Loom sööb rohelist rohtu ja heina. Ta on ilma igasugusest Issanda sõna tundmisest. Rääkimisvõimetuse tõttu annab nektarilaadset piima.
Inimene sööb ja naudib oma keelega mitmesuguseid toiduaineid, kuid ta saab kiiduväärt vaid siis, kui tema keel on magusaks tehtud Issanda nime magususega.
Inimese elu eesmärk on varjuda Tema Naami mõtiskluses. Kuid üks, kellel puuduvad tõelise guru õpetused, on halvim loom.
See, kes on ilma tõelise guru õpetustest, ihkab ja rändab maiseid naudinguid otsides ning on nende omandamise pärast kiuslik. Tema olek on nagu ohtlik mürgine madu. (202)