Sri Dasam Granth

Pagina - 312


ਗੋ ਬਛਰੇ ਅਰੁ ਗੋਪ ਸਭੈ ਗਿਰਗੇ ਸਭ ਪ੍ਰਾਨ ਡਸੇ ਜਬ ਕਾਰੀ ॥
go bachhare ar gop sabhai girage sabh praan ddase jab kaaree |

Ibi percussit Kali serpens omnes vaccas, vitulos et pueros gopa et omnes mortui corruerunt

ਧਾਇ ਕਹਿਯੋ ਮੁਸਲੀ ਪ੍ਰਭ ਪੈ ਸਭ ਸੈਨ ਸਖਾ ਤੁਮਰੀ ਹਰਿ ਮਾਰੀ ॥੨੦੪॥
dhaae kahiyo musalee prabh pai sabh sain sakhaa tumaree har maaree |204|

Hoc videns Balram dixit ad Krishna, fuge, omnis exercitus puerorum tuus a serpente occisus est.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਕ੍ਰਿਪਾ ਦ੍ਰਿਸਟਿ ਚਿਤਵੀ ਤਿਨੈ ਜੀਵ ਉਠੇ ਤਤਕਾਲ ॥
kripaa drisatt chitavee tinai jeev utthe tatakaal |

(Sri Krishna) eum in gratia respexit

ਗਊ ਸਭੈ ਅਰੁ ਸੁਤ ਤਿਨੈ ਅਉ ਫੁਨਿ ਸਭੈ ਗੁਪਾਲ ॥੨੦੫॥
gaoo sabhai ar sut tinai aau fun sabhai gupaal |205|

Krishna omnes aspectu suo spectabat et omnes vaccae et gopa pueri statim ad vitam redierunt.205.

ਉਠਿ ਪਾਇਨ ਲਾਗੇ ਤਬੈ ਕਰਹਿੰ ਬਡਾਈ ਸੋਇ ॥
autth paaein laage tabai karahin baddaaee soe |

Eodem tempore surrexit et in sella Sri Krishna glorificare coepit

ਜੀਅ ਦਾਨ ਹਮ ਕੋ ਦਯੋ ਇਹ ਤੇ ਬਡੋ ਨ ਕੋਇ ॥੨੦੬॥
jeea daan ham ko dayo ih te baddo na koe |206|

Surrexerunt omnes et tenuerunt pedes eius dicentes: “ O largitor vitae nobis! non est maior quam you.���206

ਅਥ ਕਾਲੀ ਨਾਗ ਨਾਥਬੋ ॥
ath kaalee naag naathabo |

Nunc contexta ligans atra coluber;

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

DOHRA

ਗੋਪ ਜਾਨ ਕੈ ਆਪਨੇ ਕੀਨੇ ਮਨੈ ਬਿਚਾਰ ॥
gop jaan kai aapane keene manai bichaar |

Sciens gop (filios) suos (Sri Krishna) in animo suo cogitavit

ਦੁਸਟ ਨਾਗ ਸਰ ਮੈ ਬਸੇ ਤਾ ਕੋ ਲੇਉ ਨਿਕਾਰ ॥੨੦੭॥
dusatt naag sar mai base taa ko leo nikaar |207|

Krishna consultationes cum pueris gopa tenuit ut tyrannus Naga (Kali) in illa piscina habitat et eiciendus esset.���207.

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਊਚ ਕਦੰਮਹਿ ਕੋ ਤਰੁ ਥੋ ਤਿਹ ਪੈ ਚੜਿ ਕੈ ਹਰਿ ਕੂਦ ਪਰਿਓ ॥
aooch kadameh ko tar tho tih pai charr kai har kood pario |

Ascendens Kadamb-arbor, Krishna in piscina desiluit ab altitudine sua

ਤਿਨ ਸੰਕ ਕਰੀ ਮਨ ਮੈ ਨ ਕਛੂ ਫੁਨਿ ਧੀਰਜ ਗਾਢ ਧਰਿਯੋ ਨ ਟਰਿਓ ॥
tin sank karee man mai na kachhoo fun dheeraj gaadt dhariyo na ttario |

Non timuit ne paulum quidem patienter

ਮਨੁਖੋਸਤ ਲੌ ਜਲ ਉਚ ਭਯੋ ਨਿਕਸਿਯੋ ਤਬ ਨਾਗ ਬਡੋ ਨ ਡਰਿਯੋ ॥
manukhosat lau jal uch bhayo nikasiyo tab naag baddo na ddariyo |

Aqua nata est ad septiformem altitudinem hominis et ex illa Naga apparuit sed Krishna iam tunc non expavit.

