ਪੰਜਾਬੀ 
English 
پنجابی 
Español 
Français 
Deutsch 
Português 
Bahasa Indonesia 
Türkçe 
Tiếng Việt 
Filipino 
Svenska हिंदी संस्कृत 
Nederlands 
Română 
Magyar 
Polski 
Čeština 
Afrikaans 
Italiano Català 
Shqip 
Gaeilge Cymraeg 
Slovenčina 
Slovenščina 
Dansk 
Eesti 
Latviešu 
Lietuvių 
Norsk 
Malti 
Íslenska Galego 
Kreyòl Ayisyen 
Latin 
Bahasa Melayu 
Kiswahili 
Hrvatski 
Suomi 
Русский मराठी ગુજરાતી తెలుగు ಕನ್ನಡ தமிழ் മലയാളം 
বাংলা 
Ελληνικά 
日本語 
中文 اردو سنڌي 
فارسی 
العربية 
עברית 
한국어 Sri Guru Granth Sahib
Leht - 596
ਬੰਨੁ ਬਦੀਆ ਕਰਿ ਧਾਵਣੀ ਤਾ ਕੋ ਆਖੈ ਧੰਨੁ ॥
ban badeea kar dhaavanee taa ko aakhai dhan |Teie töö olgu patust vaoshoitud; alles siis kutsuvad inimesed sind õndsaks.
ਨਾਨਕ ਵੇਖੈ ਨਦਰਿ ਕਰਿ ਚੜੈ ਚਵਗਣ ਵੰਨੁ ॥੪॥੨॥
naanak vekhai nadar kar charrai chavagan van |4|2|Oo, Nanak, Issand vaatab sulle oma armupilguga ja sind õnnistatakse neli korda austusega. ||4||2||
ਸੋਰਠਿ ਮਃ ੧ ਚਉਤੁਕੇ ॥
soratth mahalaa 1 chautuke |Sorat'h, First Mehl, Chau-Thukay:
ਮਾਇ ਬਾਪ ਕੋ ਬੇਟਾ ਨੀਕਾ ਸਸੁਰੈ ਚਤੁਰੁ ਜਵਾਈ ॥
maae baap ko bettaa neekaa sasurai chatur javaaee |Poeg on emale ja isale kallis; ta on oma äia tark väimees.
ਬਾਲ ਕੰਨਿਆ ਕੌ ਬਾਪੁ ਪਿਆਰਾ ਭਾਈ ਕੌ ਅਤਿ ਭਾਈ ॥
baal kaniaa kau baap piaaraa bhaaee kau at bhaaee |Isa on pojale ja tütrele kallis ning vend vennale väga kallis.
ਹੁਕਮੁ ਭਇਆ ਬਾਹਰੁ ਘਰੁ ਛੋਡਿਆ ਖਿਨ ਮਹਿ ਭਈ ਪਰਾਈ ॥
hukam bheaa baahar ghar chhoddiaa khin meh bhee paraaee |Issanda käsul lahkub ta oma majast ja läheb õue ning hetkega muutub kõik talle võõraks.
ਨਾਮੁ ਦਾਨੁ ਇਸਨਾਨੁ ਨ ਮਨਮੁਖਿ ਤਿਤੁ ਤਨਿ ਧੂੜਿ ਧੁਮਾਈ ॥੧॥
naam daan isanaan na manamukh tith tan dhoorr dhumaaee |1|Isemajandav manmukh ei mäleta Issanda Nime, ei anna heategevuses ega puhasta oma teadvust; tema keha veereb tolmus. ||1||
ਮਨੁ ਮਾਨਿਆ ਨਾਮੁ ਸਖਾਈ ॥
man maaniaa naam sakhaaee |Meelt lohutab Naami Trööstija.
