Kui Tõeline Guru, täieliku ja ainsa Issanda kehastus, muutub leebeks, hävitab ta ego meloodia, sisendades südamesse alandlikkust.
Tõelise Guru lahkuse tõttu kiindub inimene pühade inimeste seltskonnas Sõnaguru (Shabad Guru). Armastava kummardamise tunne hävitab mõistusest duaalsuse.
Tõelise Guru suurejoonelisuse, armastava eliksiirilaadse Naami nautimise tõttu tunneb inimene end küllastutuna. Saades imeliseks ja pühendunuks, mõtiskleb inimene kartmatu Issanda nime üle.
Tõelise Guru lahkusega hirmust ja murest loobudes satub inimene ekstaasi seisundisse ja tõelise guru pühitsemise vastuvõtmisega saab temast Guru ori. (189)