Sri Dasam Granth

Pagina - 878


ਬਡੇ ਰਾਜ ਕੀ ਦੁਹਿਤਾ ਸੋਹੈ ॥
badde raaj kee duhitaa sohai |

Filia regis magni erat.

ਜਾ ਸਮ ਅਵਰ ਨ ਦੂਸਰ ਕੋ ਹੈ ॥੧॥
jaa sam avar na doosar ko hai |1|

Haec erat filia magni Raja et non erat ei similis illi.

ਤਿਨ ਸੁੰਦਰ ਇਕ ਪੁਰਖ ਨਿਹਾਰਾ ॥
tin sundar ik purakh nihaaraa |

virum pulchrum vidit.

ਕਾਮ ਬਾਨ ਤਾ ਕੇ ਤਨ ਮਾਰਾ ॥
kaam baan taa ke tan maaraa |

Vidit virum formosum, et sagittas Cupidinesque in praesepe corpus eius ierunt.

ਨਿਰਖਿ ਸਜਨ ਕੀ ਛਬਿ ਉਰਝਾਈ ॥
nirakh sajan kee chhab urajhaaee |

Videns speciem Sajjan (Mitra) implicatus est.

ਪਠੈ ਸਹਚਰੀ ਲਯੋ ਬੁਲਾਈ ॥੨॥
patthai sahacharee layo bulaaee |2|

Inlaqueatur splendore suo et ancillam suam misit ut eum invitaret (2).

ਕਾਮ ਕੇਲ ਤਿਹ ਸੰਗ ਕਮਾਯੋ ॥
kaam kel tih sang kamaayo |

Played cum eo

ਭਾਤਿ ਭਾਤਿ ਸੋ ਗਰੇ ਲਗਾਯੋ ॥
bhaat bhaat so gare lagaayo |

Concubitu fruebatur et varios sex ludos habebat.

ਰਾਤ੍ਰਿ ਦੋ ਪਹਰ ਬੀਤੇ ਸੋਏ ॥
raatr do pahar beete soe |

Somnum ad horam noctis

ਚਿਤ ਕੇ ਦੁਹੂੰ ਸਕਲ ਦੁਖ ਖੋਏ ॥੩॥
chit ke duhoon sakal dukh khoe |3|

Cum duabus uigiliis nox ivisset, rursus instigabantur.

ਸੋਵਤ ਉਠੈ ਬਹੁਰਿ ਰਤਿ ਮਾਨੈ ॥
sovat utthai bahur rat maanai |

Expergefactus e somno, iterum conjuncta.

ਰਹੀ ਰੈਨਿ ਜਬ ਘਰੀ ਪਛਾਨੈ ॥
rahee rain jab gharee pachhaanai |

e somno surgere faciunt et amorem. Cum una vigilia supererat.

ਆਪੁ ਚੇਰਿਯਹਿ ਜਾਇ ਜਗਾਵੈ ॥
aap cheriyeh jaae jagaavai |

Et ipse abiit et expergefactus est ancilla

ਤਿਹ ਸੰਗ ਦੈ ਉਹਿ ਧਾਮ ਪਠਾਵੈ ॥੪॥
tih sang dai uhi dhaam patthaavai |4|

ancilla eos excitaret et eum ad domum suam comitaretur.

ਇਹ ਬਿਧਿ ਸੋ ਤਿਹ ਰੋਜ ਬੁਲਾਵੈ ॥
eih bidh so tih roj bulaavai |

Sic appellabat cotidie

ਅੰਤ ਰਾਤ੍ਰਿ ਕੇ ਧਾਮ ਪਠਾਵੈ ॥
ant raatr ke dhaam patthaavai |

Hoc modo domina consuevit eum quotidie vocare et in luce prima eum remisit.

ਲਪਟਿ ਲਪਟਿ ਤਾ ਸੋ ਰਤਿ ਮਾਨੈ ॥
lapatt lapatt taa so rat maanai |

Rati secum celebrabat.

ਭੇਦ ਔਰ ਕੋਊ ਪੁਰਖ ਨ ਜਾਨੈ ॥੫॥
bhed aauar koaoo purakh na jaanai |5|

Tota nocte indulgere concubitu solebat nec corpus aliud discernere poterat.