ਪਟ ਪੀਤ ਧਰੇ ਤਨ ਪੈ ਨਰ ਦੇਖਿ ਮਹਾ ਬਲਿ ਕੈ ਤਿਨ ਜੁਧ ਕਰਿਯੋ ॥੨੦੮॥
patt peet dhare tan pai nar dekh mahaa bal kai tin judh kariyo |208|

Cum Naga vidit hominem equitantem super se pugnare coepit.208.

ਬਾਧ ਲਯੋ ਹਰਿ ਕੋ ਤਨ ਸੋ ਕਰ ਕ੍ਰੁਧ ਕਿਧੋ ਤਿਹ ਕੋ ਤਨ ਕਾਟੇ ॥
baadh layo har ko tan so kar krudh kidho tih ko tan kaatte |

Intexuit Krishna, qui in magno furoreu corpus suum concidit

ਢੀਲੋ ਰਹਿਯੋ ਹੁਇ ਪੈ ਹਰਿ ਜੀ ਪਿਖਿ ਯਾ ਰਨ ਕੇ ਹੀਯਰੇ ਫੁਨਿ ਫਾਟੇ ॥
dteelo rahiyo hue pai har jee pikh yaa ran ke heeyare fun faatte |

Captus anguis in Krishna solutus est, visores autem magnum timorem in cordibus suis tenuerunt

ਰੋਵਤ ਆਵਤ ਹੈ ਪਤਨੀ ਬ੍ਰਿਜ ਠੋਕਤ ਮੂੰਡ ਉਖਾਰਤ ਝਾਟੇ ॥
rovat aavat hai patanee brij tthokat moondd ukhaarat jhaatte |

Dominae villae Braja versus eam partem movere coeperunt comam trahentes et capita sua curantes;

ਆਇ ਹੈ ਮਾਰ ਉਸੈ ਨਹੀ ਰੋਵਹੁ ਨੰਦ ਇਹੈ ਕਹਿ ਕੈ ਇਨ ਡਾਟੇ ॥੨੦੯॥
aae hai maar usai nahee rovahu nand ihai keh kai in ddaatte |209|

Nand autem eos increpavit dicens: “Nolite flere, popule! Krishna tantum revertetur ad eum occidendum.���209.

ਕਾਨ੍ਰਹਿ ਲਪੇਟ ਬਡੋ ਵਹ ਪੰਨਗ ਫੂਕਤ ਹੈ ਕਰਿ ਕ੍ਰੁਧਹਿ ਕੈਸੇ ॥
kaanreh lapett baddo vah panag fookat hai kar krudheh kaise |

Enering Krishna, serpens ille ingens in magno furore sibilare coepit

ਜਿਉ ਧਨ ਪਾਤ੍ਰ ਗਏ ਧਨ ਤੇ ਅਤਿ ਝੂਰਤ ਲੇਤ ਉਸਾਸਨ ਤੈਸੇ ॥
jiau dhan paatr ge dhan te at jhoorat let usaasan taise |

Serpens quasi faenerator ingemuit amisso cistae suae sibilo

ਬੋਲਤ ਜਿਉ ਧਮੀਆ ਹਰਿ ਮੈ ਸੁਰ ਕੈ ਮਧਿ ਸਵਾਸ ਭਰੇ ਵਹ ਐਸੇ ॥
bolat jiau dhameea har mai sur kai madh savaas bhare vah aaise |

(vel) Sicut loquitur dhaukani ('dhamiya') sonus talis fit per flatum serpentis ex aqua.

ਭੂਭਰ ਬੀਚ ਪਰੇ ਜਲ ਜਿਉ ਤਿਹ ਤੇ ਫੁਨਿ ਹੋਤ ਮਹਾ ਧੁਨਿ ਜੈਸੇ ॥੨੧੦॥
bhoobhar beech pare jal jiau tih te fun hot mahaa dhun jaise |210|

Serpens ille spirabat sicut tympanum sonans, vel vox ejus erat sicut vorago magna in aquis.210.

ਚਕ੍ਰਤ ਹੋਇ ਰਹੇ ਬ੍ਰਿਜ ਬਾਲਕ ਮਾਰ ਲਏ ਹਰਿ ਜੀ ਇਹ ਨਾਗੈ ॥
chakrat hoe rahe brij baalak maar le har jee ih naagai |

Braj Balak admiratur (dicens), Sri Krishna hunc serpentem interficiet.