ਪਾਇ ਪਰਉ ਗੁਰ ਕੈ ਬਲਿਹਾਰੈ ਜਿਨਿ ਸਾਚੀ ਬੂਝ ਬੁਝਾਈ ॥ ਰਹਾਉ ॥
paae prau gur kai balihaarai jin saachee boojh bujhaaee | rahaau |Ma langen Guru jalge ette – olen Temale ohver; Ta on andnud mulle tõelise arusaamise mõistmise. ||Paus||
ਜਗ ਸਿਉ ਝੂਠ ਪ੍ਰੀਤਿ ਮਨੁ ਬੇਧਿਆ ਜਨ ਸਿਉ ਵਾਦੁ ਰਚਾਈ ॥
jag siau jhootth preet man bedhiaa jan siau vaad rachaaee |Mõistusele avaldab muljet valearmastus maailma vastu; ta tülitseb Issanda alandliku teenijaga.
ਮਾਇਆ ਮਗਨੁ ਅਹਿਨਿਸਿ ਮਗੁ ਜੋਹੈ ਨਾਮੁ ਨ ਲੇਵੈ ਮਰੈ ਬਿਖੁ ਖਾਈ ॥
maaeaa magan ahinis mag johai naam na levai marai bikh khaaee |Maiast vaimustuses, ööd ja päevad, näeb ta ainult maist teed; ta ei laula Naami ja mürki juues ta sureb.
ਗੰਧਣ ਵੈਣਿ ਰਤਾ ਹਿਤਕਾਰੀ ਸਬਦੈ ਸੁਰਤਿ ਨ ਆਈ ॥
gandhan vain rataa hitakaaree sabadai surat na aaee |Ta on tigedast jutust läbi imbunud ja vaimustunud; Shabadi Sõna ei tule tema teadvusesse.
ਰੰਗਿ ਨ ਰਾਤਾ ਰਸਿ ਨਹੀ ਬੇਧਿਆ ਮਨਮੁਖਿ ਪਤਿ ਗਵਾਈ ॥੨॥
rang na raataa ras nahee bedhiaa manamukh pat gavaaee |2|Ta ei ole läbi imbunud Issanda Armastusest ja talle ei avalda muljet Nime maitse; isemajandav manmukh kaotab oma au. ||2||
ਸਾਧ ਸਭਾ ਮਹਿ ਸਹਜੁ ਨ ਚਾਖਿਆ ਜਿਹਬਾ ਰਸੁ ਨਹੀ ਰਾਈ ॥
saadh sabhaa meh sahaj na chaakhiaa jihabaa ras nahee raaee |Ta ei naudi Püha Seltsis taevast rahu ja keelel pole isegi mitte õrna magusat.
ਮਨੁ ਤਨੁ ਧਨੁ ਅਪੁਨਾ ਕਰਿ ਜਾਨਿਆ ਦਰ ਕੀ ਖਬਰਿ ਨ ਪਾਈ ॥
man tan dhan apunaa kar jaaniaa dar kee khabar na paaee |Ta nimetab oma vaimu, keha ja rikkust enda omaks; ta ei tea Issanda õuest.
ਅਖੀ ਮੀਟਿ ਚਲਿਆ ਅੰਧਿਆਰਾ ਘਰੁ ਦਰੁ ਦਿਸੈ ਨ ਭਾਈ ॥
akhee meett chaliaa andhiaaraa ghar dar disai na bhaaee |Silmad sulgedes kõnnib ta pimeduses; ta ei näe oma olemise kodu, oo, saatuseõed-vennad.
ਜਮ ਦਰਿ ਬਾਧਾ ਠਉਰ ਨ ਪਾਵੈ ਅਪੁਨਾ ਕੀਆ ਕਮਾਈ ॥੩॥
jam dar baadhaa tthaur na paavai apunaa keea kamaaee |3|Surma ukse taga kinni seotud, ei leia ta puhkepaika; ta saab oma tegude eest tasu. ||3||
ਨਦਰਿ ਕਰੇ ਤਾ ਅਖੀ ਵੇਖਾ ਕਹਣਾ ਕਥਨੁ ਨ ਜਾਈ ॥
nadar kare taa akhee vekhaa kahanaa kathan na jaaee |Kui Issand heidab oma armupilgu, siis ma näen Teda oma silmadega; Ta on kirjeldamatu ja teda ei saa kirjeldada.
