Sri Dasam Granth

Pagina - 361


ਕਰਿ ਕੈ ਬਸਿ ਵਾ ਸੰਗਿ ਐਸੇ ਕਹੀ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਜਦੁਰਾਇ ਕਹਾਨੀ ॥
kar kai bas vaa sang aaise kahee kab sayaam kahai jaduraae kahaanee |

Poeta Shyam fabulam Krishnae narrat, assumpto in mansione (Krishna) sic verba cum eo communicata.

ਪੈ ਰਸ ਰੀਤਹਿ ਕੀ ਅਤਿ ਹੀ ਜੁ ਹੁਤੀ ਸਮ ਮਾਨਹੁ ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਬਾਨੀ ॥
pai ras reeteh kee at hee ju hutee sam maanahu amrit baanee |

Hoc modo, Radha subigendis, Krishna fabulam ulterius extendit amoris flagrantis et nectaris verbis, traditionem amoris flagrantis ad extremum perduxit.

ਤੇਰੋ ਕਹਾ ਬਿਗਰੈ ਬ੍ਰਿਜ ਨਾਰਿ ਕਹਿਯੋ ਇਹ ਭਾਤਿ ਸ੍ਯਾਮ ਗੁਮਾਨੀ ॥
tero kahaa bigarai brij naar kahiyo ih bhaat sayaam gumaanee |

domina Braj (Radha), quid tibi est, superbus Sri Krishna sic dixit?

ਅਉਰ ਸਭੈ ਤ੍ਰੀਯ ਚੇਰਿਨ ਹੈ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਤਿਨ ਮੈ ਤੂ ਰਾਨੀ ॥੬੭੦॥
aaur sabhai treey cherin hai brikhabhaan sutaa tin mai too raanee |670|

Superbus Krishna dixit, O Radha! quid tibi mali erit in hoc? Omnes mulieres servi tui sunt et tu sola regina in eis.

ਜਹਾ ਚੰਦ ਕੀ ਚਾਦਨੀ ਛਾਜਤ ਹੈ ਜਹਾ ਪਾਤ ਚੰਬੇਲੀ ਕੇ ਸੇਜ ਡਹੀ ਹੈ ॥
jahaa chand kee chaadanee chhaajat hai jahaa paat chanbelee ke sej ddahee hai |

Ubi lunas et lectus in floribus Aenean

ਸੇਤ ਜਹਾ ਗੁਲ ਰਾਜਤ ਹੈ ਜਿਹ ਕੇ ਜਮੁਨਾ ਢਿਗ ਆਇ ਬਹੀ ਹੈ ॥
set jahaa gul raajat hai jih ke jamunaa dtig aae bahee hai |

Ubi flores albi sunt et prope Yamuna fluit

ਤਾਹੀ ਸਮੈ ਹਰਿ ਰਾਧੇ ਗ੍ਰਸੀ ਉਪਮਾ ਤਿਹ ਕੀ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੀ ਹੈ ॥
taahee samai har raadhe grasee upamaa tih kee kab sayaam kahee hai |

Ibi Krishna amplexus est Radha

ਸੇਤ ਤ੍ਰੀਯਾ ਤਨ ਸ੍ਯਾਮ ਹਰੀ ਮਨੋ ਸੋਮ ਕਲਾ ਇਹ ਰਾਹੁ ਗਹੀ ਹੈ ॥੬੭੧॥
set treeyaa tan sayaam haree mano som kalaa ih raahu gahee hai |671|

Color albus Radha et Krishna-coloratus simul apparent sicut lux lunaris in hac via.

ਤਿਹ ਕੋ ਹਰਿ ਜੂ ਫਿਰਿ ਛੋਰਿ ਦਯੋ ਸੋਊ ਕੁੰਜ ਗਲੀ ਕੇ ਬਿਖੈ ਬਨ ਮੈ ॥
tih ko har joo fir chhor dayo soaoo kunj galee ke bikhai ban mai |

Sri Krishna eum in viis angustiis Ban tunc dimisit.

