Haruldane guruteadlik inimene saavutab spirituaalsuse teadmise vaimsete tegude kaudu ja neelab end Temasse, kui tõde taas ühineb Tõega.
Nagu muusikariistad tekitavad meloodilisi noote, mis esindavad ka laulu sõnu, nii sulandub ka mediteerija kartmatusse Issandasse, kes läbib kõike ja kõike.
Nii nagu meditatsioon muudab kõik meie hingetõmbed üheks Issandaga – elu andjaga, nõnda oleks guruteadlik mees Temasse mõtiskledes süvenenud ja suudab nautida kogu oma õndsust selle ühenduse kaudu Temaga.
Tõelise guru eliksiirilaadse jumaliku pilgu läbi kaotab ta oma keha (vajaduste) teadvuse. Sellist lahtiütleva ja eemaldunud kalduvusega inimest kohtab harva. (116)