha celeriter huc et illuc secundum poetam movetur hoc modo Krishna tumultum de fabula movit.658.

ਰਾਤਿ ਕਰੀ ਛਠ ਮਾਸਨ ਕੀ ਅਤਿ ਉਜਲ ਪੈ ਸੋਊ ਅਰਧ ਅੰਧੇਰੀ ॥
raat karee chhatth maasan kee at ujal pai soaoo aradh andheree |

Splendida nox sex mensium nunc in obscuram noctem mutata est cum tumultu fabulae

ਤਾਹੀ ਸਮੈ ਤਿਹ ਠਉਰ ਬਿਖੈ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਸਭੈ ਹਰਿ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਘੇਰੀ ॥
taahee samai tih tthaur bikhai kab sayaam sabhai har gvaarin gheree |

Eodem tempore Krishna obsedit omnes gopis

ਨੈਨ ਕੀ ਕੋਰ ਕਟਾਛਨ ਪੇਖਤ ਝੂਮਿ ਗਿਰੀ ਇਕ ਹ੍ਵੈ ਗਈ ਚੇਰੀ ॥
nain kee kor kattaachhan pekhat jhoom giree ik hvai gee cheree |

temulentus aliquis cum vidisset latera oculorum suorum et statim servus factus est eius

ਯੌ ਉਪਜੀ ਉਪਮਾ ਜੀਯ ਮੈ ਸਰ ਸੋ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਜਿਮ ਘਾਵਤ ਹੇਰੀ ॥੬੫੯॥
yau upajee upamaa jeey mai sar so mriganee jim ghaavat heree |659|

Sicut in circulo ad piscinam movebantur.659.

ਫੇਰ ਉਠੈ ਉਠਤੇ ਹੀ ਭਗੈ ਜਦੁਰਾ ਕੌ ਨ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਦੇਤ ਮਿਲਾਈ ॥
fer utthai utthate hee bhagai jaduraa kau na gvaarin det milaaee |

Krishna surrexit et cucurrit, sed tamen gopis ab eo capi non potuit

ਪਾਛੈ ਪਰੈ ਤਿਨ ਕੇ ਹਰਿ ਜੂ ਚੜਿ ਕੈ ਰਸ ਕੈ ਹਯ ਊਪਰ ਧਾਈ ॥
paachhai parai tin ke har joo charr kai ras kai hay aoopar dhaaee |

Equitantes prosecutus est eos in fervore suo

ਰਾਧੇ ਕੋ ਨੈਨਨ ਕੇ ਸਰ ਸੰਗ ਬਧੈ ਮਨੋ ਭਉਹ ਕਮਾਨ ਚੜਾਈ ॥
raadhe ko nainan ke sar sang badhai mano bhauh kamaan charraaee |

Radha (Krishna) sagittis Naina ictum est, quasi arcus supercilia exacutus esset.

ਝੂਮਿ ਗਿਰੈ ਧਰਨੀ ਪਰ ਸੋ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਮ੍ਰਿਗਹਾ ਮਨੋ ਮਾਰਿ ਗਿਰਾਈ ॥੬੬੦॥
jhoom girai dharanee par so mriganee mrigahaa mano maar giraaee |660|

Radha sagittas oculorum emissas ab arcu superciliis eius transfixit et in terram cecidit sicut cerva a venatore delapsa.

ਸੁਧਿ ਲੈ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨੁ ਸੁਤਾ ਤਬ ਹੀ ਹਰਿ ਅਗ੍ਰਜ ਕੁੰਜਨ ਮੈ ਉਠਿ ਭਾਗੈ ॥
sudh lai brikhabhaan sutaa tab hee har agraj kunjan mai utth bhaagai |

De conscientia cogitans, Radha in cubiculis illis Krishan currere coepit

ਰਸ ਸੋ ਜਦੁਰਾਇ ਮਹਾ ਰਸੀਆ ਤਬ ਹੀ ਤਿਹ ਕੇ ਪਿਛੂਆਨ ਸੋ ਲਾਗੈ ॥
ras so jaduraae mahaa raseea tab hee tih ke pichhooaan so laagai |

Magna esthete Krishna, tunc proxime secuta est

ਮੋਛ ਲਹੈ ਨਰ ਸੋ ਛਿਨ ਮੈ ਹਰਿ ਕੇ ਇਹ ਕਉਤੁਕ ਜੋ ਅਨੁਰਾਗੈ ॥
mochh lahai nar so chhin mai har ke ih kautuk jo anuraagai |

Ille vir qui amans est harum Kautakas Sri Krishna Moksha in Sinis attingit.

