Sri Dasam Granth

Pagina - 1193


ਹੋ ਦਾਤਨ ਲੇਤ ਉਠਾਇ ਸਿਵਹਿ ਬਿਸਰਾਇ ਕੈ ॥੧੮॥
ho daatan let utthaae siveh bisaraae kai |18|

Tu igitur Shiva oblivisceris et eum dentibus tuis excipe. XVIII.

ਕਬਿਤੁ ॥
kabit |

Compartment:

ਔਰਨੁਪਦੇਸ ਕਰੈ ਆਪੁ ਧ੍ਯਾਨ ਕੌ ਨ ਧਰੈ ਲੋਗਨ ਕੌ ਸਦਾ ਤ੍ਯਾਗ ਧਨ ਕੋ ਦ੍ਰਿੜਾਤ ਹੈ ॥
aauaranupades karai aap dhayaan kau na dharai logan kau sadaa tayaag dhan ko drirraat hai |

Aliis praedicat, sed sibi ipsi non attendit et semper homines constituit ut opes dimittat.

ਤੇਹੀ ਧਨ ਲੋਭ ਊਚ ਨੀਚਨ ਕੇ ਦ੍ਵਾਰ ਦ੍ਵਾਰ ਲਾਜ ਕੌ ਤ੍ਯਾਗ ਜੇਹੀ ਤੇਹੀ ਪੈ ਘਿਘਾਤ ਹੈ ॥
tehee dhan lobh aooch neechan ke dvaar dvaar laaj kau tayaag jehee tehee pai ghighaat hai |

Qui avidus divitiarum est, accedit ab alto et infimo ad acutum et humile, relicto turpitudine et obtrectatione in conspectu omnium.

ਕਹਤ ਪਵਿਤ੍ਰ ਹਮ ਰਹਤ ਅਪਵਿਤ੍ਰ ਖਰੇ ਚਾਕਰੀ ਮਲੇਛਨ ਕੀ ਕੈ ਕੈ ਟੂਕ ਖਾਤ ਹੈ ॥
kahat pavitr ham rahat apavitr khare chaakaree malechhan kee kai kai ttook khaat hai |

Dicit me purum manere, sum valde immundus, quia edo frusta, operando ut faber.

ਬਡੇ ਅਸੰਤੋਖੀ ਹੈਂ ਕਹਾਵਤ ਸੰਤੋਖੀ ਮਹਾ ਏਕ ਦ੍ਵਾਰ ਛਾਡਿ ਮਾਗਿ ਦ੍ਵਾਰੇ ਦ੍ਵਾਰ ਜਾਤ ਹੈ ॥੧੯॥
badde asantokhee hain kahaavat santokhee mahaa ek dvaar chhaadd maag dvaare dvaar jaat hai |19|

Valde satisfactum es, sed te ipsum vocas, valde satisfactum (quia tu) relinque unum ostium Dei, et ambire rogans ostiatim. XVIIII.

ਮਾਟੀ ਕੇ ਸਿਵ ਬਨਾਏ ਪੂਜਿ ਕੈ ਬਹਾਇ ਆਏ ਆਇ ਕੈ ਬਨਾਏ ਫੇਰਿ ਮਾਟੀ ਕੇ ਸੁਧਾਰਿ ਕੈ ॥
maattee ke siv banaae pooj kai bahaae aae aae kai banaae fer maattee ke sudhaar kai |

(Vos) venite et adorate Shiva faciens lutum et postea veni et commisce lutum et fac (more).

ਤਾ ਕੇ ਪਾਇ ਪਰਿਯੋ ਮਾਥੋ ਘਰੀ ਦ੍ਵੈ ਰਗਰਿਯੋ ਐ ਰੇ ਤਾ ਮੈ ਕਹਾ ਹੈ ਰੇ ਦੈ ਹੈ ਤੋਹਿ ਕੌ ਬਿਚਾਰਿ ਕੈ ॥
taa ke paae pariyo maatho gharee dvai ragariyo aai re taa mai kahaa hai re dai hai tohi kau bichaar kai |

procumbit ad pedes illius et frontem fricat duabus horis, o (stulte) considera quid sit in eis qui tibi dant.

