Nanak on leidnud rahu, mõtiskledes Issanda üle, mu hing; Issand on kõigi valude hävitaja. ||1||
Õnnis, õnnistatud on see keel, mu hing, mis laulab Issanda Jumala aulist kiitust.
Ülevad ja suurepärased on need kõrvad, mu hing, mis kuulavad Issanda kiituse kirtanit.
Ülev, puhas ja vaga on see pea, mu hing, mis langeb Guru jalge ette.
Nanak on ohver sellele Gurule, oo mu hing; Guru on asetanud minu mõtetesse Issanda nime Har, Har. ||2||
Õnnistatud ja heaks kiidetud on need silmad, mu hing, mis vaatavad Pühale Tõelisele Gurule.
Pühad ja pühitsetud on need käed, mu hing, mis kirjutavad Issanda kiitust, Har, Har.
Ma kummardan pidevalt selle alandliku olendi jalgu, oh mu hing, kes kõnnib Dharma teel – õigluse teel.
Nanak on ohver neile, mu hing, kes kuulevad Issandast ja usuvad Issanda nimesse. ||3||
Maa, allilma alumised piirkonnad ja Akaaši eetrid, oo mu hing, kõik mõtisklevad Issanda nime üle Har, Har.
Tuul, vesi ja tuli, mu hing, laula pidevalt Issanda kiitust, Har, Har, Har.
Metsad, heinamaad ja kogu maailm, mu hing, laula oma suuga Issanda nime ja mõtiskle Issanda üle.
Oo, Nanak, see, kes Gurmukhina keskendub oma teadvusele Issanda pühendunud kummardamisele – oo mu hing, ta on Issanda õues au sees. ||4||4||
Bihaagraa, neljas mehl:
Need, kes ei mäleta Issanda nime, Har, Har, oh mu hing – need isepäised manmukid on rumalad ja asjatundmatud.
Need, kes seovad oma teadvuse emotsionaalse kiindumuse ja Mayaga, oh mu hing, lahkuvad lõpuks kahetsusväärselt.
Nad ei leia, mu hing, Issanda õues puhkepaika; need isemajandavad manmukid on patu tõttu petetud.
Oo sulane Nanak, need, kes kohtuvad Guruga, on päästetud, oo mu hing; Issanda Nime lauldes on nad Issanda Nimest haaratud. ||1||
Minge kõik ja kohtuge Tõelise Guruga; Oo mu hing, Ta istutab Issanda nime Har, har, südamesse.
Ära kõhkle hetkekski – mõtiskle Issanda üle, mu hing; kes teab, kas ta tõmbab veel hinge?
See aeg, see hetk, see hetk, see sekund on nii viljakas, mu hing, kui mu Issand tuleb mulle meelde.
Sulane Nanak on mõtisklenud Naami, Issanda Nime üle, oo mu hing, ja nüüd ei lähene surmasaadik talle. ||2||
Issand vaatab pidevalt ja kuuleb kõike, mu hing; ainult tema kardab, kes pattu teeb.
See, kelle süda on seest puhas, mu hing, heidab kõrvale kõik oma hirmud.
See, kes usub Issanda kartmatusse nimesse, mu hing – kõik tema vaenlased ja ründajad räägivad asjata tema vastu.