Nii nagu vapper sõdalane läheb lahinguväljale, kandes oma soomust ja relvi, loobudes kogu oma armastusest ja kiindumustest.
Lahingulaulude inspireerivat muusikat kuulates õitseb ta nagu lill ning tunneb rõõmu ja uhkust nähes, kuidas armee levib taevas tumedate pilvedena.
Oma isandat kuningat teenides täidab ta oma ülesandeid ja tapetakse või kui ta on elus, naaseb, et jutustada kõigist lahinguvälja sündmustest.
Samamoodi saab pühendumise ja kummardamise tee rändaja teadlikult üheks maailma peremehega. Ta kas vaikib täielikult või laulab Tema ülistusi ja hääli, jääb ekstaasi seisundisse. (617)