Allapoole voolav vesi on alati jahe ja selge. Maa, mis jääb kõigi jalge alla, on kõigi meeldivate ja nautimist väärt asjade varakamber.
Oma okste ja lehtede raskuse all justkui anumisel närbunud sandlipuu levitab oma lõhna ja muudab kogu lähiümbruse taimestiku lõhnavaks.
Kõigist kehajäsemetest kummardatakse jalgu, mis jäävad maa peale ja keha alumises otsas. Kogu maailm ihkab pühade jalgade nektarit ja tolmu.
Samamoodi elavad Issanda kummardajad maailmas alandlike inimestena. Ilmalikest sensuaalsustest rikkumata jäävad nad stabiilseks ja muutumatuks ainulaadses armastuses ja pühendumises. (290)