Sri Dasam Granth

Pagina - 309


ਰੂਪ ਉਹੀ ਪਟ ਕੇ ਰੰਗ ਹੈ ਵਹ ਰੰਗ ਵਹੈ ਸਬ ਹੀ ਬਛਰਾ ਕੋ ॥
roop uhee patt ke rang hai vah rang vahai sab hee bachharaa ko |

Eaedem vestes et prorsus eundem colorem vitulorum.

ਸਾਝਿ ਪਰੀ ਸੋ ਗਏ ਹਰਿ ਜੀ ਗ੍ਰਹਿ ਕੋਈ ਲਖੈ ਇਤਨੋ ਬਲ ਕਾ ਕੋ ॥
saajh paree so ge har jee greh koee lakhai itano bal kaa ko |

Cum vespere cecidisset, Krishna in domum suam rediit, quis est qui potestatem suam iudicaturus sit?

ਮਾਤ ਪਿਤਾ ਸੁ ਲਖੇ ਨ ਲਖੇ ਇਕ ਆਦਿ ਕੋ ਨਾਮੁ ਮਨੀ ਮਨ ਜਾ ਕੋ ॥
maat pitaa su lakhe na lakhe ik aad ko naam manee man jaa ko |

Brahma existimavit parentes suos omnia haec videre;

ਬਾਤ ਇਹੀ ਸਮਝੀ ਮਨ ਮੈ ਇਹ ਹੈ ਅਬ ਖੇਲ ਸਮਾਪਤਿ ਵਾ ਕੋ ॥੧੭੯॥
baat ihee samajhee man mai ih hai ab khel samaapat vaa ko |179|

Totam rem et ludum Krishna iam finitum intellege.179.

ਚੂਮ ਲਯੋ ਜਸੁਦਾ ਸੁਤ ਕੋ ਸਿਰ ਕਾਨ੍ਰਹ ਬਜਾਇ ਉਠੇ ਮੁਰਲੀ ਤੋ ॥
choom layo jasudaa sut ko sir kaanrah bajaae utthe muralee to |

Cum Krishna in tibia caneret, Yashoda caput suum osculatus est

ਬਾਲ ਲਖੇ ਅਪੁਨੋ ਨ ਕਿਨੀ ਜਨ ਗੋ ਦਵਰੀ ਤਿਹ ਸੋ ਹਿਤ ਕੀਤੋ ॥
baal lakhe apuno na kinee jan go davaree tih so hit keeto |

Nemo alius puero operam dedit, omnes amabant Krishna

ਹੋਤ ਕੁਲਾਹਲ ਪੈ ਬ੍ਰਿਜ ਮੈ ਨਹਿ ਹੋਤ ਇਤੇ ਸੁ ਕਹੂੰ ਕਿਮ ਬੀਤੋ ॥
hot kulaahal pai brij mai neh hot ite su kahoon kim beeto |

Quicquid tumultus est in Braja, tantus tumultus non est in quovis alio loco nescitur quomodo tempus praeterit.

ਗਾਵਤ ਗੀਤ ਸਨੇ ਹਰਿ ਗ੍ਵਾਰਨ ਲੇਹ ਬਲਾਇ ਬਧੁ ਬ੍ਰਿਜ ਕੀਤੋ ॥੧੮੦॥
gaavat geet sane har gvaaran leh balaae badh brij keeto |180|

Krishna incepit carmina cum gopis una cum nuper matronis canere.180.

ਪ੍ਰਾਤ ਭਏ ਹਰਿ ਜੀ ਉਠ ਕੈ ਬਨ ਬੀਚ ਗਏ ਸੰਗ ਲੈ ਕਰ ਬਛੇ ॥
praat bhe har jee utth kai ban beech ge sang lai kar bachhe |

Ubi dies illuxit, iterum Krishna in silvam abiit secum vitulos

ਗਾਵਤ ਗੀਤ ਫਿਰਾਵਤ ਹੈ ਛਟਕਾ ਗਹਿ ਗਵਾਰ ਸਭੈ ਕਰਿ ਹਛੇ ॥
gaavat geet firaavat hai chhattakaa geh gavaar sabhai kar hachhe |

Vidit ibi omnia gopa puerorum cantus cantus et fustes insanas

ਖੇਲਤ ਖੇਲਤ ਨੰਦ ਕੋ ਨੰਦ ਸੁ ਆਪ ਹੀ ਤੇ ਗਿਰਿ ਕੋ ਉਠਿ ਗਛੇ ॥
khelat khelat nand ko nand su aap hee te gir ko utth gachhe |

Prosequens fabula, Krishna perrexit versus montem

ਕੋਊ ਕਹੈ ਇਹ ਖੇਦ ਗਹੈ ਹਮ ਕੋਊ ਕਹੈ ਇਹ ਨਾਹਨਿ ਨਛੇ ॥੧੮੧॥
koaoo kahai ih khed gahai ham koaoo kahai ih naahan nachhe |181|

Dixit quidam quod Krishna iratus est illis et dixit aliquis se bene valere.181.

