Nii nagu ihne rahasoov ei täitu kunagi, nii on ka Guru sikhi silmad, kes on mõistnud, et tõelise guru vorm on ainulaadne aare, mida nähes ei tunne end kunagi rahulolevana.
Nii nagu vaeste nälg ei ole kunagi küllastunud, nii on ka gursikhi kõrvad, kes soovivad alati kuulda Tõelise Guru ambrosiaalseid sõnu. Ja ometi ei kustu neid eliksiirilaadseid sõnu kuuldes tema teadvuse janu.
Gursikhi keel meenutab kogu aeg tõelise guru peamisi jooni ja nagu vihmalind, kes karjub üha enam, pole see kunagi küllastunud.
Sikhi sisemine mina saab õndsa valgusega valgustatud, nähes, kuuldes ja lausudes tõelise guru – aardemaja – mitte kõigi vooruste allikapea – imelist kuju. Ometi ei kao sellise gursikhi janu ja nälg kunagi.