Sorath:
Jumal – manifest Satguru näidend on ekstaatiline ja õnnis, hämmastavalt jahmatav,
kujuteldamatult imeline ja hämmastav üle taju.
Dohra:
(Kirjeldades Guru imelist seisundit, kes on immanentne Issandast), oleme jõudnud vinge olekusse, kõige vaimustavamas ekstaatilises seisundis,
imeliselt kummaline transtsendentsi seisund, nähes Issanda suurejoonelisust.
Channt:
Ürgsel Issandal (Jumalal) pole algust. Ta on kaugemal ja veel kaugemal. Ta on vaba sellistest ilmalikest maistest naudingutest nagu maitse, soovid ja lõhnad.
Ta on väljaspool nägemist, puudutust, mõistuse, intelligentsuse ja sõnade ulatust.
Märkamatut ja sidumatut Issandat ei saa teada veedade uurimise ja muude maiste teadmiste kaudu.
Satguru, kes on Issanda kehastus ja elab Tema jumalikus säras, on lõpmatu. Seega on ta väärt tervitust ja kummardust kõigis kolmes ajas – minevikus, olevikus ja tulevikus. (8)