Kabit Savaiye Bhai Gurdas Ji

Leht - 239


ਜੈਸੇ ਤਉ ਕੁਚੀਲ ਪਵਿਤ੍ਰਤਾ ਅਤੀਤ ਮਾਖੀ ਰਾਖੀ ਨ ਰਹਿਤ ਜਾਇ ਬੈਠੇ ਇਛਾਚਾਰੀ ਹੈ ।
jaise tau kucheel pavitrataa ateet maakhee raakhee na rahit jaae baitthe ichhaachaaree hai |

Nii nagu räpane ja rüvetatud kärbes istub siin-seal oma tahtmise järgi ega peatu isegi siis, kui teda korduvalt lendama panna, nii tulevad ka räbu täis ja kurjategijad püha kogudusse ja suruvad oma tahtmist teistele peale;

ਪੁਨਿ ਜਉ ਅਹਾਰ ਸਨਬੰਧ ਪਰਵੇਸੁ ਕਰੈ ਜਰੈ ਨ ਅਜਰ ਉਕਲੇਦੁ ਖੇਦੁ ਭਾਰੀ ਹੈ ।
pun jau ahaar sanabandh paraves karai jarai na ajar ukaled khed bhaaree hai |

Ja kui seesama kärbes koos toiduga ka meie kõhtu satub, ajab see seedimatuna meid oksendama, põhjustades palju vaevusi. Nagu kärbes, tekitavad volitamata isikud pühas seltskonnas palju segadust.

ਬਧਿਕ ਬਿਧਾਨ ਜਿਉ ਉਦਿਆਨ ਮੈ ਟਾਟੀ ਦਿਖਾਇ ਕਰੈ ਜੀਵ ਘਾਤ ਅਪਰਾਧ ਅਧਿਕਾਰੀ ਹੈ ।
badhik bidhaan jiau udiaan mai ttaattee dikhaae karai jeev ghaat aparaadh adhikaaree hai |

Nii nagu jahimees kasutab metsloomade küttimiseks võltsvahendeid, on tal õigus oma pattude eest karistada. Nii saab karistada ka petturit, kes petab kergeusklikke inimesi pühaku või armastava pühendunu riietuses.

ਹਿਰਦੈ ਬਿਲਾਉ ਅਰੁ ਨੈਨ ਬਗ ਧਿਆਨੀ ਪ੍ਰਾਨੀ ਕਪਟ ਸਨੇਹੀ ਦੇਹੀ ਅੰਤ ਹੁਇ ਦੁਖਾਰੀ ਹੈ ।੨੩੯।
hiradai bilaau ar nain bag dhiaanee praanee kapatt sanehee dehee ant hue dukhaaree hai |239|

Samamoodi see, kelle süda (nagu ta-kass) on alati ahnusest haaratud, kes kannab endas kurja kavatsusi ja võltsarmastust silmis nagu haigur, langeb surmainglite saagiks ja kannatab läbi ütlematute kannatuste. (239)