Mu armastatud peremees tundis mu otsaesist nähes rõõmu. Seda jumaldades pani ta sellele pühitsemise märgi ja palus mul seda näha.
Mu armastatud hoidis siis oma pehmeid käsi mu otsaesisel ja meeldis armastavate lugudega mulle – ülbele.
Ma jooksin ära, öeldes ei! Ei! ja mind jälitades kallistas ta mind väga armastavalt, toetades mu otsaesist oma rinnal.
Aga nüüd lahku minnes nutan ja nutan sama otsaesist, aga mu armastatud peremees ei ilmu isegi unenägudesse. (576)