Olen Sinu orjade ori, mu armas.
Tõe ja headuse otsijad mõtisklevad Sinu üle.
Kes usub Nimesse, võidab; Ta ise juurutab Tõe enda sisse. ||10||
Tõelisel on Tõde tema süles.
Tõeline Issand on rahul nendega, kes armastavad Shabadi.
Oma jõudu rakendades on Issand kehtestanud Tõe kõigis kolmes maailmas; Tõega Ta on rahul. ||11||
Kõik nimetavad Teda suurtest suurimaks.
Ilma Guruta ei mõista Teda keegi.
Tõeline Issand on rahul nendega, kes ühinevad Tõega; neid ei lahutata uuesti ja nad ei kannata. ||12||
Esmasest Isandast eraldatuna nutavad nad valju häälega ja nutavad.
Nad surevad ja surevad, et uuesti sündida, kui nende aeg on möödas.
Ta õnnistab hiilgava ülevusega neid, kellele Ta andestab; Temaga ühinedes ei kahetse ega kahetse. ||13 |
Tema ise on Looja ja Tema ise on Naudija.
Tema ise on rahul ja Ta ise on vabanenud.
Vabastuse Issand ise annab vabanemise; Ta hävitab omamise ja kiindumuse. ||14||
Pean Sinu kingitusi kõige imelisemateks kingitusteks.
Sina oled põhjuste põhjus, kõikvõimas lõpmatu Issand.
Loomingut luues vaatad sa sellele, mida oled loonud; Paned kõik tegema oma tegusid. ||15||
Ainult nemad laulavad Su hiilgavat kiitust, kes on Sulle meelepärased, oo tõeline Issand.
Nad väljuvad Sinust ja sulanduvad taas Sinusse.
Nanak esitab selle tõelise palve; Kohtumisel Tõelise Issandaga saavutatakse rahu. ||16||2||14||
Maaroo, Esimene Mehl:
Lõputuid eoneid valitses ainult täielik pimedus.
Polnud maad ega taevast; oli ainult Tema Hukami lõpmatu käsk.
Polnud ei päeva ega ööd, ei kuud ega päikest; Jumal istus ürgses, sügavas Samaadhis. ||1||
Puudusid loominguallikad ega kõnejõud, õhk ega vesi.
Ei olnud loomist ega hävitamist, ei tulekut ega minekut.
Ei olnud mandreid, madalamaid piirkondi, seitset merd, jõgesid ega voolavat vett. ||2||
Polnud ei taevaseid valdkondi, maad ega allilma madalamaid piirkondi.
Polnud taevast ega põrgut, polnud surma ega aega.
Polnud põrgu ega taevast, ei sündi ega surma, ei tulekut ega minekut reinkarnatsioonis. ||3||
Ei olnud Brahmat, Vishnut ega Šivat.
Kedagi ei nähtud peale ühe Issanda.
Polnud ei naist ega meest, sotsiaalset klassi ega sünnikasti; keegi ei tundnud valu ega naudingut. ||4||
Polnud tsölibaadi ega heategevusega inimesi; keegi ei elanud metsas.
Ei olnud siddhasid ega otsijaid, keegi ei elanud rahus.
Polnud joogasid, rändavaid palverändureid ega usurõivaid; keegi ei nimetanud end meistriks. ||5||
Polnud laulmist ega mediteerimist, enesedistsipliini, paastu ega jumalateenistust.
Keegi ei rääkinud ega rääkinud duaalsuses.
Ta lõi iseennast ja rõõmustas; Ta hindab iseennast. ||6||
Puudus puhastus, enesepiiramine ega basiilikuseemnete malas.
Ei olnud gopisid, Krishnat, lehmi ega karjaseid.
Polnud tantraid, mantraid ega silmakirjalikkust; keegi ei mänginud flööti. ||7||
Polnud karmat, dharmat ega sumisevat Maya kärbest.
Ühiskondlikku klassi ja sündimist ei nähtud ühegi silmaga.
Polnud kiindumussilmust ega otsmikule kirjutatud surma; keegi ei mediteerinud millegi üle. ||8||
Ei olnud laimu, seemet, hinge ega elu.
Ei olnud Gorakhi ega Maachhindrat.
Polnud vaimset tarkust ega mõtisklust, põlvnemist ega loomingut, arvete arvestamist. ||9||