ਦਛਨ ਤੀਅ ਭੁਜਾ ਗਹਿ ਕੈ ਇਹ ਮਤਿ ਲਗੈ ਦੁਖ ਅਉ ਸੁਖ ਭਾਗੈ ॥
dachhan teea bhujaa geh kai ih mat lagai dukh aau sukh bhaagai |

Pueri Braja haec omnia cum mirarentur et inter se arma capierent, existimabant Krishna quoquo modo serpentem necare.

ਖੋਜਤ ਖੋਜਤ ਸਭੈ ਬ੍ਰਿਜ ਕੇ ਜਨ ਕਉਤਕ ਦੇਖਿ ਲਯੋ ਇਹ ਆਗੈ ॥
khojat khojat sabhai brij ke jan kautak dekh layo ih aagai |

(Inde) omnis populus de Braj, quaerens eam, venit et processit et vidit.

ਸ੍ਯਾਮਹਿ ਸ੍ਯਾਮ ਬਡੋ ਅਹਿ ਕਾਟਤ ਜਿਉ ਰੁਚ ਕੈ ਨਰ ਖਾਵਤ ਸਾਗੈ ॥੨੧੧॥
sayaameh sayaam baddo eh kaattat jiau ruch kai nar khaavat saagai |211|

Omnes viri et feminae de Braja hoc mirabile spectaculum videbant et hinc anguis niger Krishna mordebat sicut homo cibum suum cum voluptate comedens.211.

ਰੋਵਨ ਲਾਗ ਜਬੈ ਜਸੁਦਾ ਚੁਪ ਤਾਹਿ ਕਰਾਵਤ ਪੈ ਜੁ ਅਲੀ ਹੈ ॥
rovan laag jabai jasudaa chup taeh karaavat pai ju alee hai |

Cum Jasodha incipit flere, amici eius silentium eius. (Dicunt) hanc aurem esse fortissimam

ਦੈਤ ਤ੍ਰਿਨਾਵ੍ਰਤ ਅਉਰ ਬਕੀ ਵ ਬਕਾਸੁਰ ਹਨੇ ਇਹ ਕਾਨ੍ਰਹ ਬਲੀ ਹੈ ॥
dait trinaavrat aaur bakee v bakaasur hane ih kaanrah balee hai |

Cum Yashoda etiam flere incepit , amici eius consolabantur eam dicentes : ���Nunc sollicitus sis , Krishna interfecit daemones sicut Tranavrata , Baki et Bakasura etc.

ਆਇ ਹੈ ਮਾਰ ਅਬੈ ਇਹ ਸਾਪਹਿ ਬੋਲਿ ਉਠਿਓ ਇਹ ਭਾਤ ਹਲੀ ਹੈ ॥
aae hai maar abai ih saapeh bol utthio ih bhaat halee hai |

Balaram dixit (ab imo) quod solus post hanc serpentem interfecto Sri Krishna veniet.

ਤੋਰ ਡਰੈ ਸਭ ਹੀ ਇਹ ਕੇ ਫਨਿ ਪੈ ਕਰੁਨਾ ਨਿਧਿ ਜੋਰ ਛਲੀ ਹੈ ॥੨੧੨॥
tor ddarai sabh hee ih ke fan pai karunaa nidh jor chhalee hai |212|

Ille, occiso serpente, ex altera parte, Krishna omnes cucullas serpentis illius virtute sua delevit.

ਕਬਿਯੋ ਬਾਚ ॥
kabiyo baach |

Oratio poetae;

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

Swayya

ਜਾਨਿ ਦੁਖੀ ਅਪਨ੍ਰਯੋ ਜਨ ਕੌ ਅਪਨੋ ਤਨ ਤਾ ਤੈ ਛਡਾਇ ਲਯੋ ਹੈ ॥
jaan dukhee apanrayo jan kau apano tan taa tai chhaddaae layo hai |

Videns autem omnem populum suum turbatum, stantem in patrimonio,

ਬਕਤ੍ਰ ਬਿਲੋਕ ਬਡੋ ਵਹ ਪੰਨਗ ਪੈ ਮਨ ਭੀਤਰ ਕ੍ਰੁਧ ਭਯੋ ਹੈ ॥
bakatr bilok baddo vah panag pai man bheetar krudh bhayo hai |

Krishna corpus suum e serpentis angore emissum obtinuit, videns hunc horrendus ille anguis furibundus

