Sri Dasam Granth

Pagina - 1322


ਅੜਿਲ ॥
arril |

adamanta;

ਸ੍ਰੀ ਜਸ ਤਿਲਕ ਸਿੰਘ ਤਿਹ ਨਾਮ ਪਛਾਨਿਯੈ ॥
sree jas tilak singh tih naam pachhaaniyai |

Nomen eius sciendum est quod Jas Tilak Singh.

ਰੂਪਵਾਨ ਧਨਵਾਨ ਚਤੁਰ ਪਹਿਚਾਨਿਯੈ ॥
roopavaan dhanavaan chatur pahichaaniyai |

Pulcher, dives, callidus haberi debet.

ਜੋ ਇਸਤ੍ਰੀ ਤਾ ਕੋ ਛਿਨ ਰੂਪ ਨਿਹਾਰਈ ॥
jo isatree taa ko chhin roop nihaaree |

Mulier, quae eum etiam ad videndum videbat;

ਹੋ ਲੋਕ ਲਾਜ ਕੁਲਿ ਕਾਨਿ ਸਭੈ ਤਜਿ ਡਾਰਈ ॥੩॥
ho lok laaj kul kaan sabhai taj ddaaree |3|

Tunc isti continuo hospitio moresque gentis relinquebant. 3.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

viginti quattuor;

ਏਕ ਸਖੀ ਤਾ ਕੌ ਲਖਿ ਪਾਈ ॥
ek sakhee taa kau lakh paaee |

A Sakhi vidit eum

ਬੈਠਿ ਸਖਿਨ ਮਹਿ ਬਾਤ ਚਲਾਈ ॥
baitth sakhin meh baat chalaaee |

Et sedebat inter amicos et loquebatur

ਜਸ ਸੁੰਦਰ ਇਕ ਇਹ ਪੁਰ ਮਾਹੀ ॥
jas sundar ik ih pur maahee |

Quod tam pulchra sit in hac urbe

ਤੈਸੌ ਚੰਦ੍ਰ ਸੂਰ ਭੀ ਨਾਹੀ ॥੪॥
taisau chandr soor bhee naahee |4|

Non est talis sicut luna et sol. 4.

ਸੁਨਿ ਬਤਿਯਾ ਰਾਨੀ ਜਿਯ ਰਾਖੀ ॥
sun batiyaa raanee jiy raakhee |

Quo audito, regina illud in animo habebat

ਔਰ ਨਾਰਿ ਸੌ ਪ੍ਰਗਟ ਨ ਭਾਖੀ ॥
aauar naar sau pragatt na bhaakhee |

& aliis mulieribus non revelavit.

ਜੋ ਸਹਚਰਿ ਤਾ ਕੌ ਲਖਿ ਆਈ ॥
jo sahachar taa kau lakh aaee |

Ancilla quae ad eum videndum venit.

ਰੈਨਿ ਭਈ ਤਬ ਵਹੈ ਬੁਲਾਈ ॥੫॥
rain bhee tab vahai bulaaee |5|

Nox erat, tunc vocabatur. 5.

ਅਧਿਕ ਦਰਬੁ ਤਾ ਕੌ ਦੈ ਰਾਨੀ ॥
adhik darab taa kau dai raanee |

Regina multam pecuniam dedit

ਪੂਛੀ ਤਾਹਿ ਦੀਨ ਹ੍ਵੈ ਬਾਨੀ ॥
poochhee taeh deen hvai baanee |

petivit suppliciter.

ਸੁ ਕਹੁ ਕਹਾ ਮੁਹਿ ਜੁ ਤੈ ਨਿਹਾਰਾ ॥
su kahu kahaa muhi ju tai nihaaraa |

De vidisti, dic ubi sit.

ਕਿਯਾ ਚਾਹਤ ਤਿਹ ਦਰਸ ਅਪਾਰਾ ॥੬॥
kiyaa chaahat tih daras apaaraa |6|

eum videre cupio. 6.

ਤਬ ਚੇਰੀ ਇਮਿ ਬਚਨ ਉਚਾਰੋ ॥
tab cheree im bachan uchaaro |

Tum puella sic locutus est.

ਸੁਨੁ ਰਾਨੀ ਜੂ ਕਹਾ ਹਮਾਰੋ ॥
sun raanee joo kahaa hamaaro |

O regina! Audis me.

ਸ੍ਰੀ ਜਸ ਤਿਲਕ ਰਾਇ ਤਿਹ ਜਾਨੋ ॥
sree jas tilak raae tih jaano |

Nomen suum intellige Jas Tilak Rai.

ਸਾਹ ਪੂਤ ਤਾ ਕਹ ਪਹਿਚਾਨੋ ॥੭॥
saah poot taa kah pahichaano |7|

Cognoscite eum filium Shah.7.

ਜੁ ਤੁਮ ਕਹੌ ਤਿਹ ਤੁਮੈ ਮਿਲਾਊ ॥
ju tum kahau tih tumai milaaoo |

Si quaeris, occurrent tibi

ਮਦਨ ਤਾਪ ਸਭ ਤੋਰ ਮਿਟਾਊ ॥
madan taap sabh tor mittaaoo |

Ignem libidinosum sedate.

