Isemajandavad inimesed on endiselt süvenenud sellistesse pahedesse nagu iha, viha, ahnus, kiindumus, uhkus, samas kui guruteadlikud inimesed on lahked, osavõtlikud ja rahulolevad.
Pühade inimeste seltskonnas saavutatakse usk, armastus ja pühendumus; kusjuures alatute ja võltsinimeste seltskonnas saab valu, kannatusi ja alatut tarkust.
Ilma tõelise guru varjupaigata langevad enesekesksed inimesed sünni ja surma tsüklisse. Guru kuulekad sikhid joovad sügavalt Guru sõnade nektarit, imbuvad need oma südamesse ja saavutavad seeläbi pääste.
Guruteadlike inimeste klannis on teadmised puhtad ja hindamatud nagu luiged. Nii nagu luik on võimeline eraldama piima veest, heidavad gurule orienteeritud sikhid kõrvale kõik alatu ja tunnevad end üleolevatest tegudest küllastutuna. (287)