Kabit Savaiye Bhai Gurdas Ji

Leht - 663


ਸਿਹਜਾ ਸਮੈ ਅਗ੍ਯਾਨ ਮਾਨ ਕੈ ਰਸਾਏ ਨਾਹਿ ਤਨਕ ਹੀ ਮੈ ਰਿਸਾਇ ਉਤ ਕੋ ਸਿਧਾਰ ਹੈਂ ।
sihajaa samai agayaan maan kai rasaae naeh tanak hee mai risaae ut ko sidhaar hain |

Oma nooruse, rikkuse ja teadmatuse tõttu ei meeldinud ma oma armastatud Issandale temaga kohtumise ajal. Selle tulemusena sai Ta minuga risti ja jättis mu kuhugi mujale. (Ma olin liiga hõivatud oma inimelu nautimisega ja ei pööranud tähelepanu

ਪਾਛੈ ਪਛਤਾਇ ਹਾਇ ਹਾਇ ਕਰ ਕਰ ਮੀਜ ਮੂੰਡ ਧੁਨ ਧੁਨ ਕੋਟਿ ਜਨਮ ਧਿਕਾਰੇ ਹੈਂ ।
paachhai pachhataae haae haae kar kar meej moondd dhun dhun kott janam dhikaare hain |

Olles mõistnud oma Issanda eraldatust, kahetsen ja kurvastan ja peksan oma pead, kirun oma miljoneid Temast eraldatuse sündi.

ਔਸਰ ਨ ਪਾਵੋਂ ਬਿਲਲਾਉ ਦੀਨ ਦੁਖਤ ਹ੍ਵੈ ਬਿਰਹ ਬਿਯੋਗ ਸੋਗ ਆਤਮ ਸੰਘਾਰੇ ਹੈਂ ।
aauasar na paavon bilalaau deen dukhat hvai birah biyog sog aatam sanghaare hain |

Ma ei saa enam seda võimalust kohtuda oma Issandaga igavesti. Sellepärast ma nutan, tundes ahastust ja häiritust. Eraldumine, selle piinad ja mure piinavad mind.

ਪਰਉਪਕਾਰ ਕੀਜੈ ਲਾਲਨ ਮਨਾਇ ਦੀਜੈ ਤੋ ਪਰ ਅਨੰਤ ਸਰਬੰਸ ਬਲਿਹਾਰੈ ਹੈਂ ।੬੬੩।
praupakaar keejai laalan manaae deejai to par anant sarabans balihaarai hain |663|

Oo mu Issanda armastatud sõber! tehke mulle teene ja tooge mu lahus isand abikaasa. Ja sellise teene eest ohverdan teie ees palju, mis mul on. (663)