ਏਕ ਦਿਵਸ ਤਿਹ ਲਿਯਾ ਬੁਲਾਈ ॥
ek divas tih liyaa bulaaee |

Olim (he) vocavit illum (amicum).

ਕਾਮ ਕੇਲ ਕਰਿ ਦਯੋ ਉਠਾਈ ॥
kaam kel kar dayo utthaaee |

Quadam die vocavit eum, et post lusum sextum ire iussit.

ਚੇਰੀ ਕਹ ਨਿੰਦ੍ਰਾ ਅਤਿ ਭਈ ॥
cheree kah nindraa at bhee |

Puella dormit.

ਸੋਇ ਰਹੀ ਤਿਹ ਸੰਗ ਨ ਗਈ ॥੬॥
soe rahee tih sang na gee |6|

Puella dormitabat et eum comitari non poterat.

ਚੇਰੀ ਬਿਨਾ ਜਾਰ ਹੂੰ ਧਾਯੋ ॥
cheree binaa jaar hoon dhaayo |

Mitra sine ancilla relicto

ਚੌਕੀ ਹੁਤੀ ਤਹਾ ਚਲਿ ਆਯੋ ॥
chauakee hutee tahaa chal aayo |

Amator sine ancilla locum reliquit et pervenit ubi erant custodes dispositi.

ਤਾ ਕੋ ਕਾਲ ਪਹੂੰਚ੍ਯੋ ਆਈ ॥
taa ko kaal pahoonchayo aaee |

Vocatus venerat.

ਤਿਨ ਮੂਰਖ ਕਛੁ ਬਾਤ ਨ ਪਾਈ ॥੭॥
tin moorakh kachh baat na paaee |7|

venerat tempus malum, sed ille excors mysterium non comprehendit.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਕੋ ਹੈ ਰੇ ਤੈ ਕਹ ਚਲਾ ਹ੍ਯਾਂ ਆਯੋ ਕਿਹ ਕਾਜ ॥
ko hai re tai kah chalaa hayaan aayo kih kaaj |

Custodes interrogabant quis esset et quo iret.

ਯਹ ਤਿਹ ਬਾਤ ਨ ਸਹਿ ਸਕ੍ਯੋ ਚਲਾ ਤੁਰਤੁ ਦੈ ਭਾਜ ॥੮॥
yah tih baat na seh sakayo chalaa turat dai bhaaj |8|

Ille respondere non potuit et fugere coepit.

ਤਿਨੈ ਹਟਾਵੈ ਜ੍ਵਾਬ ਦੈ ਚੇਰੀ ਹੁਤੀ ਨ ਸਾਥ ॥
tinai hattaavai jvaab dai cheree hutee na saath |

si cum eo esset ancilla, respondisset.

ਧਾਇ ਪਰੇ ਤੇ ਚੋਰ ਕਹਿ ਗਹਿ ਲੀਨਾ ਤਿਹ ਹਾਥ ॥੯॥
dhaae pare te chor keh geh leenaa tih haath |9|

Nunc autem persecutus est eum speculator, et apprehendit manum eius.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਚਲੀ ਖਬਰ ਰਾਨੀ ਪਹਿ ਆਈ ॥
chalee khabar raanee peh aaee |

Fama (res huius rei) ad reginam pervenit.

ਬੈਠੀ ਕਹਾ ਕਾਲ ਕੀ ਖਾਈ ॥
baitthee kahaa kaal kee khaaee |

Rumor divulgatus ad Rani pervenit, et se ad infernum impelli sensit.

ਤੁਮਰੋ ਮੀਤ ਚੋਰ ਕਰਿ ਗਹਿਯੋ ॥
tumaro meet chor kar gahiyo |

Amicus tuus deprehensus est (per custodes) sicut fur

ਸਭਹੂੰ ਭੇਦ ਤੁਹਾਰੋ ਲਹਿਯੋ ॥੧੦॥
sabhahoon bhed tuhaaro lahiyo |10|

Apprehensus est adulter tuus ut fur intitulatus, et omnia arcana tua patebunt.

