Pidevalt Issanda nime üle mediteerides distantseerib guruteadlik inimene end duaalsusest ja kastide diskrimineerimisest. Ta vabastab end viie pahe haardest (iha, viha, ahnus, ego ja kiindumus) ega mässi end põhjustesse.
Nii nagu rauast saab filosoofikiviga puudutamisel kullaks, samamoodi saab Guruga kohtuvast pühendunust vaga ja puhas mees.
Ületades keha üheksa ukse naudingud, puhkab ta oma võimed kümnendas ukses, kus voolab pidevalt jumalik eliksiir, mis pöörab ta eemale kõigist muudest naudingutest.
Olge kindel, et Guru ja jüngri kohtumine paneb jüngri mõistma Issandat ja muutub peaaegu Tema sarnaseks. Tema süda jääb siis taevasesse muusikasse sukeldatud. (32)