Sri Dasam Granth

Pagina - 949


ਮਤ ਭਏ ਤੁਮ ਮਦ ਭਏ ਸਕਿਯੋ ਕਛੂ ਨਹਿ ਪਾਇ ॥
mat bhe tum mad bhe sakiyo kachhoo neh paae |

Tota ebrietas es et non recordaberis.

ਮਮ ਪ੍ਰਸਾਦ ਤੁਮਰੇ ਸਦਨ ਆਯੋ ਮੋਹਨ ਰਾਇ ॥੧੦॥
mam prasaad tumare sadan aayo mohan raae |10|

Mohan Raae, mea persuasione, venerat ad domum tuam.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਮੋਹਨ ਤੁਮ ਕੋ ਅਧਿਕ ਰਿਝਾਯੋ ॥
mohan tum ko adhik rijhaayo |

Mohan tibi sit amet ipsum

ਭਾਤਿ ਭਾਤਿ ਕਰਿ ਭਾਵ ਲਡਾਯੋ ॥
bhaat bhaat kar bhaav laddaayo |

'Mohan dedit tibi delectationem variis gesticulationibus indulgendo'.

ਤਬ ਤੁਮ ਕਛੁ ਸੰਕਾ ਨ ਬਿਚਾਰੀ ॥
tab tum kachh sankaa na bichaaree |

Deinde sine ulla dubitatione considerare debes

ਭੂਖਨ ਬਸਤ੍ਰ ਪਾਗ ਦੈ ਡਾਰੀ ॥੧੧॥
bhookhan basatr paag dai ddaaree |11|

Numquam dubitasti et omnia ornamenta tua et vestes et cidarim ei dedisti.

ਤਾ ਸੋ ਅਧਿਕ ਕੇਲ ਤੈ ਕੀਨੋ ॥
taa so adhik kel tai keeno |

Lusisti cum eo multum

ਭਾਤਿ ਭਾਤਿ ਤਾ ਕੌ ਰਸ ਲੀਨੋ ॥
bhaat bhaat taa kau ras leeno |

Dixisti cum eo largiter;

ਬੀਤੀ ਰੈਨਿ ਪ੍ਰਾਤ ਜਬ ਭਯੋ ॥
beetee rain praat jab bhayo |

Cum nox transiit, et mane venit,

ਤਬ ਤੁਮ ਤਾਹਿ ਬਿਦਾ ਕਰਿ ਦਯੋ ॥੧੨॥
tab tum taeh bidaa kar dayo |12|

et cum inrupisset dies, vale iusseras.

ਤਬ ਤੇ ਅਧਿਕ ਮਤ ਹ੍ਵੈ ਸੋਯੋ ॥
tab te adhik mat hvai soyo |

Cum ergo (tu) obdormivit nimis ebrius

ਪਰੇ ਪਰੇ ਆਧੋ ਦਿਨ ਖੋਯੋ ॥
pare pare aadho din khoyo |

Cum ergo obdormisti, implacabilius, et media dies transiit.

ਮਿਟਿ ਮਦ ਗਯੋ ਜਬੈ ਸੁਧ ਪਾਈ ॥
mitt mad gayo jabai sudh paaee |

Ebrietas terit et redit conscientia;

ਤਬ ਮੋ ਕੌ ਤੈ ਲਯੋ ਬੁਲਾਈ ॥੧੩॥
tab mo kau tai layo bulaaee |13|

Effectus ebrietatis, cum portabat se, vocasti me » (13).

ਯਹ ਸੁਨਿ ਬਾਤ ਰੀਝਿ ਜੜ ਗਯੋ ॥
yah sun baat reejh jarr gayo |

Hoc audito, stultus factus est valde gavisus

ਛੋਰਿ ਭੰਡਾਰ ਅਧਿਕ ਧਨੁ ਦਯੋ ॥
chhor bhanddaar adhik dhan dayo |

Qua cognita amentia placatus est et ex thesauro multam ei divitias dedit.

ਭੇਦ ਅਭੇਦ ਕਛੁ ਨੈਕੁ ਨ ਚੀਨੋ ॥
bhed abhed kachh naik na cheeno |

(Ille) nihil indistinctum sciebat.

ਲੂਟ੍ਯੋ ਹੁਤੋ ਲੂਟਿ ਧਨੁ ਲੀਨੋ ॥੧੪॥
loottayo huto loott dhan leeno |14|

inter veritatem et deceptionem non discrevit et divitias suas dilapidavit.

ਯਹ ਚਰਿਤ੍ਰ ਵਹ ਨਿਤਿ ਬਨਾਵੈ ॥
yah charitr vah nit banaavai |

Faciebat hoc genus cotidiani ingenii

ਮਦਰੋ ਪ੍ਰਯਾਇ ਅਧਿਕ ਤਿਹ ਸ੍ਵਾਵੈ ॥
madaro prayaae adhik tih svaavai |

Nunc (emissarius) ab hoc consilio cottidiane discede, et vino nimio indormiet.

ਸੁਧਿ ਬਿਨੁ ਭਯੋ ਤਾਹਿ ਜਬ ਜਾਨੈ ॥
sudh bin bhayo taeh jab jaanai |

Cum videris innocentem

ਲੇਤ ਉਤਾਰਿ ਜੁ ਕਛੁ ਮਨੁ ਮਾਨੈ ॥੧੫॥
let utaar ju kachh man maanai |15|

Cum intellegeret se in gravi somno esse, quod vellet, facturum.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਐਸੇ ਕਰੈ ਚਰਿਤ੍ਰ ਵਹੁ ਸਕੈ ਮੂੜ ਨਹਿ ਪਾਇ ॥
aaise karai charitr vahu sakai moorr neh paae |

Tales Chri- stites ab illo idiotico et sub themate discerni non poterant

ਮਦਰੋ ਅਧਿਕ ਪਿਵਾਇ ਕੈ ਮੂੰਡ ਮੂੰਡ ਲੈ ਜਾਇ ॥੧੬॥
madaro adhik pivaae kai moondd moondd lai jaae |16|

influentia vini abrasa (l6)(1).