ਯੌ ਉਪਜੈ ਉਪਮਾ ਮਨ ਮੈ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਜਿਮ ਘਾਇਲ ਸ੍ਵਾਰ ਕੇ ਆਗੈ ॥੬੬੧॥
yau upajai upamaa man mai mriganee jim ghaaeil svaar ke aagai |661|

Haec fabula amatoria visa, redempti sunt et Radha apparuit sicut cervus ante equitem equitem moventem.661.

ਅਤਿ ਭਾਗਤ ਕੁੰਜ ਗਲੀਨ ਬਿਖੈ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨੁ ਸੁਤਾ ਕੋ ਗਹੇ ਹਰਿ ਐਸੇ ॥
at bhaagat kunj galeen bikhai brikhabhaan sutaa ko gahe har aaise |

Hoc modo Sri Krishna Radha capere vult, qui in viis Kunj currit.

ਕੈਧੌ ਧਵਾਇ ਧਵਾਇ ਮਹਾ ਜਮੁਨਾ ਤਟਿ ਹਾਰਤ ਮਾਨਕ ਜੈਸੇ ॥
kaidhau dhavaae dhavaae mahaa jamunaa tatt haarat maanak jaise |

Krishna captus est Radha post eam currens in thalamo quasi margaritas gerens lavans eas in ripa Yamuna

ਪੈ ਚੜਿ ਕੈ ਰਸ ਹੈ ਮਨ ਨੈਨਨ ਭਉਹ ਤਨਾਇ ਕੈ ਮਾਰਤ ਲੈਸੇ ॥
pai charr kai ras hai man nainan bhauh tanaae kai maarat laise |

Videtur quod Krishna ut deus amoris est sagittas amoris flagranti extendens supercilia

ਯੌ ਉਪਜੀ ਉਪਮਾ ਜਿਮ ਸ੍ਵਾਰ ਮਨੋ ਜਿਤ ਲੇਤ ਮ੍ਰਿਗੀ ਕਹੁ ਜੈਸੇ ॥੬੬੨॥
yau upajee upamaa jim svaar mano jit let mrigee kahu jaise |662|

Hoc spectaculum poeta describens figurate dicit Krishna prehendisse Radha ut equitem in silva capiens doe.662.

ਗਹਿ ਕੈ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨੁ ਸੁਤਾ ਜਦੁਰਾਇ ਜੂ ਬੋਲਤ ਤਾ ਸੰਗਿ ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਬਾਨੀ ॥
geh kai brikhabhaan sutaa jaduraae joo bolat taa sang amrit baanee |

Radha tenens, Krishna ji dulcia verba loquitur ut nectar ei.

ਭਾਗਤ ਕਾਹੇ ਕੇ ਹੇਤ ਸੁਨੋ ਹਮ ਹੂੰ ਤੇ ਤੂੰ ਕਿਉ ਸੁਨਿ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਰਾਨੀ ॥
bhaagat kaahe ke het suno ham hoon te toon kiau sun gvaarin raanee |

Capta Radha, Krishna haec nectarea dulcia sibi verba locutus est, O regina gopis! Cur a me fugis?

ਕੰਜਮੁਖੀ ਤਨ ਕੰਚਨ ਸੋ ਹਮ ਹ੍ਵੈ ਮਨ ਕੀ ਸਭ ਬਾਤ ਪਛਾਨੀ ॥
kanjamukhee tan kanchan so ham hvai man kee sabh baat pachhaanee |

O faciem loti et corpus aureum! Secretum animi tui novi

ਸ੍ਯਾਮ ਕੇ ਪ੍ਰੇਮ ਛਕੀ ਮਨਿ ਸੁੰਦਰਿ ਹ੍ਵੈ ਬਨਿ ਖੋਜਤ ਸ੍ਯਾਮ ਦਿਵਾਨੀ ॥੬੬੩॥
sayaam ke prem chhakee man sundar hvai ban khojat sayaam divaanee |663|

Quaeris krishna in silva ebrios amoris passione. "663.

ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਪਿਖਿ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਕੋ ਨਿਹੁਰਾਇ ਕੈ ਨੀਚੇ ਰਹੀ ਅਖੀਆ ॥
brikhabhaan sutaa pikh gvaarin ko nihuraae kai neeche rahee akheea |

Videns gopise cum Radha deposuit oculos suos

ਮਨੋ ਯਾ ਮ੍ਰਿਗ ਭਾ ਸਭ ਛੀਨ ਲਈ ਕਿ ਮਨੋ ਇਹ ਕੰਜਨ ਕੀ ਪਖੀਆ ॥
mano yaa mrig bhaa sabh chheen lee ki mano ih kanjan kee pakheea |

Gloriam oculorum loti amisisse visa est

ਸਮ ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਕੀ ਹਸਿ ਕੈ ਤ੍ਰੀਯਾ ਯੌ ਬਤੀਯਾ ਹਰਿ ਕੇ ਸੰਗ ਹੈ ਅਖੀਆ ॥
sam amrit kee has kai treeyaa yau bateeyaa har ke sang hai akheea |

Respiciens ad oculos Krishna

ਹਰਿ ਛਾਡਿ ਦੈ ਮੋਹਿ ਕਹਿਯੋ ਹਮ ਕੌ ਸੁ ਨਿਹਾਰਤ ਹੈ ਸਭ ਹੀ ਸਖੀਆ ॥੬੬੪॥
har chhaadd dai mohi kahiyo ham kau su nihaarat hai sabh hee sakheea |664|

Illa subridens dixit, "O Krishna, me derelinquas, quia omnes comites mei spectant."664.