ਫਿਰਿ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਮੈ ਸੋਊ ਜਾਇ ਮਿਲੀ ਅਤਿ ਆਨੰਦ ਕੈ ਅਪੁਨੇ ਤਨ ਮੈ ॥
fir gvaarin mai soaoo jaae milee at aanand kai apune tan mai |

Tunc reliquit eam Krishna in thalamo et cum gaudio magno ivit obviam gopis alteri

ਅਤਿ ਤਾ ਛਬਿ ਕੀ ਉਪਮਾ ਹੈ ਕਹੀ ਉਪਜੀ ਜੁ ਕੋਊ ਕਬਿ ਕੈ ਮਨ ਮੈ ॥
at taa chhab kee upamaa hai kahee upajee ju koaoo kab kai man mai |

Similitudo imaginis illius temporis, quod in mente poetae orta est, sic dicitur.

ਮਨੋ ਕੇਹਰਿ ਤੇ ਛੁਟਵਾਇ ਮਿਲੀ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਕੋ ਮਨੋ ਮ੍ਰਿਗੀਯਾ ਬਨ ਮੈ ॥੬੭੨॥
mano kehar te chhuttavaae milee mriganee ko mano mrigeeyaa ban mai |672|

Pulchritudinem illius spectaculi describens poeta dicit eam obuiam isse alteri gopis ut dama, leonis fugiens manus, gregem cervorum iungit.

ਫਿਰਿ ਜਾਇ ਕੈ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਮੈ ਹਰਿ ਜੂ ਅਤਿ ਹੀ ਇਕ ਸੁੰਦਰ ਖੇਲ ਮਚਾਯੋ ॥
fir jaae kai gvaarin mai har joo at hee ik sundar khel machaayo |

Krishna incepit ludere lepidam inter gopis

ਚੰਦ੍ਰਭਗਾ ਹੂੰ ਕੇ ਹਾਥ ਪੈ ਹਾਥ ਧਰਿਯੋ ਅਤਿ ਸਹੀ ਮਨ ਮੈ ਸੁਖੁ ਪਾਯੋ ॥
chandrabhagaa hoon ke haath pai haath dhariyo at sahee man mai sukh paayo |

Suam manum in Chandarbhaga imposuit, qua summam voluptatem sensit

ਗਾਵਤ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਹੈ ਸਭ ਗੀਤ ਜੋਊ ਉਨ ਕੈ ਮਨ ਭੀਤਰ ਭਾਯੋ ॥
gaavat gvaarin hai sabh geet joaoo un kai man bheetar bhaayo |

Gopis incepit canere ventus carmen

ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਮਨਿ ਆਨੰਦ ਕੈ ਮਨ ਕੋ ਫੁਨਿ ਸੋਕ ਸਭੈ ਬਿਸਰਾਯੋ ॥੬੭੩॥
sayaam kahai man aanand kai man ko fun sok sabhai bisaraayo |673|

Poeta Shyam dicit eos summopere delectatos esse et omnem tristitiam animi sui finivisse.

ਹਰਿ ਨਾਚਤ ਨਾਚਤ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਮੈ ਹਸਿ ਚੰਦ੍ਰਭਗਾ ਹੂੰ ਕੀ ਓਰਿ ਨਿਹਾਰਿਯੋ ॥
har naachat naachat gvaarin mai has chandrabhagaa hoon kee or nihaariyo |

In choro suo Krishna subridens vidit Chandarbhaga

ਸੋਊ ਹਸੀ ਇਤ ਤੇ ਏ ਹਸੇ ਜਦੁਰਾ ਤਿਹ ਸੋ ਬਚਨਾ ਹੈ ਉਚਾਰਿਯੋ ॥
soaoo hasee it te e hase jaduraa tih so bachanaa hai uchaariyo |

Hinc illa risit, et ex illa parte Krishna subridens loqui coepit cum illa

ਮੇਰੋ ਮਹਾ ਹਿਤ ਹੈ ਤੁਮ ਸੋ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਇਹ ਹੇਰਿ ਬਿਚਾਰਿਯੋ ॥
mero mahaa hit hai tum so brikhabhaan sutaa ih her bichaariyo |

tantum te amo. Radha hoc videns (omnia), cogitavi (sic in animo).