ਸਉ ਫਨ ਕੋ ਸੁ ਫੁਲਾਇ ਉਚਾਇ ਕੈ ਸਾਮੁਹਿ ਤਾਹਿ ਕੇ ਧਾਇ ਗਯੋ ਹੈ ॥
sau fan ko su fulaae uchaae kai saamuhi taeh ke dhaae gayo hai |

Ille iterum cucullum suum expandit, in diversorio Krishna accurrit

ਕੂਦ ਕੈ ਕਾਨ੍ਰਹ ਬਚਾਇ ਕੈ ਦਾਵਹਿ ਉਪਰਿ ਮਾਥ ਜੁ ਠਾਢੋ ਭਯੋ ਹੈ ॥੨੧੩॥
kood kai kaanrah bachaae kai daaveh upar maath ju tthaadto bhayo hai |213|

Krishna, se ex insidiis, insiliit et constitit pedibus in fronte serpentis.213.

ਕੂਦਤ ਹੈ ਚੜਿ ਸਿਰ ਊਪਰਿ ਸ੍ਰਉਨ ਸੰਬੂਹ ਚਲੈ ਸਿਰ ਤਾ ਤੇ ॥
koodat hai charr sir aoopar sraun sanbooh chalai sir taa te |

Ascendens in caput illius serpentis, Krishna incepit salire et fluxus sanguinis calidi e capite fluere coepit (serpentis)

ਪ੍ਰਾਨ ਲਗੇ ਛੁਟਨੇ ਜਬ ਹੀ ਛਿਨ ਮੈਨ ਗਈ ਉਡ ਕੈ ਮੁਖਰਾ ਤੇ ॥
praan lage chhuttane jab hee chhin main gee udd kai mukharaa te |

Serpens ille exspiraturus, omnem nitorem consummavit

ਤਉ ਹਰਿ ਜੀ ਬਲਿ ਕੈ ਤਨ ਕੋ ਸਰ ਤੀਰ ਨਿਕਾਸ ਲਯੋ ਬਹੁ ਭਾਤੇ ॥
tau har jee bal kai tan ko sar teer nikaas layo bahu bhaate |

Tunc Krishna serpentem traxit ad ripam fluminis sua virtute

ਜਾਤ ਬਡੋ ਸਰ ਤੀਰ ਬਹਿਯੋ ਰਸਰੇ ਬੰਧ ਖੈਚਤ ਹੈ ਚਹੂੰ ਘਾਤੇ ॥੨੧੪॥
jaat baddo sar teer bahiyo rasare bandh khaichat hai chahoon ghaate |214|

Quod Naga versus ripam trahebatur et ab omnibus quattuor lateribus funibus ligatis extractus est.

ਕਾਲੀ ਨਾਗ ਕੀ ਤ੍ਰਿਯੋ ਬਾਚ ॥
kaalee naag kee triyo baach |

Oratio de uxore Kali serpentis;

ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |

SWAYYA

ਤਉ ਤਿਹ ਕੀ ਤ੍ਰਿਯਾ ਸਭ ਹੀ ਸੁਤ ਅੰਜੁਲ ਜੋਰ ਕੈ ਯੌ ਘਿਘਯਾਵੈ ॥
tau tih kee triyaa sabh hee sut anjul jor kai yau ghighayaavai |

Tunc omnes uxores et filii iunctis manibus sic saltare coeperunt;

ਰਛ ਕਰੋ ਇਹ ਕੀ ਹਰਿ ਜੀ ਤੁਮ ਪੈ ਬਰੁ ਦਾਨ ਇਹੈ ਹਮ ਪਾਵੈ ॥
rachh karo ih kee har jee tum pai bar daan ihai ham paavai |

Tunc uxores serpentis flentes dixerunt, manibus iunctis: “Domine! det nobis beneficium huius colubri

ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਦੇਤ ਵਹੈ ਹਮ ਲਿਆਵਤ ਬਿਖ ਦਈ ਵਹ ਹੀ ਹਮ ਲਿਆਵੈ ॥
amrit det vahai ham liaavat bikh dee vah hee ham liaavai |

, Dómine! si nobis ambrosiam dederis, idem utimur et si venenum dederis, id quoque adoptat.

ਦੋਸ ਨਹੀ ਹਮਰੇ ਪਤਿ ਕੋ ਕਛੁ ਬਾਤ ਕਹੈ ਅਰੁ ਸੀਸ ਝੁਕਾਵੈ ॥੨੧੫॥
dos nahee hamare pat ko kachh baat kahai ar sees jhukaavai |215|

Non est culpa viri nostri in hoc, hoc dicens multa inclinaverunt capita sua.