ਰਾਨੀ ਹਾਥ ਹਾਥ ਸੌ ਮਾਰਿਯੋ ॥
raanee haath haath sau maariyo |

Rani plauserunt manibus

ਕੇਸ ਪੇਸ ਸੋ ਜੂਟ ਉਪਾਰਿਯੋ ॥
kes pes so joott upaariyo |

Rani desperans, manus suas percussit et capillos traxit.

ਜਾ ਦਿਨ ਪਿਯ ਪ੍ਯਾਰੇ ਬਿਛੁਰਾਹੀ ॥
jaa din piy payaare bichhuraahee |

Quo die discedit dilectus,

ਤਾ ਸਮ ਦੁਖ ਜਗ ਦੂਸਰ ਨਾਹੀ ॥੧੧॥
taa sam dukh jag doosar naahee |11|

Dies, quo ablato socio, dies ille maxime cruciabilis fit.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਲੋਕ ਲਾਜ ਕੇ ਤ੍ਰਾਸ ਤੇ ਤਾਹਿ ਨ ਸਕੀ ਬਚਾਇ ॥
lok laaj ke traas te taeh na sakee bachaae |

Ad socialem ignominiam vitandam, amorem suum immolabat nec eum salvare poterat;

ਮੀਤ ਪ੍ਰੀਤ ਤਜਿ ਕੈ ਹਨਾ ਸਤੁਦ੍ਰਵ ਦਯੋ ਬਹਾਇ ॥੧੨॥
meet preet taj kai hanaa satudrav dayo bahaae |12|

et occiditur et proicitur in fluvio Satluj (12).

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਕਹਿਯੋ ਕਿ ਯਹ ਨ੍ਰਿਪ ਬਧ ਕਹ ਆਯੋ ॥
kahiyo ki yah nrip badh kah aayo |

( Negat hoc regina ) venisse ad interficiendum regem .

ਇਹ ਪੂਛਹੁ ਤੁਹਿ ਕਵਨ ਪਠਾਯੋ ॥
eih poochhahu tuhi kavan patthaayo |

Singulis corporibus nuntiavit nuntiare se Raja ad interficiendum venisse.

ਮਾਰਿ ਤੁਰਤੁ ਤਹਿ ਨਦੀ ਬਹਾਯੋ ॥
maar turat teh nadee bahaayo |

In flumen miserunt eum.

ਭੇਦ ਦੂਸਰੇ ਪੁਰਖ ਨ ਪਾਯੋ ॥੧੩॥
bhed doosare purakh na paayo |13|

Occisus est, et corpus eius in flumine ablutum est, et arcanum reclusum permansit.

ਇਤਿ ਸ੍ਰੀ ਚਰਿਤ੍ਰ ਪਖ੍ਯਾਨੇ ਤ੍ਰਿਯਾ ਚਰਿਤ੍ਰੇ ਮੰਤ੍ਰੀ ਭੂਪ ਸੰਬਾਦੇ ਤ੍ਰਿਪਨੋ ਚਰਿਤ੍ਰ ਸਮਾਪਤਮ ਸਤੁ ਸੁਭਮ ਸਤੁ ॥੫੩॥੧੦੦੪॥ਅਫਜੂੰ॥
eit sree charitr pakhayaane triyaa charitre mantree bhoop sanbaade tripano charitr samaapatam sat subham sat |53|1004|afajoon|

Quinquaginta tertia Parabola de Auspicio Chritars Colloquio Raja et Ministri, Benedictione consummata. (53) (1004)

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਮੰਤ੍ਰੀ ਕਥਾ ਸਤਾਇਸੀ ਦੁਤਿਯ ਕਹੀ ਨ੍ਰਿਪ ਸੰਗ ॥
mantree kathaa sataaeisee dutiy kahee nrip sang |

Minister quinquaginta tertiam fabulam narraverat.

ਸੁ ਕਬਿ ਰਾਮ ਔਰੈ ਚਲੀ ਤਬ ਹੀ ਕਥਾ ਪ੍ਰਸੰਗ ॥੧॥
su kab raam aauarai chalee tab hee kathaa prasang |1|

Nunc, ut ait poeta ram, incipiunt fabularum series.