ਕੰਨੀ ਸੁਣਿ ਸੁਣਿ ਸਬਦਿ ਸਲਾਹੀ ਅੰਮ੍ਰਿਤੁ ਰਿਦੈ ਵਸਾਈ ॥
kanee sun sun sabad salaahee amrit ridai vasaaee |Oma kõrvadega kuulan ma pidevalt Shabadi Sõna ja kiidan Teda; Tema ambrosiaalne nimi jääb mu südamesse.
ਨਿਰਭਉ ਨਿਰੰਕਾਰੁ ਨਿਰਵੈਰੁ ਪੂਰਨ ਜੋਤਿ ਸਮਾਈ ॥
nirbhau nirankaar niravair pooran jot samaaee |Ta on kartmatu, vormitu ja täiesti ilma kättemaksuta; Olen neeldunud Tema Täiuslikust Valgusest.
ਨਾਨਕ ਗੁਰ ਵਿਣੁ ਭਰਮੁ ਨ ਭਾਗੈ ਸਚਿ ਨਾਮਿ ਵਡਿਆਈ ॥੪॥੩॥
naanak gur vin bharam na bhaagai sach naam vaddiaaee |4|3|Oo, Nanak, ilma Guruta ei haju kahtlus; Tõelise Nime kaudu saavutatakse hiilgav suurus. ||4||3||
ਸੋਰਠਿ ਮਹਲਾ ੧ ਦੁਤੁਕੇ ॥
soratth mahalaa 1 dutuke |Sorat'h, First Mehl, Dho-Thukay:
ਪੁੜੁ ਧਰਤੀ ਪੁੜੁ ਪਾਣੀ ਆਸਣੁ ਚਾਰਿ ਕੁੰਟ ਚਉਬਾਰਾ ॥
purr dharatee purr paanee aasan chaar kuntt chaubaaraa |Maa- ja veevallas on Sinu asukoht nelja suuna kamber.
ਸਗਲ ਭਵਣ ਕੀ ਮੂਰਤਿ ਏਕਾ ਮੁਖਿ ਤੇਰੈ ਟਕਸਾਲਾ ॥੧॥
sagal bhavan kee moorat ekaa mukh terai ttakasaalaa |1|Sinu oma on kogu universumi üks ja ainus vorm; Sinu suu on rahapaja kõigi moe jaoks. ||1||
ਮੇਰੇ ਸਾਹਿਬਾ ਤੇਰੇ ਚੋਜ ਵਿਡਾਣਾ ॥
mere saahibaa tere choj viddaanaa |Oo, mu isand Meister, Sinu mäng on nii imeline!
ਜਲਿ ਥਲਿ ਮਹੀਅਲਿ ਭਰਿਪੁਰਿ ਲੀਣਾ ਆਪੇ ਸਰਬ ਸਮਾਣਾ ॥ ਰਹਾਉ ॥
jal thal maheeal bharipur leenaa aape sarab samaanaa | rahaau |Sa läbid ja immutad vett, maad ja taevast; Sina ise sisaldud kõiges. ||Paus||
ਜਹ ਜਹ ਦੇਖਾ ਤਹ ਜੋਤਿ ਤੁਮਾਰੀ ਤੇਰਾ ਰੂਪੁ ਕਿਨੇਹਾ ॥
jah jah dekhaa tah jot tumaaree teraa roop kinehaa |Kuhu iganes ma vaatan, seal ma näen Sinu Valgust, aga milline on Sinu kuju?