ਆਨਿ ਤ੍ਰਿਯਾ ਸੰਗਿ ਹੇਤ ਕਰਿਯੋ ਹਮ ਊਪਰ ਤੇ ਹਰਿ ਚੇਤ ਬਿਸਾਰਿਯੋ ॥੬੭੪॥
aan triyaa sang het kariyo ham aoopar te har chet bisaariyo |674|

Hoc videns Radha putavit Krishna tunc intenta in amore cum alia muliere et sic eius amor cum ea finivit.

ਹਰਿ ਰਾਧਿਕਾ ਆਨਨ ਦੇਖਤ ਹੀ ਅਪਨੇ ਮਨ ਮੈ ਇਹ ਭਾਤਿ ਉਚਾਰਿਯੋ ॥
har raadhikaa aanan dekhat hee apane man mai ih bhaat uchaariyo |

Krishna videns faciem, Radha in animo suo dixit, ���Krishna nunc ab aliis mulieribus subacta est.

ਸ੍ਯਾਮ ਭਏ ਬਸਿ ਅਉਰ ਤ੍ਰਿਯਾ ਤਿਹ ਤੇ ਅਤਿ ਪੈ ਮਨਿ ਮਾਨ ਹੀ ਧਾਰਿਯੋ ॥
sayaam bhe bas aaur triyaa tih te at pai man maan hee dhaariyo |

Ergo nunc non meminit sui Corde mei

ਆਨੰਦ ਥੋ ਜਿਤਨੋ ਮਨ ਮੈ ਤਿਤਨੋ ਇਹ ਭਾਖਿ ਬਿਦਾ ਕਰਿ ਡਾਰਿਯੋ ॥
aanand tho jitano man mai titano ih bhaakh bidaa kar ddaariyo |

Haec dicens valedicens a mente sua beata

ਚੰਦ੍ਰਭਗਾ ਮੁਖਿ ਚੰਦ ਦੁਤੈ ਸਭ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਤੇ ਘਟ ਮੋਹਿ ਬਿਚਾਰਿਯੋ ॥੬੭੫॥
chandrabhagaa mukh chand dutai sabh gvaarin te ghatt mohi bichaariyo |675|

Putavit faciem Chandarbhaga similem lunae esse Krishna et eam minimam ex omnibus gopis.675.

ਕਹਿ ਕੈ ਇਹ ਭਾਤਿ ਸੋਊ ਤਬ ਹੀ ਅਪਨੇ ਮਨ ਮੈ ਇਹ ਬਾਤ ਬਿਚਾਰੀ ॥
keh kai ih bhaat soaoo tab hee apane man mai ih baat bichaaree |

Hoc cum dixisset, hoc animo consideravit

ਪ੍ਰੀਤ ਕਰੀ ਹਰਿ ਆਨਹਿ ਸੋ ਤਜਿ ਖੇਲ ਸਭੈ ਉਠਿ ਧਾਮਿ ਸਿਧਾਰੀ ॥
preet karee har aaneh so taj khel sabhai utth dhaam sidhaaree |

Haec dicens, ruminavit in corde suo et existimans quod tunc Krishna quemdam alium amaret, incepit sibi domum suam.

ਐਸ ਕਰੀ ਗਨਤੀ ਮਨ ਮੈ ਉਪਮਾ ਤਿਹ ਕੀ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਉਚਾਰੀ ॥
aais karee ganatee man mai upamaa tih kee kab sayaam uchaaree |

(Radha) sic animo cogitans cuius similitudinem poeta Shyam dicit (sic).

