Oh sõber! armastatu ilusat vormi nähes olin teadvuseta. Nähes taas seda säravat nägu oma sisemises minas, on mu sisemine teadvus ankurdunud stabiilse rahu külge.
Oh sõber! Kuuldes kelle ambrosiaalseid sõnu, läksid mu kõrvad vaimustusse, nüüd, samast keelest pärit ambrosiaalsete sõnadega mu teadvusse, on mu sisemine mina Tema Naam Simranisse haaratud.
Armas Issand palvetades, kelle poole mu keel oli väsinud, palvetan ma lakkamatult, et kutsun seda Issandat oma südamevoodil.
Nii nagu mingit joovastavat ainet tarvitades kaob igasugune teadlikkus ja teadvus, (inimene kaotab teadvuse), on seda nüüd Naam Amriti kujul juues saanud sisemise teadvuse vahend. (666)