ਸੁਨ ਕੈ ਹਰਿ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਕੀ ਬਤੀਯਾ ਇਹ ਭਾਤਿ ਕਹਿਯੋ ਨਹੀ ਛੋਰਤ ਤੋ ਕੌ ॥
sun kai har gvaarin kee bateeyaa ih bhaat kahiyo nahee chhorat to kau |

Postquam Gopi (Radha) auscultavit, Krishna dixit, Non te derelinquet.

ਦੇਖਤ ਹੈ ਤੋ ਕਹਾ ਭਯੋ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਪੈ ਇਨ ਤੇ ਕਛੂ ਸੰਕ ਨ ਮੋ ਕੌ ॥
dekhat hai to kahaa bhayo gvaarin pai in te kachhoo sank na mo kau |

Audiens Radha Krishna dixit: "Non relinquam te, quid tum, si hi gopis quaerunt, non feram.

ਅਉ ਹਮਰੀ ਰਸ ਖੇਲਨ ਕੀ ਇਹ ਠਉਰ ਬਿਖੈ ਕੀ ਨਹੀ ਸੁਧਿ ਲੋਕੋ ॥
aau hamaree ras khelan kee ih tthaur bikhai kee nahee sudh loko |

Nesciunt hanc esse nostram arenam amatoriae fabulae

ਕਾਹੇ ਕਉ ਮੋ ਸੋ ਬਿਬਾਦ ਕਰੈ ਸੁ ਡਰੈ ਇਨ ਤੇ ਬਿਨ ਹੀ ਸੁ ਤੂ ਕੋ ਕੌ ॥੬੬੫॥
kaahe kau mo so bibaad karai su ddarai in te bin hee su too ko kau |665|

Frustra litigas mecum et sine causa timens.

ਸੁਨਿ ਕੈ ਜਦੁਰਾਇ ਕੀ ਬਾਤ ਤ੍ਰੀਯਾ ਬਤੀਆ ਹਰਿ ਕੇ ਇਮ ਸੰਗਿ ਉਚਾਰੀ ॥
sun kai jaduraae kee baat treeyaa bateea har ke im sang uchaaree |

Audiens Sri Krishna, domina Krishna sic locutus est.

ਚਾਦਨੀ ਰਾਤਿ ਰਹੀ ਛਕਿ ਕੈ ਦਿਜੀਯੈ ਹਰਿ ਹੋਵਨ ਰੈਨ ਅੰਧਯਾਰੀ ॥
chaadanee raat rahee chhak kai dijeeyai har hovan rain andhayaaree |

Audiens Krishna altam, Radha dixit: "O Krishna! Iam nox a luna accenditur, noctis tenebrae fiant.

ਸੁਨ ਕੈ ਹਮਹੂੰ ਤੁਮਰੀ ਬਤੀਯਾ ਅਪਨੇ ਮਨ ਮੈ ਇਹ ਭਾਤਿ ਬਿਚਾਰੀ ॥
sun kai hamahoon tumaree bateeyaa apane man mai ih bhaat bichaaree |

Audiens verba tua sic cogitavi in animo meo.

ਸੰਕ ਕਰੋ ਨਹੀ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਕੀ ਸੁ ਮਨੋ ਤੁਮ ਲਾਜ ਬਿਦਾ ਕਰਿ ਡਾਰੀ ॥੬੬੬॥
sank karo nahee gvaarin kee su mano tum laaj bidaa kar ddaaree |666|

Cogitavi etiam in animo meo prosecutus sermones tuos de lit- gopis lunae; et vide pudorem omnino adrieu.666.

ਭਾਖਤ ਹੋ ਬਤੀਯਾ ਹਮ ਸੋ ਹਸਿ ਕੈ ਹਰਿ ਕੈ ਅਤਿ ਹੀ ਹਿਤ ਭਾਰੋ ॥
bhaakhat ho bateeyaa ham so has kai har kai at hee hit bhaaro |

Krishna! (Vos) ridete mecum et loqui, vel multum amatis.