ਤ੍ਰੀਯਨ ਬੀਚ ਚਲੈਗੀ ਕਥਾ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨੁ ਸੁਤਾ ਬ੍ਰਿਜਨਾਥਿ ਬਿਸਾਰੀ ॥੬੭੬॥
treeyan beech chalaigee kathaa brikhabhaan sutaa brijanaath bisaaree |676|

Poeta Shyam dicit ��� Nunc loquetur inter mulieres quod Krishna oblitus est Radha. 676 .

ਅਥ ਰਾਧਿਕਾ ਕੋ ਮਾਨ ਕਥਨੰ ॥
ath raadhikaa ko maan kathanan |

Nunc incipit descriptio honoris Radha

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਇਹ ਭਾਤਿ ਚਲੀ ਕਹਿ ਕੈ ਸੁ ਤ੍ਰਿਯਾ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਸੋਊ ਕੁੰਜ ਗਲੀ ਹੈ ॥
eih bhaat chalee keh kai su triyaa kab sayaam kahai soaoo kunj galee hai |

Sic dicens, Radha thalamos egreditur

ਚੰਦਮੁਖੀ ਤਨ ਕੰਚਨ ਸੇ ਸਭ ਗ੍ਵਾਰਿਨ ਤੇ ਜੋਊ ਖੂਬ ਭਲੀ ਹੈ ॥
chandamukhee tan kanchan se sabh gvaarin te joaoo khoob bhalee hai |

Radha, pulcherrima inter gopis, faciem habet sicut lunam et corpus sicut aurum

ਮਾਨ ਕੀਯੋ ਨਿਖਰੀ ਤਿਨ ਤੇ ਮ੍ਰਿਗਨੀ ਸੀ ਮਨੋ ਸੁ ਬਿਨਾ ਹੀ ਅਲੀ ਹੈ ॥
maan keeyo nikharee tin te mriganee see mano su binaa hee alee hai |

Superba nunc separata est ab amicis suis sicut cervus de grege rum

ਯੌ ਉਪਜੀ ਉਪਮਾ ਮਨ ਮੈ ਪਤਿ ਸੋ ਰਤਿ ਮਾਨਹੁ ਰੂਠਿ ਚਲੀ ਹੈ ॥੬੭੭॥
yau upajee upamaa man mai pat so rat maanahu rootth chalee hai |677|

Qua visa, Rati, irata deo amoris, visum est ei exire.

ਇਤ ਤੇ ਹਰਿ ਖੇਲਤ ਰਾਸ ਬਿਖੈ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਕਰਿ ਪ੍ਰੀਤਿ ਨਿਹਾਰੀ ॥
eit te har khelat raas bikhai brikhabhaan sutaa kar preet nihaaree |

Dum in rasa ludit, Sri Krishna Radha amanter aspexit. Poeta shyam dicit;

ਪੇਖ ਰਹਿਯੋ ਨ ਪਿਖੀ ਤਿਨ ਮੈ ਕਬਿ ਸ੍ਯਾਮ ਕਹੈ ਜੁ ਹੁਤੀ ਸੋਊ ਪਿਆਰੀ ॥
pekh rahiyo na pikhee tin mai kab sayaam kahai ju hutee soaoo piaaree |

Hinc Krishna, fabulae amatoriae occupatus, Radha versus spectabat, sed nusquam comparuit.

ਚੰਦ੍ਰਪ੍ਰਭਾ ਸਮ ਜਾ ਮੁਖ ਹੈ ਤਨ ਕੰਚਨ ਸੋ ਅਤਿ ਸੁੰਦਰ ਨਾਰੀ ॥
chandraprabhaa sam jaa mukh hai tan kanchan so at sundar naaree |

Haec femina pulcherrima est facie lunaea et corpore aureo.