ਇਕਤੁ ਰੂਪਿ ਫਿਰਹਿ ਪਰਛੰਨਾ ਕੋਇ ਨ ਕਿਸ ਹੀ ਜੇਹਾ ॥੨॥
eikat roop fireh parachhanaa koe na kis hee jehaa |2|Sul on üks vorm, aga see on nähtamatu; pole ühtegi teist sarnast. ||2||
ਅੰਡਜ ਜੇਰਜ ਉਤਭੁਜ ਸੇਤਜ ਤੇਰੇ ਕੀਤੇ ਜੰਤਾ ॥
anddaj jeraj utabhuj setaj tere keete jantaa |Munadest, emakast sündinud, maast ja higist sündinud olendid on kõik Sinu loodud.
ਏਕੁ ਪੁਰਬੁ ਮੈ ਤੇਰਾ ਦੇਖਿਆ ਤੂ ਸਭਨਾ ਮਾਹਿ ਰਵੰਤਾ ॥੩॥
ek purab mai teraa dekhiaa too sabhanaa maeh ravantaa |3|Olen näinud üht Sinu hiilgust, et Sa oled kõikehõlmav ja läbitav. ||3||
ਤੇਰੇ ਗੁਣ ਬਹੁਤੇ ਮੈ ਏਕੁ ਨ ਜਾਣਿਆ ਮੈ ਮੂਰਖ ਕਿਛੁ ਦੀਜੈ ॥
tere gun bahute mai ek na jaaniaa mai moorakh kichh deejai |Teie hiilgust on nii palju ja ma ei tea neist ühtki; Ma olen nii loll – palun, andke mulle mõned neist!
ਪ੍ਰਣਵਤਿ ਨਾਨਕ ਸੁਣਿ ਮੇਰੇ ਸਾਹਿਬਾ ਡੁਬਦਾ ਪਥਰੁ ਲੀਜੈ ॥੪॥੪॥
pranavat naanak sun mere saahibaa ddubadaa pathar leejai |4|4|Nanak palub, kuula, mu isand Õpetaja: Ma vajun nagu kivi – palun päästa mind! ||4||4||
ਸੋਰਠਿ ਮਹਲਾ ੧ ॥
soratth mahalaa 1 |Sorat'h, esimene Mehl:
ਹਉ ਪਾਪੀ ਪਤਿਤੁ ਪਰਮ ਪਾਖੰਡੀ ਤੂ ਨਿਰਮਲੁ ਨਿਰੰਕਾਰੀ ॥
hau paapee patit param paakhanddee too niramal nirankaaree |Ma olen kuri patune ja suur silmakirjatseja; Sa oled laitmatu ja vormitu Issand.
ਅੰਮ੍ਰਿਤੁ ਚਾਖਿ ਪਰਮ ਰਸਿ ਰਾਤੇ ਠਾਕੁਰ ਸਰਣਿ ਤੁਮਾਰੀ ॥੧॥
amrit chaakh param ras raate tthaakur saran tumaaree |1|Ambrosiaalset nektarit maitstes olen läbi imbunud ülimast õndsusest; Issand ja Õpetaja, ma otsin Sinu pühamu. ||1||
ਕਰਤਾ ਤੂ ਮੈ ਮਾਣੁ ਨਿਮਾਣੇ ॥
karataa too mai maan nimaane |Looja Issand, sina oled autute au.
ਮਾਣੁ ਮਹਤੁ ਨਾਮੁ ਧਨੁ ਪਲੈ ਸਾਚੈ ਸਬਦਿ ਸਮਾਣੇ ॥ ਰਹਾਉ ॥
maan mahat naam dhan palai saachai sabad samaane | rahaau |Minu süles on Nime rikkuse au ja hiilgus; Sulandun Shabadi Tõelise Sõnaga. ||Paus||
ਤੂ ਪੂਰਾ ਹਮ ਊਰੇ ਹੋਛੇ ਤੂ ਗਉਰਾ ਹਮ ਹਉਰੇ ॥
too pooraa ham aoore hochhe too gauraa ham haure |Sina oled täiuslik, samas kui mina olen väärtusetu ja ebatäiuslik. Sina oled sügav, samas kui mina olen tühine.