ਮੁਸਕਾਤ ਹੈ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਹੇਰਿ ਉਤੈ ਪਿਖਿ ਕੈ ਹਮਰੋ ਇਹ ਕਉਤੁਕ ਸਾਰੋ ॥
musakaat hai gvaarin her utai pikh kai hamaro ih kautuk saaro |

O Krishna! Mihi passim loqueris cum tota fabula, gopis rident;

ਛੋਰ ਦੈ ਕਾਨ੍ਰਹ ਕਹਿਯੋ ਹਮ ਕੋ ਅਪਨੇ ਮਨ ਬੁਧਿ ਅਕਾਮ ਕੀ ਧਾਰੋ ॥
chhor dai kaanrah kahiyo ham ko apane man budh akaam kee dhaaro |

Krishna! (i) , inquam, discede a me et in mente tua luxuriosam sapientiam serva.

ਤਾਹੀ ਤੇ ਤੋ ਸੰਗਿ ਮੈ ਸੋ ਕਹੋ ਜਦੁਰਾਇ ਘਨੀ ਤੁਮ ਸੰਕ ਬਿਚਾਰੋ ॥੬੬੭॥
taahee te to sang mai so kaho jaduraae ghanee tum sank bichaaro |667|

O Krishna! Accede ad preces meas et me dimitte, ac fiere desipere, o Krishna! Amo te, sed tamen es ambiguus animo tuo.

ਭੂਖ ਲਗੇ ਸੁਨੀਐ ਸਜਨੀ ਲਗਰਾ ਕਹੂੰ ਛੋਰਤ ਜਾਤ ਬਗੀ ਕੋ ॥
bhookh lage suneeai sajanee lagaraa kahoon chhorat jaat bagee ko |

(Krishna dixit) O generosum! (Olim) audivit avem praedae ('Lagra') emissam herodii ob famem.

ਤਾਤ ਕੀ ਸ੍ਯਾਮ ਸੁਨੀ ਤੈ ਕਥਾ ਬਿਰਹੀ ਨਹਿ ਛੋਰਤ ਪ੍ਰੀਤਿ ਲਗੀ ਕੋ ॥
taat kee sayaam sunee tai kathaa birahee neh chhorat preet lagee ko |

O Dilecte! Num esuriens simia relinquit fructum? similiter amans amatum non relinquit;

ਛੋਰਤ ਹੈ ਸੁ ਨਹੀ ਕੁਟਵਾਰ ਕਿਧੌ ਗਹਿ ਕੈ ਪੁਰ ਹੂੰ ਕੀ ਠਗੀ ਕੋ ॥
chhorat hai su nahee kuttavaar kidhau geh kai pur hoon kee tthagee ko |

Et DENUNTIATOR non derelinquas dolosus ergo non relinquo vobis

ਤਾ ਤੇ ਨ ਛੋਰਤ ਹਉ ਤੁਮ ਕੌ ਕਿ ਸੁਨਿਯੋ ਕਹੂੰ ਛੋਰਤ ਸਿੰਘ ਮ੍ਰਿਗੀ ਕੋ ॥੬੬੮॥
taa te na chhorat hau tum kau ki suniyo kahoon chhorat singh mrigee ko |668|

Audistin' 668.

ਕਹੀ ਬਤੀਯਾ ਇਹ ਬਾਲ ਕੇ ਸੰਗ ਜੁ ਥੀ ਅਤਿ ਜੋਬਨ ਕੇ ਰਸ ਭੀਨੀ ॥
kahee bateeyaa ih baal ke sang ju thee at joban ke ras bheenee |

Krishna sic dixit illi puellae, satietatem passionis suae iuventutis

ਚੰਦ੍ਰਭਗਾ ਅਰੁ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਤੇ ਅਤਿ ਰੂਪ ਕੇ ਬੀਚ ਹੁਤੀ ਜੁ ਨਵੀਨੀ ॥
chandrabhagaa ar gvaarin te at roop ke beech hutee ju naveenee |

Radha in nova statura inter Chandarbhaga et alias gopis splendidas spectavit:

ਜਿਉ ਮ੍ਰਿਗਰਾਜ ਮ੍ਰਿਗੀ ਕੋ ਗਹੈ ਕਬਿ ਨੈ ਉਪਮਾ ਬਿਧਿ ਯਾ ਲਖਿ ਲੀਨੀ ॥
jiau mrigaraaj mrigee ko gahai kab nai upamaa bidh yaa lakh leenee |

Poeta leoni cervam capiens similitudinem intellexit.

ਕਾਨ੍ਰਹ ਤਬੈ ਕਰਵਾ ਗਹ ਕੈ ਅਪਨੇ ਬਲ ਸੰਗਿ ਸੋਊ ਬਸਿ ਕੀਨੀ ॥੬੬੯॥
kaanrah tabai karavaa gah kai apane bal sang soaoo bas keenee |669|

Sicut cervus cervam capiens, dicit poeta, Krishna, carpum Radha arripiens, fortitudinem suam domuit.