ਕੈ ਗ੍ਰਿਹਿ ਮਾਨ ਕੈ ਨੀਦ ਗਈ ਕਿ ਕੋਊ ਉਨਿ ਮਾਨ ਕੀ ਬਾਤ ਬਿਚਾਰੀ ॥੬੭੮॥
kai grihi maan kai need gee ki koaoo un maan kee baat bichaaree |678|

Radha, cuius facies est sicut luna et cuius corpus est sicut aurum et qui perquam venustum est vel ad domum suam ictum sub somno ictum vel propter aliquam superbiam et cogitationem de ea reliquit.

ਕਾਨ੍ਰਹ ਬਾਚ ॥
kaanrah baach |

Oratio de Krishna:

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਬਿਜਛਟਾ ਜਿਹ ਨਾਮ ਸਖੀ ਕੋ ਹੈ ਸੋਊ ਸਖੀ ਜਦੁਰਾਇ ਬੁਲਾਈ ॥
bijachhattaa jih naam sakhee ko hai soaoo sakhee jaduraae bulaaee |

Krishna adulescens puella nomine Vidhuchhata

ਅੰਗ ਪ੍ਰਭਾ ਜਿਹ ਕੰਚਨ ਸੀ ਜਿਹ ਤੇ ਮੁਖ ਚੰਦ ਛਟਾ ਛਬਿ ਪਾਈ ॥
ang prabhaa jih kanchan see jih te mukh chand chhattaa chhab paaee |

Corpus eius fulgebat sicut aurum et gloria oris eius sicut luna

ਤਾ ਸੰਗਿ ਐਸੇ ਕਹਿਯੋ ਹਰਿ ਜੂ ਸੁਨ ਤੂ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਪਹਿ ਜਾਈ ॥
taa sang aaise kahiyo har joo sun too brikhabhaan sutaa peh jaaee |

Dixitque ei Cishan : Audi, tu Radha.

ਪਾਇਨ ਪੈ ਬਿਨਤੀਅਨ ਕੈ ਅਤਿ ਹੇਤ ਕੇ ਭਾਵ ਸੋ ਲਿਆਉ ਮਨਾਈ ॥੬੭੯॥
paaein pai binateean kai at het ke bhaav so liaau manaaee |679|

Vocavit eam Krishna et dixit ei : ���Vade ad Radha et procidens ad pedes ejus rogas eam et ut venirem 679.

ਜਦੁਰਾਇ ਕੀ ਸੁਨ ਕੈ ਬਤੀਆ ਬ੍ਰਿਖਭਾਨ ਸੁਤਾ ਜੋਊ ਬਾਲ ਭਲੀ ਹੈ ॥
jaduraae kee sun kai bateea brikhabhaan sutaa joaoo baal bhalee hai |

Audito Krishna, quae est optima femina Radha;

ਰੂਪ ਮਨੋ ਸਮ ਸੁੰਦਰ ਮੈਨ ਕੇ ਮਾਨਹੁ ਸੁੰਦਰਿ ਕੰਜ ਕਲੀ ਹੈ ॥
roop mano sam sundar main ke maanahu sundar kanj kalee hai |

Audiens verba Krishna, regis Yadavae, puella ei obediens, versus Radha proficiscitur, qui est venustus sicut deus amoris et loti;

ਤਾ ਕੇ ਮਨਾਇਬੇ ਕਾਜ ਚਲੀ ਹਰਿ ਕੋ ਫੁਨਿ ਆਇਸ ਪਾਇ ਅਲੀ ਹੈ ॥
taa ke manaaeibe kaaj chalee har ko fun aaeis paae alee hai |

Eum celebrare, Sakhi cum Krishna permissu profectus est.

ਯੋ ਉਪਜੀ ਜੀਯ ਮੈ ਉਪਮਾ ਕਰ ਤੇ ਚਕਈ ਮਨੋ ਛੂਟਿ ਚਲੀ ਹੈ ॥੬੮੦॥
yo upajee jeey mai upamaa kar te chakee mano chhoott chalee hai |680|

Ut suaderet, movit tanquam discus e manu lapsus.680.