Oo, mu guruteadlik sõber! nagu filosoofikivi, mille puudutus muudab metalli kullaks, kus on pilguheit Tõelisest Gurust, mis teeb inimese ülimaks ja väärtuslikuks nagu kuld? Kus on need armsad silmad ja armsad hindamatud sõnad?
Kus on see kaunite hammastega naeratav nägu, kus on kolle ja kodu ning tema majesteetlik jalutuskäik põldudel ja aedades?
Kus on rahu ja mugavuse aare? Tema kiituste laulmise aare Naami ja bani kaudu (Guru kompositsioonid). Kus on see lahkuse ja heatahtlikkuse pilk, mis seilab lugematuid pühendunuid üle maise ookeani?
Kus on süvenemine Issandasse Naami harjutamise kaudu, kummaline ja imeline tunne nautida Issanda nime õndsust ja kus on see kogudus, mis on kogunenud pühaliku tõelise guru jumaliku juuresolekul, kes laulab vägevuse kiitust.