Tõelise guru varjupaigas elab pühendunud sikh kõrgemal vaimsel tasandil. Kõik tema ootused ja soovid kaovad ning ta mõistus ei kõiguta enam.
Tõelise guru pilgu järgi ei otsi pühendunud sikh kellegi teisega publikut. Ta vabastab end kõigist muudest mälestustest.
Kaasates oma mõistuse jumalikku sõna (Guru), kaotab ta kõik muud mõtted. (Ta loobub kõigist muudest asjatutest kõnedest). Seega on tema armastus oma Issanda vastu kirjeldamatu.
Hetke pilguheit Tõelisele Gurule saavutab Tema nime hindamatu aare. Sellise inimese seisund on hämmastav ja tekitab vaatajale üllatust. (105)