ਲਿੰਗ ਕੀ ਤੂ ਪੂਜਾ ਕਰੈ ਸੰਭੁ ਜਾਨਿ ਪਾਇ ਪਰੈ ਸੋਈ ਅੰਤ ਦੈ ਹੈ ਤੇਰੇ ਕਰ ਮੈ ਨਿਕਾਰਿ ਕੈ ॥
ling kee too poojaa karai sanbh jaan paae parai soee ant dai hai tere kar mai nikaar kai |

Tu linga adoras et cadis Shiva super pedes tuos. et tollet eam, et dabit tibi.

ਦੁਹਿਤਾ ਕੌ ਦੈ ਹੈ ਕੀ ਤੂ ਆਪਨ ਖਬੈ ਹੈ ਤਾ ਕੌ ਯੌ ਹੀ ਤੋਹਿ ਮਾਰਿ ਹੈ ਰੇ ਸਦਾ ਸਿਵ ਖ੍ਵਾਰਿ ਕੈ ॥੨੦॥
duhitaa kau dai hai kee too aapan khabai hai taa kau yau hee tohi maar hai re sadaa siv khvaar kai |20|

an dabis eam filiae, an comederis eam? Hoc modo Shiva (Deus) te semper occidit. 20.

ਬਿਜੈ ਛੰਦ ॥
bijai chhand |

Bijay Chand:

ਪਾਹਨ ਕੌ ਸਿਵ ਤੂ ਜੋ ਕਹੈ ਪਸੁ ਯਾ ਤੇ ਕਛੂ ਤੁਹਿ ਹਾਥ ਨ ਐ ਹੈ ॥
paahan kau siv too jo kahai pas yaa te kachhoo tuhi haath na aai hai |

stulte! Qui lapidem Shiva vocant, nihil inde sentis.

ਤ੍ਰੈਯਕ ਜੋਨਿ ਜੁ ਆਪੁ ਪਰਾ ਹਸਿ ਕੈ ਤੁਹਿ ਕੋ ਕਹੁ ਕਾ ਬਰੁ ਦੈ ਹੈ ॥
traiyak jon ju aap paraa has kai tuhi ko kahu kaa bar dai hai |

Qui recumbit in torto Iunio, beatus erit et benedicet tibi.

ਆਪਨ ਸੋ ਕਰਿ ਹੈ ਕਬਹੂੰ ਤੁਹਿ ਪਾਹਨ ਕੀ ਪਦਵੀ ਤਬ ਪੈ ਹੈ ॥
aapan so kar hai kabahoon tuhi paahan kee padavee tab pai hai |

Similem te faciet sibi, tunc invenies lapidis statum.

ਜਾਨੁ ਰੇ ਜਾਨੁ ਅਜਾਨ ਮਹਾ ਫਿਰਿ ਜਾਨ ਗਈ ਕਛੁ ਜਾਨਿ ਨ ਜੈ ਹੈ ॥੨੧॥
jaan re jaan ajaan mahaa fir jaan gee kachh jaan na jai hai |21|

magna stulte! intellige, si anima recesserit, nihil scire poteris. XXI.

ਬੈਸ ਗਈ ਲਰਿਕਾਪਨ ਮੋ ਤਰੁਨਾਪਨ ਮੈ ਨਹਿ ਨਾਮ ਲਯੋ ਰੇ ॥
bais gee larikaapan mo tarunaapan mai neh naam layo re |

Perduint! in pueritia prima aetas tua defuncta est, et in adolescentia nomen non assumpsit.

ਔਰਨ ਦਾਨ ਕਰਾਤ ਰਹਾ ਕਰ ਆਪ ਉਠਾਇ ਨ ਦਾਨ ਦਯੋ ਰੇ ॥
aauaran daan karaat rahaa kar aap utthaae na daan dayo re |

Ab aliis donationes accipere consuesti, sed manum non levasti et nulli eleemosynam dedisti.

ਪਾਹਨ ਕੋ ਸਿਰ ਨ੍ਰਯਾਤਨ ਤੈ ਪਰਮੇਸ੍ਵਰ ਕੌ ਸਿਰ ਨ੍ਰਯਾਤ ਭਯੋ ਰੇ ॥
paahan ko sir nrayaatan tai paramesvar kau sir nrayaat bhayo re |

Adorasti caput tuum ante lapidem, et humiliasti caput Dei.