ਤ੍ਰਿਤਿਯਾ ਮੰਤ੍ਰੀ ਯੌ ਕਹੀ ਸੁਨਹੁ ਕਥਾ ਮਮ ਨਾਥ ॥
tritiyaa mantree yau kahee sunahu kathaa mam naath |

Tum Minister exposuit, "Audi fabulam, magister meus."

ਇਸਤ੍ਰੀ ਕਹ ਚਰਿਤ੍ਰ ਇਕ ਕਹੋ ਤੁਹਾਰੇ ਸਾਥ ॥੨॥
eisatree kah charitr ik kaho tuhaare saath |2|

Nunc de muliere Chritar narro.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਚਾਭਾ ਜਾਟ ਹਮਾਰੇ ਰਹੈ ॥
chaabhaa jaatt hamaare rahai |

(Una) Chambha Jat nobiscum vixit.

ਜਾਤਿ ਜਾਟ ਤਾ ਕੀ ਜਗ ਕਹੈ ॥
jaat jaatt taa kee jag kahai |

Chanbha Jat hic habitare solebat; notus erat mundo ut Jat.

ਕਾਧਲ ਤਾ ਕੀ ਤ੍ਰਿਯ ਸੌ ਰਹਈ ॥
kaadhal taa kee triy sau rahee |

Homo nomine Kandhal cum uxore sua vixit,

ਬਾਲ ਮਤੀ ਕਹ ਸੁ ਕਛੁ ਨ ਕਹਈ ॥੩॥
baal matee kah su kachh na kahee |3|

Homo nomine Kandhal uxorem suam persequi solebat, sed eam numquam coercere poterat.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira

ਏਕ ਚਛੁ ਤਾ ਕੇ ਰਹੈ ਮੁਖ ਕੁਰੂਪ ਕੇ ਸਾਥ ॥
ek chachh taa ke rahai mukh kuroop ke saath |

Unum tantum oculum habebat, et ob hoc deformis erat aspectus eius.

ਬਾਲ ਮਤੀ ਕੋ ਭਾਖਈ ਬਿਹਸਿ ਆਪੁ ਕੋ ਨਾਥੁ ॥੪॥
baal matee ko bhaakhee bihas aap ko naath |4|

Baal Mati semper eum hilariter alloquebatur et eum ut magistrum appellabat.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

Chaupaee

ਰੈਨਿ ਭਈ ਕਾਧਲ ਤਹ ਆਵਤ ॥
rain bhee kaadhal tah aavat |

Noctu Kandhal venturum est

ਲੈ ਜਾਘੈ ਦੋਊ ਭੋਗ ਕਮਾਵਤ ॥
lai jaaghai doaoo bhog kamaavat |

Nocte Kandhal veniret et indulgerent sexu ludo.

ਕਛੁਕ ਜਾਗਿ ਜਬ ਪਾਵ ਡੁਲਾਵੈ ॥
kachhuk jaag jab paav ddulaavai |

Cum (maritus) evigilavit et pedes commovit

ਦ੍ਰਿਗ ਪਰ ਹਾਥ ਰਾਖਿ ਤ੍ਰਿਯ ਜਾਵੈ ॥੫॥
drig par haath raakh triy jaavai |5|

Si evigilasset vir, imponeret manum super oculos eius.

ਹਾਥ ਧਰੇ ਰਜਨੀ ਜੜ ਜਾਨੈ ॥
haath dhare rajanee jarr jaanai |

Manum tenens, putabat noctem stultum esse ('Rajni').

ਸੋਇ ਰਹੈ ਨਹਿ ਕਛੂ ਬਖਾਨੈ ॥
soe rahai neh kachhoo bakhaanai |

Manum in oculos, quod idiota dormire putabat, nox tamen erat.

ਇਕ ਦਿਨ ਨਿਰਖਿ ਜਾਰ ਕੋ ਧਾਯੋ ॥
eik din nirakh jaar ko dhaayo |

Olim (vidit mulieris) amicus iens

ਏਕ ਚਛੁ ਅਤਿ ਕੋਪ ਜਗਾਯੋ ॥੬॥
ek chachh at kop jagaayo |6|

Quodam die cum vidit amantem discedentem, oculus caecus in furorem versus est.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

Dohira