ਇਤਿ ਸ੍ਰੀ ਚਰਿਤ੍ਰ ਪਖ੍ਯਾਨੇ ਪੁਰਖ ਚਰਿਤ੍ਰੇ ਮੰਤ੍ਰੀ ਭੂਪ ਸੰਬਾਦੇ ਇਕ ਸੌ ਪਾਚ ਚਰਿਤ੍ਰ ਸਮਾਪਤਮ ਸਤੁ ਸੁਭਮ ਸਤੁ ॥੧੦੫॥੧੯੬੨॥ਅਫਜੂੰ॥
eit sree charitr pakhayaane purakh charitre mantree bhoop sanbaade ik sau paach charitr samaapatam sat subham sat |105|1962|afajoon|

105th Paraable of Auspicious Chritars Conversation of Raja and Minister, Perfecta Benedictione. (104) (1960)

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਚਾਰ ਯਾਰ ਮਿਲਿ ਮਤਾ ਪਕਾਯੋ ॥
chaar yaar mil mataa pakaayo |

Quattuor amici consilium simul coctum

ਹਮ ਕੌ ਭੂਖਿ ਅਧਿਕ ਸੰਤਾਯੋ ॥
ham kau bhookh adhik santaayo |

Quattuor fures consilium coxerunt, quod valde esurientes sentiebant.

ਤਾ ਤੇ ਜਤਨ ਕਛੂ ਅਬ ਕਰਿਯੈ ॥
taa te jatan kachhoo ab kariyai |

Itaque nunc aliquid providendum est.

ਬਕਰਾ ਯਾ ਮੂਰਖ ਕੋ ਹਰਿਯੈ ॥੧॥
bakaraa yaa moorakh ko hariyai |1|

' Conare et furari hircum ex fatuo.'

ਕੋਸ ਕੋਸ ਲਗਿ ਠਾਢੇ ਭਏ ॥
kos kos lag tthaadte bhe |

Steterunt spatium Koh Koh

ਮਨ ਮੈ ਇਹੈ ਬਿਚਾਰਤ ਭਏ ॥
man mai ihai bichaarat bhe |

Omnes ibant et stabant ad transitum et cogitabant de consilio (transeuntem hominem cum capro umeris spoliare).

ਵਹ ਜਾ ਕੇ ਆਗੇ ਹ੍ਵੈ ਆਯੋ ॥
vah jaa ke aage hvai aayo |

ut quem antecessit;

ਤਿਨ ਤਾ ਸੋ ਇਹ ਭਾਤਿ ਸੁਨਾਯੋ ॥੨॥
tin taa so ih bhaat sunaayo |2|

'Quis-quam-unquam aduersus eum', 'ut hoc diceret'.

ਕਹਾ ਸੁ ਏਹਿ ਕਾਧੋ ਪੈ ਲਯੋ ॥
kahaa su ehi kaadho pai layo |

Cur scapula?

ਕਾ ਤੋਰੀ ਮਤਿ ਕੋ ਹ੍ਵੈ ਗਯੋ ॥
kaa toree mat ko hvai gayo |

Quid humeris portas? Quid accidit intelligentiae tuae?

ਯਾ ਕੋ ਪਟਕਿ ਧਰਨਿ ਪਰ ਮਾਰੋ ॥
yaa ko pattak dharan par maaro |

Contere et projice in terram

ਸੁਖ ਸੇਤੀ ਨਿਜ ਧਾਮ ਸਿਧਾਰੋ ॥੩॥
sukh setee nij dhaam sidhaaro |3|

Projice eam in terram, et vade in domum tuam pacifice.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਭਲੌ ਮਨੁਖ ਪਛਾਨਿ ਕੈ ਤੌ ਹਮ ਭਾਖਤ ਤੋਹਿ ॥
bhalau manukh pachhaan kai tau ham bhaakhat tohi |

Agnoscentes te virum sapientem monuimus te.

ਕੂਕਰ ਤੈ ਕਾਧੈ ਲਯੋ ਲਾਜ ਲਗਤ ਹੈ ਮੋਹਿ ॥੪॥
kookar tai kaadhai layo laaj lagat hai mohi |4|

"Canem portas in umeris tuis et nos pudet te."

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਚਾਰਿ ਕੋਸ ਮੂਰਖ ਜਬ ਆਯੋ ॥
chaar kos moorakh jab aayo |

Cum venit stultus ambulans

ਚਹੂੰਅਨ ਯੌ ਬਚ ਭਾਖਿ ਸੁਨਾਯੋ ॥
chahoonan yau bach bhaakh sunaayo |

Cum stulte quattuor milia passuum iter faceret, quattuor eandem artem repetivit.

ਸਾਚੁ ਸਮੁਝਿ ਲਾਜਤ ਚਿਤ ਭਯੋ ॥
saach samujh laajat chit bhayo |

hoc verum assumpsit, et in corde suo erubuit valde

ਬਕਰਾ ਸ੍ਵਾਨਿ ਜਾਨਿ ਤਜਿ ਦਯੋ ॥੫॥
bakaraa svaan jaan taj dayo |5|

Veros eos credidit esse, et caprum projecit, reputans illum canem esse.