Guru sikhi järgija kaotab oma mina ja saavutab elus pääste oma elus. Juhtides majaomaniku elu, ei tunne ta muret ahastuse ega rahu/mugavuse pärast, mis talle ette tuleb.
Ja siis sünd ja surm, patt ja vagadus, taevas ja põrgu, naudingud ja viletsused, mure ja õnn on kõik temaga võrdsed vahendid.
Sellise Guru-teadliku inimese jaoks on džungel ja kodu, nauding ja lahtiütlemine, rahvatraditsioonid ja pühakirjatraditsioonid, teadmised ja mõtisklused, rahu ja häda, kurbus ja nauding, sõprus ja vaen.
Mulla- või kullatükk, mürk ja nektar, vesi ja tuli on guruteadlikule inimesele kõik samad. Sest tema armastus seisneb Guru pideva teadmise stabiilses olekus. (90)