Kabit Savaiye Bhai Gurdas Ji

Leht - 672


ਨਖ ਸਿਖ ਲਉ ਸਗਲ ਅੰਗ ਰੋਮ ਰੋਮ ਕਰਿ ਕਾਟਿ ਕਾਟਿ ਸਿਖਨ ਕੇ ਚਰਨ ਪਰ ਵਾਰੀਐ ।
nakh sikh lau sagal ang rom rom kar kaatt kaatt sikhan ke charan par vaareeai |

Kui ma lõikan iga oma kehaosa küünest kuni pea otsani juuksekarva suuruseks ja ohverdaksin need guru sikhide pühade jalgade kohale.

ਅਗਨਿ ਜਲਾਇ ਫੁਨਿ ਪੀਸਨ ਪੀਸਾਇ ਤਾਂਹਿ ਲੈ ਉਡੇ ਪਵਨ ਹੁਇ ਅਨਿਕ ਪ੍ਰਕਾਰੀਐ ।
agan jalaae fun peesan peesaae taanhi lai udde pavan hue anik prakaareeai |

Ja siis need lõigatud osad põletatakse tules, jahvatatakse veskikivis tuhaks ja tuul puhub need tuha laiali;

ਜਤ ਕਤ ਸਿਖ ਪਗ ਧਰੈ ਗੁਰ ਪੰਥ ਪ੍ਰਾਤ ਤਾਹੂ ਤਾਹੂ ਮਾਰਗ ਮੈ ਭਸਮ ਕੈ ਡਾਰੀਐ ।
jat kat sikh pag dharai gur panth praat taahoo taahoo maarag mai bhasam kai ddaareeai |

Levitage seda mu keha tuhka teedele, mis viivad Tõelise Guru ukseni, mida Guru sikhid ambrosiaalsel tunnil võtavad;

ਤਿਹ ਪਦ ਪਾਦਕ ਚਰਨ ਲਿਵ ਲਾਗੀ ਰਹੈ ਦਯਾ ਕੈ ਦਯਾਲ ਮੋਹਿ ਪਤਿਤ ਉਧਾਰੀਐ ।੬੭੨।
tih pad paadak charan liv laagee rahai dayaa kai dayaal mohi patit udhaareeai |672|

Et seda teed astuvate sikhide jalgade puudutus hoiaks mind mu isanda mälestustes. Seejärel võin palvetada nende gursikkide ees, et nad viiksid mind – patune – üle maise ookeani. (672)