Universumi Isand tungib läbi ja tungib minu vaimu ja keha; Ma näen Teda alati kohalolevana, siin ja praegu.
Oo Nanak, Ta tungib läbi kõigi sisemise olemuse; Ta on kõikehõlmav kõikjal. ||2||8||12||
Malaar, viies Mehl:
Vibreerides ja mõtiskledes Issanda üle, keda pole üle kantud?
Need, kes on uuesti sündinud linnu kehasse, kala kehasse, hirve kehasse ja härja kehasse – Saadh Sangatis, Püha Seltsis, nad pääsevad. ||1||Paus||
Jumalate, deemonite, titaanide, taevaste lauljate ja inimeste perekondi kantakse üle ookeani.
Kes mediteerib ja vibreerib Issanda üle Saadh Sangatis - tema valud on ära võetud. ||1||
Seksuaalne iha, viha ja kohutava korruptsiooni naudingud – ta hoiab neist eemale.
Ta mõtiskleb alandlikele halastavale Issandale, kaastunde kehastusele; Nanak on Temale igavesti ohver. ||2||9||13||
Malaar, viies Mehl:
Täna istun ma Issanda poes.
Issanda rikkuse abil olen sõlminud partnerluse alandlikega; Ma ei oleks võtnud surma kiirteed. ||1||Paus||
Oma heldusega on Kõigekõrgem Jumal mind päästnud; kahtluste uksed on pärani avatud.
Olen leidnud Jumala, Lõpmatuse Pankuri; Olen teeninud kasu Tema Jalade rikkusest. ||1||
Olen haaranud muutumatu, liikumatu ja hävimatu Issanda pühamu kaitsest; Ta on mu patud üles korjanud ja need välja visanud.
Slave Nanaki kurbus ja kannatused on lõppenud. Teda ei suruta enam kunagi reinkarnatsiooni vormi. ||2||10||14||
Malaar, viies Mehl:
Nii mitmelgi viisil viib kiindumus Mayasse hävinguni.
Miljonite seast on väga haruldane leida ennastsalgavat teenijat, kes jääb täiuslikuks pühendunuks väga kauaks. ||1||Paus||
Rännates ja siin-seal hulkudes leiab surelik vaid hädasid; tema keha ja rikkus muutuvad talle võõraks.
Inimeste eest varjates praktiseerib ta pettust; ta ei tunne Seda, kes on alati temaga. ||1||
Ta rändab läbi madalate ja armetute liikide probleemsete kehastuste hirve, linnu ja kalana.
Ütleb Nanak, oh jumal, ma olen kivi – palun kanna mind üle, et saaksin nautida rahu Saadh Sangatis, Püha Seltsis. ||2||11||15||
Malaar, viies Mehl:
Julmad ja kurjad surid pärast mürgi võtmist, ema.
Ja see, kellele kõik olendid kuuluvad, on meid päästnud. Jumal on andnud oma armu. ||1||Paus||
Sisemine teadja, südamete otsija sisaldub kõiges; miks ma peaksin kartma, saatuse õed-vennad?
Jumal, minu abi ja tugi, on alati minuga. Ta ei lahku kunagi; Ma näen Teda kõikjal. ||1||
Ta on peremeeste peremees, vaeste valude hävitaja; Ta on mind kinnitanud oma rüü äärde.
Issand, su orjad elavad sinu toel; Nanak on jõudnud Jumala pühamusse. ||2||12||16||
Malaar, viies Mehl:
Oo, mu mõistus, peatu Issanda jalgadel.
Minu meelt ahvatleb janu Issanda õnnistatud nägemuse järele; Ma võtaksin tiivad ja lendaks välja Temaga kohtuma. ||1||Paus||
Otsides ja otsides olen leidnud tee ja nüüd teenin püha.
Oo mu Issand ja Õpetaja, palun ole minu vastu lahke, et ma saaksin juua Sinu kõige ülevamat olemust. ||1||
Kerjades ja anudes olen tulnud Sinu pühamusse; Ma olen leekides – palun täitke mind oma halastusega!
Palun anna mulle oma käsi – ma olen sinu ori, Issand. Palun muutke Nanak enda omaks. ||2||13||17||