Kõik õnne ja kurbuse, kasu ja kaotuse, sünni ja surma jms sündmused toimuvad kõigevägevama kirjapandu või ettemääratu järgi. Miski pole elusolendite kätes. See kõik on Kõigevägevama kätes.
Kõik elusolendid kannavad oma tehtu vilju. Ükskõik, milliseid tegusid nad sooritavad, premeeritakse neid vastavalt. Tema Kõigeväeline ise kaasab inimesi erinevate tegude/toimingute sooritamisse.
Ja nii üllatunult kerkib igaühe peas küsimus, kes on esmane põhjus, kas Jumal, inimene või tegu ise? Milline neist põhjustest on rohkem või vähem? Mis on kindlasti õige? Mingi kindlustundega ei saa midagi öelda.
Kuidas elada läbi kiitust ja laimu, naudingut või kurbust? Mis on õnnistus ja mis on needus? Midagi ei saa lõplikult öelda. Võib ainult arutleda, et kõik toimub ja on Issanda enda põhjustatud. (331)