Ükski teine tegu pole õiglane, välja arvatud stabiilse ja kindla Issanda nimi. Välja arvatud Isanda palve ja kummardamine, on jumalate/jumalannade kummardamine mõttetu. Ükski vagadus ei ületa tõde ja püha niidi kandmine ilma moraalita on mõttetu.
Ilma tõelise guru initsiatsioonita pole ükski teadmine väärt. Ükski mõtisklus pole kasulik, välja arvatud Tõelise Guru oma. Ükski kummardamine pole midagi väärt, kui seda ei tehta armastusega, ega ükski väljendatud seisukoht ei saa austust kutsuda.
Ilma kannatlikkuse ja rahuloluta ei saa rahu elada. Tõelist rahu ja mugavust pole võimalik saavutada ilma tasakaaluseisundita. Samamoodi ei saa ükski armastus olla stabiilne ilma sõna ja meele (teadvuse) ühenduseta.
Ilma Tema nime üle arutlemata ei ole võimalik luua usku südamesse ning ilma jumalike ja pühade isikute püha koguduseta pole Issanda nimesse süvenemine võimalik. (215)