ਹੋਇ ਇਕਤ੍ਰ ਸਨੈ ਹਰਿ ਗ੍ਵਾਰਨ ਲੈ ਅਪੁਨੇ ਸੰਗਿ ਪੈ ਸਭ ਗਾਈ ॥
hoe ikatr sanai har gvaaran lai apune sang pai sabh gaaee |

Krishna movetur cum pueris et vaccis

ਦੇਖਿ ਤਿਨੈ ਗਿਰਿ ਕੇ ਸਿਰ ਤੇ ਮਨ ਮੋਹਿ ਬਢਾਇ ਸਭੈ ਉਠਿ ਧਾਈ ॥
dekh tinai gir ke sir te man mohi badtaae sabhai utth dhaaee |

Quos cum vidisset in cacumine montis, omnes ad eos procurrerunt, gopas etiam versus illos perrexerunt

ਗੋਪ ਗਏ ਤਿਨ ਪੈ ਚਲ ਕੈ ਜਬ ਜਾਤ ਪਿਖੀ ਤਿਨ ਨੈਨਨ ਮਾਈ ॥
gop ge tin pai chal kai jab jaat pikhee tin nainan maaee |

Yashoda etiam vidit hoc spectaculum Krishna stabat in ira non movens

ਰੋਹ ਭਰੇ ਸੁ ਖਰੇ ਨ ਟਰੇ ਸੁਤ ਨੰਦਹਿ ਕੇ ਕਹੁ ਬਾਤ ਸੁਨਾਈ ॥੧੮੨॥
roh bhare su khare na ttare sut nandeh ke kahu baat sunaaee |182|

Et hi omnes homines narraverunt multa Krishna.182.

ਨੰਦ ਬਾਚ ਕਾਨ੍ਰਹ ਪ੍ਰਤਿ ॥
nand baach kaanrah prat |

Oratio Nand ad Krishna:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਕਿਉ ਸੁਤ ਗਊਅਨ ਲਿਆਇ ਇਹਾ ਇਹ ਤੈ ਹਮਰੋ ਸਭ ਹੀ ਦਧਿ ਖੋਯੋ ॥
kiau sut gaooan liaae ihaa ih tai hamaro sabh hee dadh khoyo |

o fili! quare vaccas huc adduxistis? Hoc modo lac nobis detractum est

ਚੂੰਘ ਗਏ ਬਛਰਾ ਇਨ ਕੇ ਇਹ ਤੇ ਹਮਰੇ ਮਨ ਮੈ ਭ੍ਰਮ ਹੋਯੋ ॥
choongh ge bachharaa in ke ih te hamare man mai bhram hoyo |

Omnes vituli lac suum biberunt et haec illusio in mente nostra persistit

ਕਾਨ੍ਰਹ ਫਰੇਬ ਕਰਿਯੋ ਤਿਨ ਸੋ ਮਨ ਮੋਹ ਮਹਾ ਤਿਨ ਕੇ ਜੁ ਕਰੋਯੋ ॥
kaanrah fareb kariyo tin so man moh mahaa tin ke ju karoyo |

Krishna nihil eis indicavit atque hoc modo affectum affectionis augebat

ਬਾਰਿ ਭਯੋ ਤਤ ਕ੍ਰੋਧ ਮਨੋ ਤਿਹ ਮੈ ਜਲ ਸੀਤਲ ਮੋਹ ਸਮੋਯੋ ॥੧੮੩॥
baar bhayo tat krodh mano tih mai jal seetal moh samoyo |183|

Videns formam Krishna, ira omnium quasi aquarum refriguit.183.

