Armastavat õhkkonda, mis tekib siis, kui väljavalitu on oma armastatuga kohtumas, tunneb kõige paremini ööliblikas. Eraldumispiina kirjeldab kõige paremini kala, kes on oma armastatud veest eraldatud.
Koi põletab end armastusest leegi vastu, mida ta pidevalt vaatab ja millega mängib. Samamoodi pole veest eraldatud kalal elu mõtet. Ta sureb, kui sellest välja saab.
Need elusolendid ehk ööliblikad ja kalad annavad oma elu armastuses oma armastatute vastu. Teisest küljest on kurja inimese mõistus nagu must mesilane, kes hüppab ühelt lillelt teisele. See eraldub tõelise guru pühadest jalgadest isegi pärast Temaga kohtumist
Guru varjupaigast pöördus ära oma südame järgija, kes ei tunne eraldumise ja pühade jalgade armastuse piinasid. Tõeline Guru on raisanud oma sünni ja surma, elades seega väärtusetut elu. (300)