Tundlik naine (andunud sikh), kes on eraldatud oma armastatud tõelisest gurust, kirjutab oma armastatule kirja, milles teatab, et tema lahusolek ja pikaajaline lahknevus on muutnud ta jume valgeks, samal ajal kui ta jäsemed kaotavad oma jõudu kuni lagunemiseni.
Eraldatud naine kirjutab üles oma hädaseisundi ja piinad, mida ta on kandnud. Ta hädaldab, et tema lahkuminek on muutnud tema nahavärvi peaaegu mustaks.
Südamest nuttes kirjutab eraldatud naine, et kandmise eraldumise ahastuse tõttu on isegi pastapliiatsi rind, millega ta kirjutab, mõranenud.
Külma ohke ja hädaldamise saatel väljendab ta oma ahastust ja küsib, kuidas saaks keegi elada, kui eraldamise relv oli sügavale tema südamesse tunginud. (210)