ਕਾਮਹਿ ਕਾਮ ਫਸਾ ਘਰ ਕੇ ਜੜ ਕਾਲਹਿ ਕਾਲ ਕੈ ਕਾਲ ਗਯੋ ਰੇ ॥੨੨॥
kaameh kaam fasaa ghar ke jarr kaaleh kaal kai kaal gayo re |22|

O stulte! (Tu) in familia choreis adhaesit et vacabat cotidie chores faciens. XXII.

ਦ੍ਵੈਕ ਪੁਰਾਨਨ ਕੌ ਪੜਿ ਕੈ ਤੁਮ ਫੂਲਿ ਗਏ ਦਿਜ ਜੂ ਜਿਯ ਮਾਹੀ ॥
dvaik puraanan kau parr kai tum fool ge dij joo jiy maahee |

Brahman! Post Puranas duas lectis, mente plenus factus es.

ਸੋ ਨ ਪੁਰਾਨ ਪੜਾ ਜਿਹ ਕੇ ਇਹ ਠੌਰ ਪੜੇ ਸਭ ਪਾਪ ਪਰਾਹੀ ॥
so na puraan parraa jih ke ih tthauar parre sabh paap paraahee |

Sed Puranam non legit, cuius lectio omnia peccata huius mundi excludit.

ਡਿੰਭ ਦਿਖਾਇ ਕਰੋ ਤਪਸਾ ਦਿਨ ਰੈਨਿ ਬਸੈ ਜਿਯਰਾ ਧਨ ਮਾਹੀ ॥
ddinbh dikhaae karo tapasaa din rain basai jiyaraa dhan maahee |

hypocrisin ostendes et age poenitentiam, mens in divitiis die ac nocte habitat.

ਮੂਰਖ ਲੋਗ ਪ੍ਰਮਾਨ ਕਰੈ ਇਨ ਬਾਤਨ ਕੌ ਹਮ ਮਾਨਤ ਨਾਹੀ ॥੨੩॥
moorakh log pramaan karai in baatan kau ham maanat naahee |23|

Stulti credunt authentica, sed haec non credimus. XXIII.

ਕਾਹੇ ਕੋ ਕਾਜ ਕਰੋ ਇਤਨੀ ਤੁਮ ਪਾਹਨ ਕੋ ਕਿਹ ਕਾਜ ਪੁਜਾਵੋ ॥
kaahe ko kaaj karo itanee tum paahan ko kih kaaj pujaavo |

Pro quo opere tantum facis, et pro qua colis lapidem?

ਕਾਹੇ ਕੋ ਡਿੰਭ ਕਰੋ ਜਗ ਮੈ ਇਹ ਲੋਕ ਗਯੋ ਪਰਲੋਕ ਗਵਾਵੋ ॥
kaahe ko ddinbh karo jag mai ih lok gayo paralok gavaavo |

Quid in mundo facis hypocrisis? (tuus) homines perierunt, posthac etiam peribunt.

ਝੂਠੇ ਨ ਮੰਤ੍ਰ ਉਪਦੇਸ ਕਰੋ ਜੋਊ ਚਾਹਤ ਹੋ ਧਨ ਲੌ ਹਰਖਾਵੋ ॥
jhootthe na mantr upades karo joaoo chaahat ho dhan lau harakhaavo |

Ne falsa mantras doce. Felix est tanta pecunia quantum vis.

ਰਾਜ ਕੁਮਾਰਨ ਮੰਤ੍ਰ ਦਿਯੋ ਸੁ ਦਿਯੋ ਬਹੁਰੌ ਹਮ ਕੌ ਨ ਸਿਖਾਵੋ ॥੨੪॥
raaj kumaaran mantr diyo su diyo bahurau ham kau na sikhaavo |24|

Mantra, quae Rajkumars data est, data est, sed tunc nihil nos docent (mantra). XXIV.