ਮੋਹਿ ਬਢਿਯੋ ਤਿਨ ਕੇ ਮਨ ਮੈ ਨਹਿ ਛੋਡਿ ਸਕੈ ਅਪਨੇ ਸੁਤ ਕੋਊ ॥
mohi badtiyo tin ke man mai neh chhodd sakai apane sut koaoo |

Augebatur ea affectio omnium mentes, quod nemo eorum filium deserat

ਗਊਅਨ ਛੋਡਿ ਸਕੈ ਬਛਰੇ ਇਤਨੋ ਮਨ ਮੋਹ ਕਰੈ ਤਬ ਸੋਊ ॥
gaooan chhodd sakai bachhare itano man moh karai tab soaoo |

Vaccarum et vitulorum affectio deseri potuit

ਪੈ ਗਰੂਏ ਗ੍ਰਿਹਿ ਗੇ ਸੰਗਿ ਲੈ ਤਿਨ ਚਉਕਿ ਹਲੀ ਇਹਿ ਬਾਤ ਲਖੋਊ ॥
pai garooe grihi ge sang lai tin chauk halee ihi baat lakhoaoo |

In itinere, sensim horum omnium memores domos suas perrexerunt

ਦੇਵ ਡਰੀ ਮਮਤਾ ਇਨ ਪੈ ਕਿ ਚਰਿਤ੍ਰ ਕਿਧੋ ਹਰਿ ਕੋ ਇਹ ਹੋਊ ॥੧੮੪॥
dev ddaree mamataa in pai ki charitr kidho har ko ih hoaoo |184|

Haec videns Yashoda etiam pertimuit et putavit fieri posse hoc miraculum de Krishna.184.

ਸਾਲ ਬਿਤੀਤ ਭਇਓ ਜਬ ਹੀ ਹਰਿ ਜੀ ਬਨ ਬੀਚ ਗਏ ਦਿਨ ਕਉਨੈ ॥
saal biteet bheio jab hee har jee ban beech ge din kaunai |

Cum annus transisset, dies unus Sri Krishna ad Ban perrexit.

ਦੇਖਨ ਕਉਤਕ ਕੌ ਚਤੁਰਾਨਨ ਸੀਘ੍ਰ ਭਯੋ ਤਿਹ ਕੋ ਉਠਿ ਗਉਨੈ ॥
dekhan kautak kau chaturaanan seeghr bhayo tih ko utth gaunai |

Post aliquot annos elapsos, olim Krishna ad silvam perrexit, Brahma etiam eo pervenit ut mirabilem suam fabulam videret.

ਗ੍ਵਾਰ ਵਹੈ ਬਛੁਰੇ ਸੰਗਿ ਹੈ ਵਹ ਚਕ੍ਰਿਤ ਜਾਇ ਗਇਓ ਹੁਇ ਤਉਨੈ ॥
gvaar vahai bachhure sang hai vah chakrit jaae geio hue taunai |

Stupefactus est videre eosdem liberos gopa et vitulos quos furatus erat

ਦੇਖਿ ਤਿਨੈ ਡਰ ਕੈ ਪਰਿ ਪਾਇਨ ਆਇ ਕੈ ਆਨੰਦ ਦੁੰਦਭਿ ਛਉਨੈ ॥੧੮੫॥
dekh tinai ddar kai par paaein aae kai aanand dundabh chhaunai |185|

His omnibus visis, Brahma cecidit ad pedes Krishna, timore et beatitudine, organa canora laetitiae canere coepit.

ਬ੍ਰਹਮਾ ਬਾਚ ਕਾਨ੍ਰਹ ਜੂ ਪ੍ਰਤਿ ॥
brahamaa baach kaanrah joo prat |

Oratio Brahmae ad Krishna:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਹੇ ਕਰੁਣਾ ਨਿਧਿ ਹੇ ਜਗ ਕੇ ਪਤਿ ਅਚੁਤ ਹੇ ਬਿਨਤੀ ਸੁਨ ਲੀਜੈ ॥
he karunaa nidh he jag ke pat achut he binatee sun leejai |

Domine mundi! Thesaurus misericordiae! Immortalis Domine! Audi petitionem meam

ਚੂਕ ਭਈ ਹਮ ਤੇ ਤੁਮਰੀ ਤਿਹ ਤੇ ਅਪਰਾਧ ਛਿਮਾਪਨ ਕੀਜੈ ॥
chook bhee ham te tumaree tih te aparaadh chhimaapan keejai |

Erravi, huic culpae ignosce benigne

ਕਾਨ੍ਰਹ ਕਹੀ ਇਹ ਬਾਤ ਛਿਮੀ ਹਮ ਨ ਬਿਖ ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਛਾਡਿ ਕੈ ਪੀਜੈ ॥
kaanrah kahee ih baat chhimee ham na bikh amrit chhaadd kai peejai |

Krishna dixit, Ego dimisi, sed nectarium deserens, venenum non sumi debet

ਲਿਆਉ ਕਹਿਓਨ ਲਿਆਇ ਹੋਂ ਜਾਹ ਸਿਤਾਬ ਅਈਯੋ ਨਹੀ ਢੀਲ ਕਰੀਜੈ ॥੧੮੬॥
liaau kahion liaae hon jaah sitaab aeeyo nahee dteel kareejai |186|

Euntes et adducite omnes homines et bestias sine mora.