ਸੁਨਤ ਬਚਨ ਰਾਨੀ ਪਗ ਪਰੀ ॥
sunat bachan raanee pag paree |

Regina verba audiens cecidit super pedes eius

ਪੁਨਿ ਤਾ ਸੌ ਬਿਨਤੀ ਇਮਿ ਕਰੀ ॥੮॥
pun taa sau binatee im karee |8|

Et tunc rogaverunt eum ut hoc.8.

ਜੇ ਤਾ ਕੋ ਤੈਂ ਮੁਝੈ ਮਿਲਾਵੈਂ ॥
je taa ko tain mujhai milaavain |

Si dederis eum mihi,

ਜੋ ਧਨ ਮੁਖ ਮਾਗੈ ਸੋ ਪਾਵੈਂ ॥
jo dhan mukh maagai so paavain |

Pecuniam quam petis accipietis.

ਤਹ ਸਖੀ ਗਈ ਬਾਰ ਨਹਿ ਲਾਗੀ ॥
tah sakhee gee baar neh laagee |

Ibi sine mora ivit

ਆਨਿ ਦਿਯੋ ਤਾ ਕੌ ਬਡਭਾਗੀ ॥੯॥
aan diyo taa kau baddabhaagee |9|

Et benedixit illi. VIIII.

ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |

dual;

ਰਾਨੀ ਤਾ ਕੌ ਪਾਇ ਤਿਹ ਦਾਰਿਦ ਦਿਯਾ ਮਿਟਾਇ ॥
raanee taa kau paae tih daarid diyaa mittaae |

Regina obtinuit eam et paupertatem abstulit.

ਨ੍ਰਿਪ ਕੀ ਆਖ ਬਚਾਇ ਉਹਿ ਲਿਯੇ ਗਰੇ ਸੌ ਲਾਇ ॥੧੦॥
nrip kee aakh bachaae uhi liye gare sau laae |10|

Rani regis oculum servaverunt et eum foverunt. 10.

ਚੌਪਈ ॥
chauapee |

viginti quattuor;

ਦੋਊ ਧਨੀ ਔ ਜੋਬਨਵੰਤ ॥
doaoo dhanee aau jobanavant |

Ambo divites et industrii

ਕਰਤ ਕਾਮ ਕ੍ਰੀੜਾ ਬਿਗਸੰਤ ॥
karat kaam kreerraa bigasant |

Et solebant esse felices concubitu.

ਇਕ ਕਾਮੀ ਅਰੁ ਕੈਫ ਚੜਾਈ ॥
eik kaamee ar kaif charraaee |

unus erat operarius et bibebat;

ਰੈਨਿ ਸਕਲ ਰਤਿ ਕਰਤ ਬਿਤਾਈ ॥੧੧॥
rain sakal rat karat bitaaee |11|

Pernoctavit totam noctem faciens sexus. 11.

ਲਪਟਿ ਲਪਟਿ ਆਸਨ ਵੇ ਲੇਹੀ ॥
lapatt lapatt aasan ve lehee |

Habitum caperent cum brachiis

ਆਪੁ ਬੀਚਿ ਸੁਖੁ ਬਹੁ ਬਿਧਿ ਦੇਹੀ ॥
aap beech sukh bahu bidh dehee |

Multum inter se dant et felicitatem.

ਚੁੰਬਨ ਕਰਤ ਨਖਨ ਕੇ ਘਾਤਾ ॥
chunban karat nakhan ke ghaataa |

Oscula clavo notis.

ਰੈਨਿ ਬਿਤੀ ਆਯੋ ਹ੍ਵੈ ਪ੍ਰਾਤਾ ॥੧੨॥
rain bitee aayo hvai praataa |12|

Ita nox praecessit et dies illuxit. XII.

ਰਾਨੀ ਗਈ ਪ੍ਰਾਤ ਪਤਿ ਪਾਸ ॥
raanee gee praat pat paas |

Rani mane ad virum suum;

ਲਗੀ ਰਹੀ ਜਾ ਕੀ ਜਿਯ ਆਸ ॥
lagee rahee jaa kee jiy aas |

Sed in animo erat spes.

ਅਥਵਤ ਦਿਨਨ ਹੋਤ ਅੰਧਯਾਰੋ ॥
athavat dinan hot andhayaaro |

(Cogitabat in animo) quo tempore dies finiet et tenebrae erunt

ਬਹੁਰਿ ਭਜੈ ਮੁਹਿ ਆਨਿ ਪ੍ਯਾਰੋ ॥੧੩॥
bahur bhajai muhi aan payaaro |13|

Et tunc veniet amator meus et dabit mihi laetitiam. XIII.

ਜੌ ਰਹਿ ਹੌ ਰਾਜਾ ਕੈ ਪਾਸ ॥
jau reh hau raajaa kai paas |

Si vivo apud regem

ਮੋਹਿ ਰਾਖਿ ਹੈ ਬਿਰਧ ਨਿਰਾਸ ॥
mohi raakh hai biradh niraas |

Ita me fefellit haec aetas.