ਦਿਜ ਬਾਚ ॥
dij baach |

Brahmin dixit:

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

viginti quattuor;

ਕਹਾ ਬਿਪ੍ਰ ਸੁਨੁ ਰਾਜ ਦੁਲਾਰੀ ॥
kahaa bipr sun raaj dulaaree |

Dixit Brahmin, O Raj Kumari! audite

ਤੈ ਸਿਵ ਕੀ ਮਹਿਮਾ ਨ ਬਿਚਾਰੀ ॥
tai siv kee mahimaa na bichaaree |

Shiva gloriam non considerasti.

ਬ੍ਰਹਮਾ ਬਿਸਨ ਰੁਦ੍ਰ ਜੂ ਦੇਵਾ ॥
brahamaa bisan rudr joo devaa |

Brahma, Vishnu et Shiva dii sunt etc.

ਇਨ ਕੀ ਸਦਾ ਕੀਜਿਯੈ ਸੇਵਾ ॥੨੫॥
ein kee sadaa keejiyai sevaa |25|

Hi semper serviri debent. XXV.

ਤੈ ਯਾ ਕੇ ਭੇਵਹਿ ਨ ਪਛਾਨੈ ॥
tai yaa ke bheveh na pachhaanai |

Non agnoscis differentias suas

ਮਹਾ ਮੂੜ ਇਹ ਭਾਤਿ ਬਖਾਨੈ ॥
mahaa moorr ih bhaat bakhaanai |

Simulat et quasi stultus magnus.

ਇਨ ਕੋ ਪਰਮ ਪੁਰਾਤਨ ਜਾਨਹੁ ॥
ein ko param puraatan jaanahu |

Hos novimus sicut antiquissimos

ਪਰਮ ਪੁਰਖ ਮਨ ਮਹਿ ਪਹਿਚਾਨਹੁ ॥੨੬॥
param purakh man meh pahichaanahu |26|

summos viros considera in animo tuo. XXVI.

ਹਮ ਹੈ ਕੁਅਰਿ ਬਿਪ੍ਰ ਬ੍ਰਤ ਧਾਰੀ ॥
ham hai kuar bipr brat dhaaree |

O Raj Kumari! Ego bratdhari brahmin

ਊਚ ਨੀਚ ਸਭ ਕੇ ਹਿਤਕਾਰੀ ॥
aooch neech sabh ke hitakaaree |

Ego autem sum omnium benefactor, summus et humilis.

ਜਿਸੀ ਕਿਸੀ ਕਹ ਮੰਤ੍ਰ ਸਿਖਾਵੈ ॥
jisee kisee kah mantr sikhaavai |

cui mantra doceo;

ਮਹਾ ਕ੍ਰਿਪਨ ਤੇ ਦਾਨ ਕਰਾਵੈ ॥੨੭॥
mahaa kripan te daan karaavai |27|

Et charitatem capio ex magnis avaris. XXVII.

ਕੁਅਰਿ ਬਾਚ ॥
kuar baach |

Raj Kumari dixit:

ਮੰਤ੍ਰ ਦੇਤ ਸਿਖ ਅਪਨ ਕਰਤ ਹਿਤ ॥
mantr det sikh apan karat hit |

Mantras das ut servis tuis

ਜ੍ਯੋਂ ਤ੍ਯੋਂ ਭੇਟ ਲੈਤ ਤਾ ਤੇ ਬਿਤ ॥
jayon tayon bhett lait taa te bit |

Et quomodo ab eis auferas caritatem.

ਸਤਿ ਬਾਤ ਤਾ ਕਹ ਨ ਸਿਖਾਵਹੁ ॥
sat baat taa kah na sikhaavahu |

Non docemur rem.

ਤਾਹਿ ਲੋਕ ਪਰਲੋਕ ਗਵਾਵਹੁ ॥੨੮॥
taeh lok paralok gavaavahu |28|

(Hoc modo) homines et interitum amittunt. XXVIII.

ਸੁਨਹੁ ਬਿਪ ਤੁਮ ਮੰਤ੍ਰ ਦੇਤ ਜਿਹ ॥
sunahu bip tum mantr det jih |

O Brahman! audi quem mantras das;

ਲੂਟਿ ਲੇਤ ਤਿਹ ਘਰ ਬਿਧਿ ਜਿਹ ਕਿਹ ॥
loott let tih ghar bidh jih kih |

Domos eorum alio atque alio modo spolias.