ਲੈ ਬਛਰੈ ਬ੍ਰਹਮਾ ਤਬ ਹੀ ਛਿਨ ਮੈ ਚਲ ਕੈ ਹਰਿ ਜੀ ਪਹਿ ਆਯੋ ॥
lai bachharai brahamaa tab hee chhin mai chal kai har jee peh aayo |

Brahma omnes vitulos gopas momento

ਕਾਨ੍ਰਹ ਮਿਲੇ ਜਬ ਹੀ ਸਭ ਗ੍ਵਾਰ ਤਬੈ ਮਨ ਮੈ ਤਿਨ ਹੰਰ ਸੁਖ ਪਾਯੋ ॥
kaanrah mile jab hee sabh gvaar tabai man mai tin hanr sukh paayo |

Cum omnes pueri gopa concurrerunt Krishna, omnes vehementer gavisi sunt

ਲੋਪ ਭਯੋ ਸੰਗਿ ਕੇ ਬਛਰੇ ਤਬ ਭੇਦ ਕਿਨੀ ਲਖਿ ਜਾਨ ਨ ਪਾਯੋ ॥
lop bhayo sang ke bachhare tab bhed kinee lakh jaan na paayo |

Cum hoc omnes vitulae, quae sunt in Maya de Krishna factae, evanuerunt, sed hoc mysterium nemo cognoscere potuit

ਬਾਲ ਬੁਝੀ ਨ ਕਿਨੀ ਉਠਿ ਬੋਲਿ ਸੁ ਲਿਆਉ ਵਹੈ ਹਮ ਜੋ ਮਿਲਿ ਖਾਯੋ ॥੧੮੭॥
baal bujhee na kinee utth bol su liaau vahai ham jo mil khaayo |187|

Quidquid attuleris, omnes simul comedamus.

ਹੋਇ ਇਕਤ੍ਰ ਕਿਧੋ ਬ੍ਰਿਜ ਬਾਲਕ ਅੰਨ ਅਚਿਯੋ ਸਭਨੋ ਜੁ ਪੁਰਾਨੋ ॥
hoe ikatr kidho brij baalak an achiyo sabhano ju puraano |

Pueri Braja omnes cibum antiquum congregaverunt et eum comedere coeperunt

ਕਾਨ੍ਰਹ ਕਹੀ ਹਮ ਨਾਗ ਹਨ੍ਯੋ ਹਰਿ ਕੋ ਇਹ ਖੇਲ ਕਿਨੀ ਨਹਿ ਜਾਨੋ ॥
kaanrah kahee ham naag hanayo har ko ih khel kinee neh jaano |

Krishna dixit, Nagam occidi (serpentem), sed de hac fabula nemo scire potuit

ਹੋਇ ਪ੍ਰਸੰਨ ਮਹਾ ਮਨ ਮੈ ਗਰੜਾਧੁਜ ਕੋ ਕਰਿ ਰਛਕ ਮਾਨੋ ॥
hoe prasan mahaa man mai gararraadhuj ko kar rachhak maano |

Omnes gavisi sunt considerantes garuda (hyacintho jay) pro protectore suo

ਦਾਨ ਦਯੋ ਹਮ ਕੋ ਜੀਅ ਕੋ ਇਹ ਮਾਤ ਪਿਤਾ ਪਹਿ ਜਾਇ ਬਖਾਨੋ ॥੧੮੮॥
daan dayo ham ko jeea ko ih maat pitaa peh jaae bakhaano |188|

Dixitque Krishna : Dicas hoc in domo tua , quod Dominus protexit vitam nostram.

ਇਤਿ ਬ੍ਰਹਮਾ ਬਛਰੇ ਆਨ ਪਾਇ ਪਰਾ ॥
eit brahamaa bachhare aan paae paraa |

Finis descriptionis adventus Brahmae cum vitulis et procidentibus ad pedes Krishna.

ਅਥ ਧੇਨਕ ਦੈਤ ਬਧ ਕਥਨੰ ॥
ath dhenak dait badh kathanan |

Nunc incipit descriptio occisionis daemonis nomine Dhenuka

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਬਾਰਹ ਸਾਲ ਬਿਤੀਤ ਭਏ ਤੁ ਲਗੇ ਤਬ ਕਾਨ੍ਰਹ ਚਰਾਵਨ ਗਾਈ ॥
baarah saal biteet bhe tu lage tab kaanrah charaavan gaaee |

Krishna ivit ad pascendum usque ad annos duodecim